Qoǵam • 25 Maýsym, 2019

Ǵalamat sáttiń bólshegi bolý – baqyt

139 retkórsetildi

Adamnyń bir ba­qy­ty – óz maman­dyǵynan rýhanı lázzat alyp qana qoı­maı, ólsheýsiz al­ǵysqa bólenip, saýap arqalaý. Son­­dyqtan akýsher-gınekolog Cha­­­pen Aqanqyzy dá­rigerlikti tań­da­­ǵanyna bir kún de ókingen emes.

Jaryq dúnıege kip-kishkentaı jańa adamdar kelip jatqanda, qasynda bolyp, erli-zaıyptylar ómirindegi uly qýanyshqa ortaqtasý, ǵalamat sátterdiń bólshegi bolý baqytyn akýsher-dárigerler udaıy sezinbek.

Eki adamnyń da ómiri úshin jaýapty dárigerler anasy aman-esen bosanyp, pysyldaǵan sábıin baýyryna alǵanda, ózi de damyl taýyp, demin rahattana alatyn sátter az emes. Mundaı kezde Jumyr jer dúnıege adam ákelgen áıeldiń aınalasynda terbetilip, búkil álemniń shattyǵy quıtaqandaı sharananyń aınalasyna quıylady.

Osylaısha 40 jyldan astam ýaqyt boıy súıinshilegen mamandyq ıesi atanǵan Chapen Aqanqyzy jalaqynyń keıde jetip, keıde jetpeıtinine de kóp basyn qatyrǵan emes. Eń bastysy, ózin de, ózgelerdi de qýanyshqa bólegen sátter janyna shýaq uıalatyp, kúsh-qýat beretinin biledi. Tájirıbesi ulǵaıǵan saıyn júzine meıirim uıalaǵan jan kásip tańdaýda jańylyspaý jáne onyń jolyndaǵy udaıy izdenister, áriptesterdiń rııasyz qoshemetine bólený, bilim baıytýdyń asa mańyzdy ekenin jastarǵa aıtýmen keledi. О́zgelerdi moıyndatý – sol mamandyqty aldymen óziń súıip, óziń  qurmetteý dep biledi.

Akýsherlik gınekologııada myqty mektepten ótken, joǵary sanattaǵy maman 40 jyldan astam boıy eń kúrdeli otalarǵa qatysty jáne perzenthanalarda keıingi býynǵa dárigerlik keńester júrgizedi.

Mamandyqqa mashyqtaný jolyn Almaty oblysynyń shalǵaı aýdandarynda bastaǵan Chapen Aqanqyzy sonaý shopandar jaıylymyna deıin ushaqpen, tikushaqpen talaı ret samǵaǵan. Sanıtarlyq avıasııa anestızıolog, akýsher-gınekolog, ota meıirbıkesin asyǵa alyp bara jatqanda, bir jaǵynan tolqýly kóńil sonaý Narynqoldyń túkpirine deıin sozylǵan týǵan jerdiń búkil sulýlyǵyn, Baqanasqa siltegen Alataý silemderin kóz aldyna aınadaı tosatyn sátter umytylmaq emes.

Kásipqoılyqtyń jolyna oımen saıahat jasap otyrǵan Chapen Sarmoldaeva Keńes ókimeti kezinde jaqsy damyǵan alǵashqy medısınalyq-sanıtarlyq kómektiń qaıta kókeıkestilikke ıe bolǵanyn aıtady. О́ıtkeni adam ómiri, adam densaýlyǵy qaı kezde de birinshi kezekte jáne memlekettiń birinshi baılyǵy bolýy tıis. Myqty ustazdarynyń arqasynda mamandyq baspaldaqtary sátti bastalǵan dáriger jıyrma jyl boıy sanıtarlyq avıasııa­men Almaty oblysynyń alys túkpirlerine deıin baryp, jaryq dúnıege kelgen myńdaǵan sábıdiń kindigin kesip, birinshi bolyp qolyna alǵanymen erekshelenedi.  

1996 jyly Almaty qalasynyń densaýlyq saqtaý basqarmasynyń shaqyrtýymen, densaýlyq saqtaý uıymdastyrýshysy jáne tolyǵymen ota júrgizetin akýsher-gınekolog retinde jumysyn jalǵastyrdy. Odan beri de shırek ǵasyr ótti. Medısına ozyq tehnologııalarǵa qol jetkizdi. Adamdardyń turmysy burynǵydan áldeqaıda jaqsy desek te, densaýlyq, ana men bala ólim-jitimi ózektiligin joımaı otyr. Buǵan maman bylaı dep jaýap beredi.

– Densaýlyq saqtaý salasynyń mindetterin eshkim joqqa shyǵarmaıdy. Biraq adamdardyń ómiri men densaýlyǵyna eki jaq ta jaýapty. Halyqtyń áleýmettik jaǵdaıy jaqsarǵanymen, densaýlyqqa keri áser etetin faktorlar da jetkilikti. Sondyqtan da adamdarǵa densaýlyǵynyń baılyq ekenin kishkentaı kúninen úıretý kerek. Bárinen buryn óz densaýlyǵyńa degen jaýapkershilik bolmaı, deni saý ómir de bolmaıdy. Álem ózgerdi, biraq densaýlyqtan qymbat eshteńe joq, – deıdi maman. 

Máselen, memleket ozyq medısınalyq qural-jabdyqtardyń túr-túrine qol jetkizip jatsa da, áli de bolsa aýrýdy anyqtaýda qıynshylyqtar bar. Tá­ji­rıbelik dáriger mundaı jaǵdaıda naýqaspen til ta­bysýdyń, meıirimdilik tanytýdyń asa mańyzdy ekenin aıtady. Vırtýaldyq álem adamdardyń qazir júzbe-júz kezdesip, emen-jarqyn aralasýyn azaıtyp otyrǵany aıan. Mundaı jaǵdaıda, aldymen naýqastyń janyn jyly sózben emdeıtin dárigerler úshin qarym-qatynas ornatý, adamgershilik tanytý eń basty qural bolyp qala bermek.

Al eki adamnyń ómirine, ana men balanyń amandyǵyna qatar jaýap beretin akýsher-gınekolog úshin klınıkalyq paıymdaý degenimiz ne? Aldymen dáriger anasynyń týǵannan bergi densaýlyǵyn, búge-shigesine deıin bilýi tıis. Aıaǵy aýyr kezinde qandaı kúıde ekenin, ıaǵnı búkil áleýmettik portretinen habardar bolýy qajet. Júkti áıeldi búkil álem aıalap, mápeleý kerek bolsa da, ókinishke qaraı, keı jaǵdaıda olaı bola bermeıdi. Túrli-túrli taǵdyrlar bar. Munyń bári akýsher-gınekologtyń kóz aldynda ótedi.    

Bul kúnde Chapen Aqanqyzy Almatydaǵy Qalalyq adam urpaǵyn órbitý ortalyǵynda jumys isteıdi. Baıyrǵy maman úshin bul da qyzmettiń zamanaýı baspaldaqtary. Halyqaralyq tájirıbe men izdenisterge ıek artqan ortalyq bedeýlikpen kúresýde, erli-zaıyptylardyń balaly bolýy úshin quny ólsheýsiz jumystar atqarady. Al Chapen Aqanqyzy syndy mamandardyń jıǵan tájirıbesi jastar úshin  – baǵdar, ortalyq úshin – baılyq.


ALMATY

 

Sońǵy jańalyqtar

«Eńbekshi qazaq» basqarmasy

100 • Búgin, 07:09

Azamattyq ustanymym qalyptasty

100 • Búgin, 07:05

Taralym hám qaralym

100 • Búgin, 06:55

«Egemen» esten shyqpaıdy

100 • Búgin, 06:47

Qandastarǵa qamqorlyq jasaǵan

100 • Búgin, 06:42

Tarhan tekti redaktor

100 • Búgin, 06:40

Júz jyl

100 • Búgin, 06:27

Jaqsy dástúr jalǵasa beredi

100 • Búgin, 06:22

Ushqyr oılar ushqyndary

100 • Búgin, 06:11

Úlken joldyń úzikteri

100 • Búgin, 05:58

Investısııa – damý dańǵyly

Aımaqtar • Búgin, 05:49

Yntymaqtastyq máseleleri qaraldy

Qoǵam • Búgin, 05:43

Ǵasyrlyq shejire ǵıbraty

100 • Búgin, 05:39

Tapa tal tústegi qaraqshylyq

Aımaqtar • Keshe

Dombyradan tegin dáris berip júr

Rýhanııat • Keshe

Arymas abyroı

Rýhanııat • Keshe

Kóneden kelgen kónek

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar