Rýhanııat • 30 Mamyr, 2019

Aımanovqa arasha kerek

1087 ret kórsetildi

Telefonǵa Sháken Aımanovtyń nemeresi Dınadan habarlama kelip túsken soń, dereý kóńil aýdaryp, oqı bastadyq. Dına – rejısserdiń Murat degen ulynyń sońynda qalǵan jalǵyz qyzy. Osy eskertkishtiń ashylatynyn aı buryn habarlap, anasy Irına Borısovna ekeýi eldiń bárinen súıinshi surap, sol kúndi taǵatsyzdana kútken bolatyn.

Ataqty atasynyń bolǵanyna maqtanyp, perzenttik paryzben bir qushaq gúlin kóterip kelip, eshqashan kórmese de, tas músinine mańdaıyn túıistirip, armansyz erkelep ketken edi sol kúni. Endi, mine, sondaǵy qýa­nyshynyń izi de joq, ornatylǵanyna eki apta ǵa­na bolǵan atasynyń sý jańa eskertkishiniń sýretin ji­beripti de, astyna maımyl men qoıdyń smaılıgin qo­sa salypty...

Dınanyki durys. Belgili jýrnalıst, marqum Jumataı Sabyrjanuly aǵamyzdyń jıi qoldanatyn «Adam deıin deseń – sııaǵy joq, mal deıin deseń – tuıaǵy joq» deıtin maqaly bolýshy edi. Sonyń keri. «Atamdy qorlap jatqandarǵa  shara qoldanbasa bolmaıdy, kómektesińizshi!» dep qıylypty Dına.

Adamnyń óz beti qyzarmasa, bireýdiń uıatynyń kemdigi úshin bir nárse isteý múmkin emes. Kózi tirilerdiń aıtýynsha, kóptiń ortasynda júrmese, kóńili ortaıyp, jarqyldaǵan jaıdary minezimen jan-jaǵyn kúlkige kómip júretin uly rejısser urpaǵynyń kelemejine ushyrap, mazaǵyna aınalamyn dep áste oılamaǵany anyq. 

Germanııada 4000-nan astam keńes áskeriniń qurmetine qoıylǵan eskertkish bar, ara-tura «namysy» qaınap turatyn nasısterdiń tarapynan  shabýylǵa ushyrap turatyny bolmasa, qarapaıym nemister jat jerde sheıit bolyp ketkenderdiń shekesinen de shertpeıdi. Bul – mádenıet. Eskertkishti qyzyqtaýdyń da mádenıeti bar. Músin óneri oınaý úshin emes, oı salý úshin boı kóteredi. Aımanovqa osy eskertkishtiń túkke de keregi joq edi, eskertkish bizge kerek bolatyn. Urpaq bilip óssin dedik. Osyny urpaǵyna uǵyndyrmaq túgili, balalaryn Aımanovtyń tóbesine shyǵaryp, oınaqtatyp qoıyp, sýretke túsirip júrgen ata-analardyń mádenıeti úshin qonaqúıdiń balkonynan qarap, kúlip turǵan sheteldikterden biz uıaldyq.

It-qustan qoryǵandaı, músin ornatylǵan «Almaty» qonaqúıiniń qojaıyny Nurlan Smaǵulovqa arnaıy shtat ashyp, kúzetshi jaldap, Shákendi kóshede ketip bara jatqan árbir tentektiń shaldýarlyǵynan, kórgensizdiginen qorǵaý mindeti qalyp tursa, mádenıetimiz edenniń erneýinen de tómen túsip ketti degen sóz. Ilgerirekte «eskertkishterdi bári nege eńseli», «batyrlar astyndaǵy atynan, handar men bıler taǵynan túsip, jerge jaıǵassa bolmas pa edi» dep birkelki boı kóteretin irgetesy bıik, alyp músinderge kinálaı kóz tastaýshy edik. Mádenıetimizdiń sıqy mynaý bolyp turǵanda tulǵalardyń tuǵyrynan túspegeni  durys bolar degen oı endi eriksiz týyp otyr. 

ALMATY
Sońǵy jańalyqtar

Eńbekteri elengen jandar

Oqıǵa • Keshe

"Teledáriger" jobasy ashyldy

Qazaqstan • Keshe

Túrkistan jasyl qalaǵa aınalýda

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar