19 Maýsym, 2019

Alataý, saǵyndyń ba Kenenińdi?

432 retkórsetildi

Dúldúl aqyn, bulbul ánshi, jyraýlyq, sal-serilik ónerdiń jańǵyryǵyndaı bolǵan Kenen Ázirbaevtyń týǵanyna bıyl 135 jyl, dúnıeden ótkenine 43 jyl bolypty. Kóregen halqymyz zymyran zaman deýi sondyqtan bolar. Urpaǵyna telegeı teńiz mol mura qaldyrǵan aqyn­nyń ómiri men shyǵarmashylyǵy jaıly ǵylymı eńbekter jazylyp, derekti fılmder túsirilip, óner, ádebıet zert­teýshi ǵalymdarymyz ulaǵatty pi­kir­lerin aıtyp, aqyndarymyz óleń-jyrlaryn arnap jatqany osynyń aı­ǵaǵy bolsa kerek.

2019 jyldyń 13 naýryzynda elor­damyz Nur-Sultan qalasyndaǵy Ulttyq mýzeıde K.Ázirbaevtyń ómiri men shyǵarmashylyǵyna arnalǵan kórmeniń tusaýy kesildi. Bul kórmege aqynnyń murajaıynan arnaıy aldyrylǵan 60-tan astam eksponat qoıyldy. Kórmeniń ashylýyna birqatar qoǵam qaıratkeri, depýtattar, óner salasynda júrgen jas­tar qatysty. Ataqty ǵalym, memleket jáne qoǵam qaıratkeri Myrzataı Joldasbekov aqynnyń ómirinen syr shertip, kópshilik bile bermeıtin keıbir jaılarǵa toqtaldy. Kórmege kelgen kópshilik K.Ázirbaev týraly túsirilgen «Alataýdyń aqıyǵy» atty derekti fılm­di kórip, tamashalady.
Elordada bastalǵan osy is-shara eki baǵdarlama boıynsha júzege asyrylatyn bolyp sheshildi. Alǵashqysy «Saryarqaǵa saıahat» dep ataldy. Mu­nyń mánisi mynada. Sonaý 1958 jyly qazaqtyń birtýar azamaty, ataqty ja­­zýshy, akademık Sábıt Muqanov Kenen aqyndy ertip búkil qazaq saharasyn  aralatyp, talaı tarıhı jerlerge alyp barǵanyn bireý bilse, bireý bilmeıdi. Balqashtyń balyqshylarymen, Qaraǵandy-Qarsaqpaıdyń kómir­shi­leri­men, Temirtaýdyń bolat balqy­tý­shylary­men kezdestirip, irgeli jıyndar ótkizgen. Birjan sal, Aqan seri, Úkili Ybyraıdyń týyp-ósken jerlerin kórsetip, qazaqtyń nebir dúldúlderin ómirge ákelgen Kókshe jerin tamashalaıdy. Saparynyń sońynda Qyzyljar ólkesin aralatyp, óziniń týǵan jeri Jamanshubarǵa at basyn tireıdi. Osy sapardan  kóńili ósip, úlken shabytpen oralǵan aqyn óziniń «Saryarqaǵa saıahat» deıtin kólemdi tolǵaý óleńin dúnıege ákeldi. 
Biz de Kókshetaý, Qyzyljar baǵy­tyn­daǵy saparymyzdy osylaı ataýdy jón kórdik. Aqynǵa arnalǵan kesh Kókshetaýdaǵy «Dostar» mádenıet saraıynda ótti. Kirispe sóz jazýshy-dramatýrg, qoǵam qaıratkeri Jabal Erǵalıevke berildi. Ol sal-serilik óner­diń ustahanasyn ustaǵan Kenen aqyn jaıly biraz oı túıindep, onyń ánderiniń, óleń-jyrlarynyń qanshalyqty mándi-maǵynaly ekenin atap kórsetti. «Kenen atamyz  Birjan sal, Aqan seri, Úkili Ybyraı sekildi qazaqtyń sal-serilik ónerin damytyp qana qoımaı, oǵan jańa mazmun, ózgeshe reń, naqysh bergen shyn máninde sal-serilerdiń sońy» dep oıyn túıindedi. 
Fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Serik Negımov bolsa, Kenen aqynnyń jyrshylyq, sal-serilik ónerine ǵylymı turǵydan jan-jaqty sıpattama berdi. K. Ázirbaevtyń shyǵarmashylyǵyn tereńirek zertteýdiń, qazirgi zamana turǵysynan tanyp bilýdiń dáýiri endi bastaldy. Búgingi jas áde­bıet­shilerimiz, óner zertteýshiler Ke­nen sııaqty halyq aqyndarynyń mol murasyn búgingi kúnniń talabyna saı, qazirgi jas urpaqtyń tanym - talǵamyna oraı zertteý kerektigin basa aıtty. 
Qyzyljardaǵy basqosýda belgi­lengen ýaqyttan keshikpeı Sábıt Muqa­nov atyndaǵy kitaphananyń aldyna kelip toqtadyq. Qaladaǵy eń kó­ne ǵımarat bolsa da, jaqsy kútimge alynǵandyǵy baıqalyp tur. Oblystyń teleradıo, baspasóz jýrnalısterimen  biraz suhbattasqan soń bárimizdi ishke shaqyrdy. Kitaphana qyzmetkerleriniń aıtýyna qaraǵanda, Qazaqstandaǵy oblystyq kitaphanalardyń ishinde kitaptardyń kóptiginen, oqýshylarmen jumys isteýdiń ozyq ádistemesi jaǵynan eń úzdik atanǵan eken.
Ásirese bizdi tańǵaldyrǵany sırek kezdesetin kitaptar bólimi. Munda Lev Tolstoıdyń «Soǵys pen beıbitshilik» kitabynyń eń alǵash shyqqan nusqasy saqtaýly tur. Qazan qalasynda basylyp shyqqan Qurannyń eń kóne túri bar. Osy sııaqty kóneniń kózindeı baǵa jetpes dúnıelerdi kórip, osynyń bárin yjdaǵattap jınap alǵan kitaphana qyzmetkerlerine ishteı rıza bolasyz.
Al qazaq bólimindegi qyzdar Kenen Ázirbaevtyń shyǵarmashylyǵyna  arnap, arnaıy stend-kórme uıymdastyrǵan eken. Tipti aqynnyń óz murajaıynda joq kitaptaryn, S. Muqanovpen sonaý 1950-jyldary túsken fotosýretterdi kórgenimizde qatty tańǵaldyq. Osynyń bárin Sábıt óz qolymen ótkizgen eken. Osynshama eńbek etip, aqynnyń rýhyna qurmet kórsetken kitaphana qyz­met­kerlerine rızashylyǵymyzdy bildirip, alǵysymyzdy aıttyq.
Osy kezdesýge arnap ázirlengen úlken zalǵa kirgenimizde jınalǵan jurt oryndarynan turyp qol shapalaqtap qarsy aldy. Deni jastar eken. Kenen aqynnyń atyn estip, birer ánderin tyńdaǵany bolmasa, ol jóninde kóp nárseden beıhabar ekeni ańǵarylady. Baıandamashy osyny sezgendeı Kenen Ázirbaevtyń týyp-ósken jerin, osy óńir­diń ataqty jazýshylary Ǵabıt Músi­repovpen, Sábıt Muqanovpen úl­ken syılastyqta bolǵanyn, tipti osy ob­lysqa arnaıy kelip, qonaq bolǵanyna deıin táptishtep aıtyp berdi. Budan soń jergilikti ánshilerdiń oryndaýynda shaǵyn konsert boldy. Olarǵa bizben birge barǵan ánshiler qosylyp, kezdesýdiń sánin keltirgendeı úlken áser qaldyrdy. 
Ásirese jastar jaǵy Mekkege úsh ret baryp, qajy atanǵan ulaǵatty ana, búginde 87 jasqa kelip otyrǵan, sol jerdiń týmasy Sapýra qajy Ámire­qyzynyń sózin erekshe  yqylas qoıyp tyńdady. «Kenen aqynnyń ánderin sonaý bala kezimizde estıtinbiz. Ásirese aq eshkige qosylyp zaryn aıtqan «Bazar-Nazar» ánin estigende kempir-shaldardyń kózine jas alyp, muńaıǵanyn kózben kórdik. Men de aqyndyqtan qur alaqan emespin. О́ıtkeni ákem Ámire ataqty ánshi Birjan saldyń ustazdarynyń biri bolǵan Orynbaı aqynǵa týystas bolyp keledi. Bizdiń oblys ortalyqtan jyraqtaý, shetteý ornalasqan. Munda kórshi Reseı­diń yqpaly basym. Sondyqtan jasta­rymyzǵa osyndaı kezdesýler aýadaı qajet», dedi Sapýra apaı.
Mine óstip, bir kezde qasyna Kenenin ertip Qyzyljar ólkesin aralatqan Sábıt­tiń týǵan topyraǵymen qoshtasyp, jolymyzdy ári qaraı jalǵastyrdyq. Sózdiń reti kelgende aıta keteıin, osy kezdesýge S. Muqanovtyń  týǵan aýy­ly Jamanshubardan, jazýshynyń mura­jaıynyń qyzmetkeri kelip qatysty. Arnaıy alyp barǵan syı-sııapatymyzdy berip, kelesi jylǵy Sábeńniń mereıtoıyna barýǵa ýáde berip tarastyq. Qa­zaqtyń birtýar uly Sábıtke degen Kenen aqynnyń peıili, syılastyǵy erekshe edi. Onyń Sábıtke arnap ár jyldary shyǵarǵan úsh óleńi bar. Sonda Sábıtke degen ystyq yqylasyn bylaı bildiredi:
«Uly ediń qushaǵy keń sar dalanyń,
Qorǵaǵan týǵan eldiń ar-ojdanyn.
Qazaqtyń biri sensiń, tarıh kýá,
Kótergen ádebıettiń shańyraǵyn.
Sábıtpen dostyǵymdy kim bilmeıdi,
Keıbireý ashyq júrmeı kúbirleıdi.
Alty jyl aýyrǵanda atsalysqan,
Júrektiń ystyq qany úzilmeıdi». Buǵan qosyp-alarymyz joq. Bir ǵana aqıqat bar. Ol úlken júrekti azamat­tardyń dostyǵy da, syılastyǵy da, bir-birine degen kóńil qımastyǵy da erekshe bolatyny. Bul jastar úshin ulaǵatty taǵylym, úlgi-ónege.
Astanaǵa kelip birer kún úzilis ja­sa­ǵan soń Pavlodar qalasyna  jol tarttyq. Qazaqtyń talantty uly, án ónerinde ózindik ereksheligimen tanylǵan Q.Ábýseıitov atyndaǵy mádenı-saýyq ortalyǵyna halyq kóp jınalypty. Baıandama jasalyp, artynan ánshileri Kenenniń, Estaıdyń kóptegen ánderin shyrqady. Kenen Ázirbaev týraly derekti fılm kórsetildi. Fılmde Kenen aqyn jaıly oı túıindegen Ǵ.Músirepov, Ǵ.Mustafın, qyrǵyzdyń uly jazýshysy Sh. Aıtmatov, qazaqtyń bulbul qyzy B.Tólegenova jáne basqa da ǵalymdar men qoǵam qaı­rat­kerleriniń sózin tyń­daǵan jurt úl­ken áserde qalǵany baıqalyp turdy. Halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵamynyń Pavlodar qalalyq fılıalynyń tóraǵasy, Qazaqstannyń qurmetti jýrnalısi, belgili qalamger Sosıal Áıtenov Kenen ata jaı­ly ózi­niń estelik áńgimesin aıtyp, aqynnyń úıinde bolǵanyn, qasynda otyryp dı­darlasqanyn, aq batasyn alǵanyn sóz etti. 
Sóıtip soltústik óńirdegi 6 qalada (Qaraǵandyny qosqanda) osyndaı irgeli kezdesýler ótkizip,  «Saryarqaǵa saıahat» baǵdarlamasyn aıaqtadyq. Bul sapardan bizder de, kezdesýge kelgen jastar da úlken ulaǵat aldyq desem artyq aıtqandyq bolmas. Bular  shyn máninde irgeli, maǵynaly, óskeleń urpaqqa  zor áser etetindeı kezdesýler bolǵany ras. Endigi dittegenimiz aqynnyń týyp-ósken, aralap dámin tatqan, án shyrqatqan el-jurty Jetisý óńiri. Baǵdarlamanyń ataýy da soǵan oraı «Týǵan ólkem – Je­tisý» dep ataldy. Bul sapar Taldy­qorǵan qalasynan bastaý aldy. Qaban, Súıinbaı, Baqtybaı, Jambyl syndy jyr súleıleriniń, at shaldyryp, jyr tókken aqyn-ánshileriniń altyn besigi bolǵan  jer jánnaty Jetisý. Tókpe jyrdyń táńiri Súıinbaıdy úlgi etken, jyr alyby Jambyldy pir tutqan, batasyn alǵan, solarsha sóılep, solarsha jyr tókken Kenen aqynnyń týǵan ólkesi.  Kezdesýdiń ózgeshe maǵyna alǵa­ny da osydan baıqalady.  
Ilııas Jansúgirov atyndaǵy mádenıet saraıyna jınalǵan jurttyń án-jyrǵa degen yqylasy, árıne erekshe. Deni jastar. Bul kezdesýge aqynyń ánshi qyzy, búginde 84 jasqa kelip otyrǵan Tórtken  qatysty. Ásirese sondaǵy ardagerler ujymynyń tóraǵasy, kóp jyldar Parlament Májilisiniń depýtaty bolǵan, belgili qoǵam qaıratkeri Ermek Kelemseıit bastap kelgen birqatar el aqsaqaldarynyń kelýi  ózgeshe áser etkeni ras. Kezinde búkil qazaq eline Taılaq degen atpen áıgili bolǵan, ataqty kınoakterimiz Álimǵazy Raıymbekov aǵamyzdy kórgende tańdanbasqa shara qalmady. 
Kenen atanyń rýhyna baǵyshtalǵan shaǵyn konsert boldy. Ony uıymdas­tyryp júrgen Súıinbaı Aronuly atyn­­daǵy oblystyq fılarmonııanyń belgi­li ánshisi Beıbit Musaev. Osy keshte K.Ázirbaevtyń eń tańdaýly 20 ánin oryn­dap, taspaǵa jazdyryp ákelgen eken. 
Almaty óńirindegi kelesi kezdesý za­manaýı stılde salynǵan «Alataý» dástúrli óner teatrynyń záýlim zalynda ótti. Osy úlken ordada Kenen Ázirbaevtyń 135 jyldyǵyna oraı jazylǵan «Uly dala jyrshysy» atty kitabymyzdyń tusaýy kesildi. Kitapty óz qarajatyna shyǵaryp, aqynnyń mereıtoıyna tartý etip júrgen, belgili jazýshy, «Alataý» baspa-polıgrafııalyq korporasııasynyń prezıdenti Kenenbaı Yrym Sýanbaıuly. О́zimen ala kelgen kitaptyń alǵashqy danalaryn sol jerde  taratyp berdi.
Ertesi kúni qazaq óneriniń qara sha­ńy­raǵy, altyn ordasy atanǵan Qur­manǵazy atyndaǵy Qazaq ulttyq konservatorııasynda «Kenen Ázirbaev shy­ǵarmashylyǵynyń búgingi nasıhaty» degen taqyrypta dóńgelek stol ótkizildi. Ony konservatorııa rektory, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Arman Júdebaev ashty. Ol Kenen ata­myzdyń qazaq án ónerinde alatyn or­ny, qazaq mádenıetiniń altyn qoryna qosylǵan Kenen ánderiniń ómirsheńdigi, óskeleń urpaqqa tıgizer tárbıelik máni jaıly sóz etti.
Dóńgelek ústelge Qazaqstannyń eń­bek sińirgen qaıratkeri, professorlar B.Qos­barmaqov, K.Saharbaeva, Halyq mýzykasy fakýltetiniń dekany N.Áshirov, Halyq áni kafedrasynyń dosenti E.Shúkiman, K.Ázirbaev atyndaǵy Jambyl oblystyq fılarmonııanyń ánshisi, Qazaqstannyń mádenıet qaırat­keri D.О́mirálıev, taǵy basqa da mýzyka mamandary qatysyp, óz oılarymen bólisti. 
Sol kúni keshke konservatorııanyń záýlim zalynda K.Ázirbaevtyń shyǵar­mashylyǵyna arnalǵan «Ánim qalsyn» degen taqyrypta úlken gala-konsertti kórip tamashaladyq. Aqynǵa degen jas­tardyń qoshemet-qurmetin kórip otyryp, qazaqtyń aıtýly aqyny Bopına Baısýatqyzynyń:
«Alataýdaı aıbatty,
Halyq aqyny ardaqty.
Segiz qyrly, bir syrly,
Kenekem-aý, jan-jaqty», deıtin óleń shýmaǵy eske túsedi. 

Baǵdarlama boıynsha issapary­myzdyń sońy Taraz qalasynda aıaqtalýǵa tıis. 2019 jylǵy 26 sáýirde halyq aqyny K.Ázirbaev atyndaǵy «Shyrqa daýsym» IH respýblıkalyq dástúrli án konkýrsynyń shymyldyǵy ashyldy. Eki jylda bir ret ótetin aıtýly konkýrstyń uıymdastyrylýynda min bolǵan joq. Jýyrda ǵana K.Ázirbaevtyń aty berilgen oblystyq fılarmonııanyń konsert zalynda ótti. Kireberiste aqyn­nyń 135 jyldyq mereıtoıyna ar­nap aýqymdy kórme jasalypty. Onda ánshiniń ustaǵan dombyrasynan bas­tap, kitaptary, fotosýretteri, án dıs­kileri basqa da buıymdary qoıylǵan.  Kirispe sózge shyqqan Jambyl obly­sy ákimdiginiń mádenıet, arhıvter já­ne qujattama basqarmasynyń basshysy Dúısenáli Byqybaev, aqynnyń ómiri men shyǵarmashylyǵyna, búgingi konkýrstyń ereksheligine toqtala kelip: «San ónerdi boıyna sińirgen Kenen atamyz ánshi, aqyn, jyraý, kúıshi re­tinde ult folklorynyń jandy sheji­resi boldy... Áýlıeata óńiriniń ǵana emes ıisi qazaqtyń ánshilik-kúıshilik, aqyndyq-jyrshylyq, sal-serilik dás­túrin ulyqtaǵan án kemeńgeriniń óner keńestiginde alar orny bólek, óneri dúr» dep sózin tujyrymdady. 


Baqytjan Kenenuly,

Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń múshesi


Sońǵy jańalyqtar

Juma: Almatyda 28 indet oshaǵy karantınde tur

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Almatyda zerthanalar sany artady

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar