Álem • 24 Maýsym, 2019

IV Gýmanıtarlyq ǵylymdar forýmy ótti

133 retkórsetildi

Eýropa, Azııa men Amerıkanyń 20-dan asa elinen jınalǵan 250-ge jýyq ǵalymdar, memleket jáne qoǵam qaıratkerleri túp tamyrynan osy zamanǵa deıingi túrki órkenıetiniń tarıhyn talqylady.

Forýmnyń ashylýynda sóz alǵan Bilim jáne ǵylym mınıstri Ashat Aımaǵambetov memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń quttyqtaý hatyn oqydy. Prezıdent quttyqtaý hatta: «Uly dala – Eýrazııa keńistigin myńdaǵan jyldar boıy mekendegen halyqtardyń tarıhı shejiresiniń kýási, batys pen shyǵys órkenıetterin toǵystyratyn úndestik pen úılesimniń besigi», deı kele qonaqtardyń qadamy men aýqymdy sharanyń jumysyna sáttilik tilegen. Ári búgingi forýmdaǵy talqylanatyn taqyrypty aýqymy keń, maǵynasy tereń, bolashaq urpaq úshin taǵylymy mol bolatynyna kámil senimin jetkizgen. Sonymen qatar: «Halyqaralyq Túrki akademııasynyń bastamasymen dástúrge aınalǵan bul forým ǵylymı ıntegrasııaǵa tyń serpin beredi. Ashyq pikir almasýlar men salıqaly saraptaýlar túrkitaný ǵylymynyń odan ári damýyna zor úles qosady dep senemin», delingen quttyqtaý hatta.

Jıynda sóz alǵan Halyqaralyq Túrki akademııasynyń tóraǵasy Darhan Qydyráli bıylǵy forým túrki órkenıetiniń adamzat damýyna qosqan úlesi jóninde jazylǵan Elbasynyń «Uly dalanyń jeti qyry» atty baǵdarlamalyq maqalasynan keıin qolǵa alynǵanyn aıtty. «Osyǵan qosa bıyl uly oıshyl, aqyn Júsip Balasaǵunnyń ataqty «Qutty bilik» dastanynyń jaryq kórgenine 950 jyl tolyp otyr. Talas quryltaıy jáne Moǵolstan men Altyn ordanyń qurylǵanyna 750 jyl, túrki halyqtarynyń uly aqyny Nasımıdiń 650 jyldyǵy, Edige dastanyna 600 jyl. Bul jıyn Qazaqstan Respýblıkasynyń prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń qoldaýymen ótip otyr», dedi D.Qydyráli.

Qazaqtan shyqqan tuńǵysh antropolog, Ulttyq ǵylym akademııasynyń akademıgi Orazaq Smaǵul forýmnyń óte bir ornyqty, der kezinde ótkizilip jatqanyn tilge tıek etti. «О́ıtkeni úshinshi myń jyldyqtyń basynda kóp ǵasyrlar boıy túrki áleminde birlik azaıyp ketip edi. Endi, mine egemendiktiń arqasynda túrki elderi bas qosýda. Bul túrki halyqtarynyń jalpy mádenıet, óner, ǵylym men bilim turǵysynan bolsyn, birligin nyǵaıta túsedi», deıdi O.Smaǵul. Onyń aıtýynsha, geografııalyq jaǵynan da, tarıhynyń tereńdigi, tiliniń ortaqtyǵy jóninen de qazaq jeri túrki álemi qara shańyraǵynyń ıesi atanýǵa laıyq. 80 mıllıon túrki halyqtarynyń týyp ósken jeri de bir, sondyqtan qazaq eliniń ıelik etýine qarsylyq bildirmeıdi degen oıda.

Al Ázerbaıjannan at terletip kelgen sol eldiń parlament depýtaty, Fılosofııa ǵylymdarynyń kandıdaty Jabansher Feızıev jyldan-jylǵa forýmyń ǵylymı baǵytqa bet buryp kele jatqanyn, sondaı-aq ǵalymdar tarapynan túrki áleminiń tarıhyna degen qyzyǵýshylyqtyń artyp kele jatqanyn jetkizdi. «Túrki halyqtarynyń tili, tarıhy men dástúrlerin álemge úıretýdiń ońaı ári tıimdi jolyn tabý – túrik halyqtaryna ortaq másele.  Bul forýmnyń mańyzdylyǵy da osynda», deıdi Feızıev. Onyń aıtýynsha, dúnıe júzi tarıhyn túrki halyqtarynyń tarhynsyz, sol sekildi álem mádenıetinen túrki mádenıetin bólip qarastyrýǵa kelmeıdi. О́ıtkeni túrkilerdiń tarıhy men mádenıeti álem órkenıetiniń damýyna úles qosty. Oǵan bizdiń Orhon-Enıseı jazbalary syndy tarıhı-mádenı muralarymyz, Kúltegindeı eskertkishterimiz ben qanshama ǵasyrlyq tarıhy bar «Manas», «Edige» jyr-dastandaryndaı folklorymyz dálel bola alady.

Aıta keteıik, forýmnyń ashylý saltanatynda Mońǵolııanyń tuńǵysh prezıdenti Pýnsalmaagıın Ochırbatqa,  Ázerbaıjannyń tuńǵysh premer-mınıstri Gasan Gasanovqa, Qyrǵyz Respýblıkasy Joǵarǵy Keńesiniń tuńǵysh tóraǵasy Medetkan Sherımkýlovqa, tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor, Dúnıejúzi tatarlar kongressi Atqarý komıtetiniń Etnologııalyq monıtorıng ortalyǵynyń basshysy Damır Ishakovqa, Qazaqstan Respýblıkasy UǴA akademıgi, antropolog, Orazaq Smaǵulǵa Halyqaralyq Túrki akademııasynyń altyn medaldary tabys etildi.

Sharanyń saltanatty ashylýynan keıin qatysýshylar ózderiniń qyzyǵýshylyqtary men zertteý jumystarynyń baǵyttaryna qaraı «Túrki memlekettiginiń qalyptasý men damý tarıhy», «Túrki áleminiń genezısi – Uly dala tarıhyndaǵy jańa dáýir», «Túrki áleminiń ádebıeti men folklortanýyndaǵy ózekti máseleler», «Túrki áleminiń etnomádenı erekshelikteri», «Qazirgi túrkitaný: jańa kózqarastar men tásilder» jáne «Eýrazııadaǵy ıntegrasııalyq úrdister: keńistik pen ýaqyttyń kókjıekteri»  atty 6 taqyryptyq seksııaǵa bólindi.

Halyqaralyq basqosý álemdik tanymal mamandar arasyndaǵy ǵylymı baılanystardy nyǵaıtý, pikir almasý, jahandyq jáne óńirlik deńgeıdegi ózekti máselelerdi sheshý boıynsha keńester usynylǵan alańǵa aınaldy.



Sońǵy jańalyqtar

Mańǵystaýda «ANTIKOR ORTALYGY» ashyldy

Rýhanııat • Búgin, 11:38

Tennıs: Elena Rybakına fınalda

Tennıs • Búgin, 08:52

Basty aqparat (21.02.2020)

Vıdeo • Keshe

Uqsas jańalyqtar