Rýhanııat • 11 Maýsym, 2019

Almatyda A.Zataevıchtiń 150 jyldyǵy atalyp ótti

169 retkórsetildi

Qazaq halqynyń kól-kósir mýzykalyq murasyn jınaqtap, áýeni men án-kúıin notaǵa túsirip, tereń tanymmen tarıhyn jazyp berip ketken belgili zertteýshi kompozıtor, etnograf Aleksandr Zataevıchtiń esimi ultymyz úshin erekshe qasterli.

Taǵdyrdyń jazýymen ót­ken ǵasyrdyń 20-jyldary sol kezdegi qazaq astanasy Oryn­borǵa qonys aýdaryp kelip, dar­qan dala tósinde keń tynyspen áýeletip salynatyn ǵajaıyp ánderdiń sıqyryna elitip «bú­ginnen bastap osy halyqtyń mý­zykasyn zertteımin» dep ómir­lik maqsat belgilegen kezde onyń jol ortasynan asqan shaǵy bolatyn. Sodan keıingi bar sanaly ǵumyryn ózine beı­­tanys bolyp kelgen eldiń baı qazynasyn jınap, qaǵazǵa tú­sirýge arnaǵan Zataevıchtiń eń­bekteriniń arqasynda qazaq mý­zy­kasy Eýropaǵa jetip, dú­nıe júzine tarady.

Qurmanǵazy atyndaǵy ult­tyq konservatorııada A.Za­tae­­vıchtiń 150 jyldyǵyna oraı uı­ymdastyrylǵan «Mý­zy­kalyq etno­grafııadaǵy tul­ǵa, dástúr, mádenıet» atty ha­lyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferen­sııada uly mýzyka zert­teýshisiniń ushan-teńiz eńbe­gi eki kún boıy ár qyrynan áń­­­gi­melenip, ýaqytpen birge te­­­reń­dele túsetin tanym tur­ǵy­synan taǵy bir márte zer­delendi. Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń uıytqy bolýymen uıymdastyrylǵan konferensııa ataqty kompozıtordyń mereıtoıyn atap ótýdi ǵana emes, aýyz ádebıetiniń qazirgi ahýalynyń, olardy zertteý men saqtaýdyń ózekti máselelerin talqylaýdy maqsat etti. Keń aýqymda ótken konferensııaǵa Qazaqstannan, Reseıden, Qyr­ǵyz­stannan, О́zbekstannan, Ázer­­baıjannan, Bolgarııadan já­ne Vengrııadan jıyny 55 mýzyka zertteýshisi kelip qatysty. 

Mádenıet jáne sport vıse-mınıstri Aqtoty Raıymqulova ǵasyr basyndaǵy eýrazııalyq mádenı keńistiktiń jibin ja­l­ǵap, qazaq jáne álem mýzykasy ortasynda rýhanı altyn kó­pir qyzmetin atqarǵan etnograf Aleksandr Zataevıchtiń ul­­tymyzdyń ónerine sińirgen orasan zor eńbegin bıik dáre­jede baǵalaı otyryp jasaǵan baıandamasy qundy derekterge toly boldy. 1920 jyldan 1936 jylǵa deıin on alty jyl boıy qazaq dala­syn birde jaıaý, birde arbamen aralaı jú­rip, halyq ánshileri men kúı­shileriniń oryn­daý­shylyq syryn ashyp, óte ma­ńyz­dy maǵlumattar jınady. Mý­zy­kalyq etnograftyń tek qazaq halqynyń ǵana emes, orys, qyrǵyz, ózbek, tájik, túrikmen, taǵy basqa da halyqtardyń án-kúıiniń ereksheligin, mazmunyn, uqsastyǵyn saralap, salys­tyra otyryp jasaǵan ortaq túıi­nin búgingi kompozıtorlar men jas zertteýshiler qundy má­li­met retinde eńbekterinde paı­­dalanyp keledi. «Qazaqtyń 500 án-kúıi», «Qazaq halqynyń 1000 áni» – áli ǵasyrlar boıy ózek­tiligin joǵaltpaıtyn ól­mes týyndylar.

Konferensııadaǵy qy­zyq­­ty baıandamalardyń birin О́zbekstan memlekettik konser­vatorııasynyń professory, ónertaný doktory Toqtasyn Ga­fýrbekov jasady. Onyń má­li­metinshe, orys klassıkalyq mýzykasynyń kórnekti óki­li Sergeı Rahmanınov pen Alek­sandr Zataevıch arasyndaǵy asqaq dostyq uzaq jyldarǵa sozyl­ǵan. Minezi tuıyq, adam­dar­men aralasýdan boıyn aý­laq ustaǵan, bir ǵana sım­fonııasynyń sátsizdikke ushy­raǵanyn kótere almaı, ashý ústinde Amerıka asyp ketken ataqty Rahmanınov qazaq jerinde qarapaıym tirshilik keshken Zataevıchti ǵana jaqyn tutyp, jıyrma jyldan asa sy­ryn, muńyn aıtyp, hat aly­syp turǵan. Folklorshy men kompozıtordyń yntymaqtas­tyǵynan búkil álem yqylastana qulaq túrgen sıqyrly sazǵa toly sımfonııalar týǵan.

Almatyda klassıkalyq, ha­lyqtyq-dástúrli mýzykanyń asa mol quramdaǵy tanymal bilgirleriniń dál osylaı bas qosýy óte sırek. Sondyqtan bolar, konferensııaǵa kelgen mýzykatanýshylar Zataevıch shyǵarmashylyǵyn negizge ala otyryp, búgingi án men áýenniń damý baǵyty tóńireginde pikir talastyryp, qyzyqty oılaryn ortaǵa saldy. 

Belgili túrkolog-lıngvıst Eva Chakı (Vengrııa), mýzykatanýda júıeli etnofondyq ádis­terdiń negizin qalaýshy Igor Masıevskıı, jetekshi mý­zy­kalyq shyǵystanýshylar Vıo­letta Iýnýsova, Anna Alıa­beva, Marına Dýbrovskaıa (Re­seı), mýzykatanýshy Emılııa Kolarova (Bolgarııa), tanymal ózbek mýzykatanýshylarynyń ókilderi Toqtasyn Gafýr­bekov, Aleksandr Djýmaev, Dı­lorom Karo­mat jáne Zýl­fııa Mýra­dova, sondaı-aq jáne sopylyq mýzykalyq dás­túrin taratýshy ázerbaı­jandyq etnomýzykatanýshy Fahraddın Bahshalıev, qazaqstandyq ǵylym doktorlary Sara Kúzembaı men Sáýle О́teǵalıeva seksııa otyrystaryn ǵylymı paıymy tereń dáristerimen baıyta tústi. Kon­ferensııa sońy qazaq, qyr­ǵyz, ózbek, ázerbaıjan halyq­tarynyń dástúrli ánderin oryndaǵan «Turan» jáne «Has­saq» folklorlyq-tobynyń óneri men ózge de dástúrli án­shilerdiń kon­sertine ulasty.

ALMATY
Sońǵy jańalyqtar

Otbasylyq janjal sýısıdke ulasqan

Aımaqtar • Búgin, 21:16

Qyzyljarda 75 kóshe jóndeledi

Aımaqtar • Búgin, 20:30

Nur-Sultanda «Jeńis baǵy» ashyldy

Aımaqtar • Búgin, 19:40

Halyqqa qolaıly jaǵdaı jasalýy tıis

Aımaqtar • Búgin, 19:06

Mektebimen túletken qoshtasady túlekter

Aımaqtar • Búgin, 18:40

Qapshaǵaı qalasynyń ákimi aýysty

Aımaqtar • Búgin, 17:20

Jigittiń jaqsysy

Rýhanııat • Búgin, 16:21

Qylmystyq top qarajatty ofshorǵa aýdarǵan

Ekonomıka • Búgin, 15:50

Uqsas jańalyqtar