Rýhanııat • 18 Maýsym, 2019

«Alash alqasynyń» kezekti jıyny Hakim Abaıǵa arnaldy

278 retkórsetildi

Búgin Nur-Sultan qalasy ákimdiginiń Tilderdi damytý jáne arhıv isi basqarmasy, «Rýhanııat» ortalyǵynyń uıymdastyrýymen L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa Ulttyq ýnıversıtetinde «Alash alqasy» ǵylymı-tanymdyq ıntellektýaldy jastar klýbynyń kezekti otyrysy ótti.

«Rýhanı jańǵyrý» maqalasy aıasynda júzege asyp jatqan jobanyń bul jolǵy kezdesýi «Abaı jáne Alash» taqyrybyna arnaldy. Sharanyń maqsaty – ult muraty, memleketti qalyptastyrý jolynda eren eńbek etip, qazaq rýhanııatynyń ádebıeti men mádenıetiniń damýyna súbeli úles qosqan hakim danamyz ben Alash qaıratkerleriniń taǵylymdy jolyn óskeleń urpaqqa úlgi-ónege retinde jetkizý, dáripteý.

Jıynǵa qatysýshylardyń qarasy kóp boldy. Onyń ishinde abaıtanýshy ǵalymdar, alashtanýshy zertteýshiler, jas etnograftar men stýdent-oqýshy jastar «Abaı jáne Alash» taqyrybynda oı qozǵap, pikir almasty.

         Fılologııa ǵylymdarynyń doktory, abaıtanýshy Tursyn Jurtbaı óziniń zertteýlerinde kezdesken tyń derektermen bólisip, jastardyń kókeıinde júrgen suraqtaryna jaýap berdi. Al, Almahan Muhametqalıqyzy búgingi abaıtanýshy ǵalymdardyń azaıyp bara jatqanyna qynjylys bildirip, óskeleń urpaqqa Abaı murasynyń jetýine alańdaýshylyq bildirdi.

О́z kezeginde sóz alǵan álıhantanýshy-ǵalym Sultanhan Júsip Alash ıdeıasynyń basy Abaıdan bastalatynyn jetkizdi.

Sultanhan Júsip, álıhantanýshy-ǵalym:

-          Alash qaıratkerleri halyqqa arnaǵan sózinde nege Abaıdy alyp otyr? Aldymen, qazaq baspasóziniń basynda turǵan «Túrkistan ýálaıaty», «Dala»,«Serke»  syndy basylymdarda patsha jarlyqtary, resmı málimetter, odan ózge aıtysymyz, halyq aýyz ádebıetiniń jazbalary shyqsa, keıinnen «Qazaq» gazeti shyqqannan keıin qazaqtyń oıy jaryqqa shyǵa bastady, Alash ıdeıasy halyqqa osylaı taraı bastady. Buny Alash qaıratkerleri Abaıdyń oıynan, Abaıdyń sózinen aldy. Sony damytyp, ult-azattyq qozǵalystyń negizgi tiregine aınaldyrdy. «Oıan, qazaqtyń!»  ózi Abaıdyń synı shyǵarmalarynyń sabaqtasyp jatqan jalǵasy. Sondyqtan búgin jastarǵa taǵylymdy oı aıta aldyq dep oılaımyn.

    Kezdesýge kelgen jastar da Abaı, Alash qaıratkeriniń shyǵarmashylyǵyndaǵy keıbir túsinbestik týǵan tustaryn búkpesiz surap, aldyńǵy býyn aǵalarynyń oılaryn ózderine túıip aldy.

Kenjebek Serjanuly – Qazaqstan jýrnalıster odaǵynyń múshesi, jas qalamger:

-         Búgingi ótken «Abaı jáne Alash» taqyrybyndaǵy jıynda shynymen rýhanı túlep shyqtyq. Kezdesýden mol taǵylym aldyq. Abaıdy taný - aldymen ózińdi taný sosyn kúlli qazaqty taný. Al, Alash degen bizdiń búgingi rýhanı salamyzdyń ajyramas bóligi. Osy eki taqyrypty bir arnada toǵystyryp, jastardyń pikirin tyńdap, suraqtarymyzǵa tolyq ári naqty jaýap bergen aǵalarmyzǵa myń alǵys! Bundaı rýhanı jıyndar kóptep uıymdastyrylsa deımiz.

Kezdesý sońynda Hakim Abaıdyń 175 jyldyq mereıtoıynyń joǵary deńgeıde atalyp ótilýine túrli usynystar aıtyldy. Atap aıtqanda, qoǵam belsendisi Ernat Melsuly Abaıdyń júrip ótken izimen velosherý uıymdastyrý jóninde usynys bildirse, ǵalym Dıhan Qamzabektiń Elordadaǵy «Jastar» shaǵyn aýdanynda boı túzegen jańa mektepke Abaı Qunanbaıulynyń esimin berý jónindegi oıyn kópshilik biraýyzdan qoldady.

Sońǵy jańalyqtar

«Eńbekshi qazaq» basqarmasy

100 • Búgin, 07:09

Azamattyq ustanymym qalyptasty

100 • Búgin, 07:05

Taralym hám qaralym

100 • Búgin, 06:55

«Egemen» esten shyqpaıdy

100 • Búgin, 06:47

Qandastarǵa qamqorlyq jasaǵan

100 • Búgin, 06:42

Tarhan tekti redaktor

100 • Búgin, 06:40

Júz jyl

100 • Búgin, 06:27

Jaqsy dástúr jalǵasa beredi

100 • Búgin, 06:22

Ushqyr oılar ushqyndary

100 • Búgin, 06:11

Úlken joldyń úzikteri

100 • Búgin, 05:58

Investısııa – damý dańǵyly

Aımaqtar • Búgin, 05:49

Yntymaqtastyq máseleleri qaraldy

Qoǵam • Búgin, 05:43

Ǵasyrlyq shejire ǵıbraty

100 • Búgin, 05:39

Tapa tal tústegi qaraqshylyq

Aımaqtar • Keshe

Dombyradan tegin dáris berip júr

Rýhanııat • Keshe

Arymas abyroı

Rýhanııat • Keshe

Kóneden kelgen kónek

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar