Qoǵam • 13 Mamyr, 2019

Urlyq ta, ulylyq ta – tárbıeden

952 retkórsetildi

Qazaq atamyz bireýdiń aq-adal malyn urlap, jeke múlkin ruqsatsyz jymqyrǵan ury-qaryny, baýkespe-qaraqshyny qatty jazalap, qoǵam dertin tamyrymen joıýǵa tyrysyp otyrǵan.

Urlyqtyń qaı zamanda bolsyn qoǵamǵa áleýmettik áserinen bólek, saıası salqyny, mádenı zardaby da orasan. Jalpy, qazaqtyń kóshpeli ǵumyr-saltynda úıdiń esigin bekitetin qulyp degen buıym bolmaǵan. Onyń ornyna kıiz úıdiń ekige aıqara ashylatyn aǵash esigin baýmen baılap kete beretin bolǵan. Esik baýmen baılanyp tursa, ıesiz úıge eshkim kirmeý kerek degen buljymas zań júrgen. Keıde uryny baýkespe dep ataıtynymyz sol, álgi esiktiń aýzyndaǵy baýdy kesip, úıdegi qymbat buıymdy, baǵaly múlikti urlap ketkenderdi baýkespe deıdi. Balanyń tusaýyn keskende de aıaǵyna ala jip baılap, bireýdiń ala jibin attama dep yrymdap, balaǵyndaǵy baýdy ótkir kezdikpen joly jaqsy, jasy úlken adamǵa kestirýiniń máni de osy tárbıege saıady.

Al álgi baýkespeni odan ári eldiń aldyna shyǵaryp, masqaralap, qazannyń túbindegi qap-qara maıly kúıeni betine jaǵyp, elden shyǵaryp jibergen. Eń qıyny, qap-qara maıly kúıe juqqan adamnyń beti qansha jýsa da aǵarmaıdy eken. Qaıda barsa da qarabet atanyp, ony kórgen el «júzi qara» dep anadaıdan álgi adamnyń ury ekenin birden biletin bolǵan.

Qazaqtyń Jeti jarǵy zańy negizinen jaýgershilik zamanda jazylǵany belgili. Jylqy urlaıtyndardy barymtashy dep atap, urlanǵan maldyń qunyn bıler kesip otyrǵan. Aıyp tóleýshi alǵan múlikti artyǵymen qaıtaryp, jazalanǵan. Tipti atty tusaıtyn tusamys pen shiderdi urlaǵandardy aýyr qylmysker dep tanyǵan. Eskiden qalǵan ańyz boıynsha, shider men tusamys urlaǵan uryǵa ólim jazasy kesilgen. Sebebi ereýli at – batyrdyń eń senimdi serigi. Ony tusap ne shiderlep qoımasa, tutqıyldan jaý shapqanda kim at izdep júredi? Kóshpeli dala zańy osyndaı názik máselege deıin tereń zerdelep, durys sheshim shyǵaryp, buljymas zań ǵyp bekitip otyrǵan.

Qazirde urlyqtyń máni de, maǵynasy da, formasy da ózgergen. Halyqtyń qazynasyn súlikshe soryp jatqan jemqorlar – búgingi urlyqshylardyń bir túri. Alaıda, olardy jazalaıtyn dala zańy dalada qaldy deýge bolady. Ardan attaý, aıarlyqty jaqtaý ádetke aınalyp barady. Eń qıyny, urlyq, barymtashylyq sútpen daryp, súıekke sińetin minez ekenin eskerip jatqan joqpyz. Urynyń balasy da erteń osynaý jaman ádetke úıir bolmasyna kim kepil? Zamanynda bir urlyqshy óziniń malyn saıda urlap so­ıyp, úıine tyǵyp ákelip jepti degen ápendileý áńgime bar. Ol – shyn máninde kúletin nárse emes. Urlyq – ádetke, ádet ádepti buzatyn aýyr kúnáǵa aparady. 

Taǵy da eski áńgimeden estigen támsil bar. Baıaǵyda kedeı turatyn, biraq ta bala tárbıesine, ádet-ǵurypqa úlken mán beretin úıdiń aıaǵy aýyr jas kelini qymyzǵa jerik bolsa kerek. Úıinde saýyp ishetin bıesi joq, kórshi úıge qymyz ishkisi kelip bara qalsa, esik ashyq, úıde eshkim joq eken. Ilýli turǵan torsyqtaǵy qymyzǵa kózi túsedi. Alyp isheıin dese, boıy jetpeıdi, torsyqtyń búıirin tesip, tútik shımen birer jutyp, tesikti qaıta bekitip shyǵyp ketedi. 

Qanshama jyldar ótkende sol kelinshektiń balasy týra sol kórshi úıdiń balalarymen oınap júrip, áldebir zatty urlap ketkeni belgili bolady. Baıaǵyda qymyzdy tesip, urlap ishkeni bolmasa, ol kelinshek balasyn taǵylymdy tárbıemen ósirgen, qaı jerden qateleskenin esine túsire almaıdy. Sonda baıaǵy kórshi úıdiń báıbishesi kelinshekti ulymen birge úıine shaqyryp, aldymen ekeýinen keshirim suraıdy. 

– Nege keshirim suraısyz, biz sizdiń úıdiń múlkin urlap, kirerge tesik tappaı turmyz emes pe? – depti álgi jas kelinshek. Sonda báıbishe bir shyndyqtyń betin ashady. 

– Osy balaǵa aıaǵyń aýyr kezde qymyzǵa jerik bolyp, bizdiń úıge qymyz ishkiń kelip kirgen bolatynsyń. Men syrtta júr edim, sen úıde biz joq bolsaq ta, jerik asyń uıatqa jeńistik bermeı torsyqtaǵy qymyzdy tútikpen birer urttadyń. Sony men syrtta júrip kórip qaldym, biraq qylmysqa balamap edim, uıalyp qalar dep ótirik kórmegensigen boldym. Sonda ózim shaqyryp alyp, jerik asyńdy suratpaı, urlatpaı usynýym kerek edi, kishkentaı tútikpen jutqan bir jutym qymyzyń myna balanyń bolmashy qylyǵy bolyp shyǵyp turǵanyn qarasaıshy!..», dep jymıypty. 

Mine, urlyq ta, ulylyq ta – tárbıeden. Túıeni túgimen, bıeni búgimen jutyp júrgen kómeıi qudyq keıbireýler urlyq jaıly qandaı túsinikte eken? Oılanatyn nárse.


Banner
Sońǵy jańalyqtar

Hat qorjyn (23.09.2019)

Qoǵam • Keshe

Qostanaı qysta tońbaıdy

Aımaqtar • Keshe

«Mal da joq, qaıyr da joq»

Qazaqstan • Keshe

Halhyn-gol shaıqasynyń qaharmany

Rýhanııat • Keshe

Aqyn toıyna daıyndyq qalaı?

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar