Qoǵam • 25 Maýsym, 2019

820 myńnan asa qazaqstandyq Áleýmettik qoldaý qyzmetteriniń biryńǵaı paketimen qamtylady

136 retkórsetildi

Búgin Úkimet otyrysynyń qorytyndysy boıynsha ótken baspasóz konferensııasynda Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri B. Saparbaev Prezıdenttiń saılaýaldy baǵdarlamasyn iske asyrý boıynsha qabyldanyp jatqan sharalar týraly aıtyp berdi.

Prezıdenttiń saılaýaldy baǵdarlamasynyń Is-qımyl josparynda Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligine 10 pýnkt júktelgen jáne 10 pýnkt boıynsha mınıstrlik teń oryndaýshy. 

B. Saparbaev búgingi kúni memlekettiń 39 zeınetaqy jáne járdemaqy túrine kepildik beretinin habarlady. О́tken jyly olardy 3,8 mln adam aldy, taǵy 800 myń adam Memlekettik áleýmettik saqtandyrý qorynan áleýmettik tólemder aldy. Áleýmettik kómek júıesiniń negizgi mindeti - muqtaj jandardy anyqtap, olarǵa kómek kórsetý. Áleýmettik kómekti arttyrý maqsatynda 1 shildege deıin áleýmettik kartalardy qurý boıynsha jumystar aıaqtalady, bul árbir qazaqstandyq otbasy jáne olardyń muqtajdyǵyn anyqtaý múmkindigin beredi. Búgingi tańda áleýmettik kartalardy qurý boıynsha jumystar elimizde 97,1%-ǵa aıaqtaldy. 

Sonymen qatar azamattarǵa áleýmettik qoldaý kórsetýdiń biryńǵaı standarttaryn belgileý maqsatynda óńirlerde ákimdiktermen birlesip Áleýmettik qoldaý qyzmetteri men sharalarynyń biryńǵaı paketin engizý pysyqtalyp jatyr, onda 11 kómek túri qamtylǵan: 1-4 synyp aralyǵyndaǵy oqýshylardy tegin ystyq tamaqpen, mektep formasymen, oqýlyqtarmen jáne quraldarmen, balalar men analar úshin qoǵamdyq kólikte tegin júrýmen, balalar lagerlerinde tegin demalýmen, t.b. qamtý. EHÁQM boljaýynsha, bıyl osy kómek túrlerimen 83 mlrd teńge somasyna keminde 823 qazaqstandyq qamtylýy tıis. 

Zeınetaqymen qamtamasyz etýge kelsek, B. Saparbaev atap ótkendeı, ótken jyldan bastap bazalyq zeınetaqynyń jańa formaty engizilgen. Nátıjesinde, búgingi tańda ortasha zeınetaqy kólemi 85 785 teńgeni quraıdy. Jıyntyq zeınetaqynyń jyl saıyn jınaqtalýyn eskerip, kelesi jyldan bastap jumyskerlerdiń paıdasyna jumys berýshilerdiń 5% mindetti zeınetaqy jarnasyn qosymsha tóleýi engiziletin bolady. Osylaısha, jumyskerdiń zeınetaqy jarnalarynyń jıyntyq kólemi 15% quraıdy. 

Sonymen qatar mınıstr «Eńbek» Memlekettik baǵdarlamasynyń iske asyrylý barysy týraly aıtyp berdi, jyl saıyn onda keminde 530 myń adam qamtylýy tıis. 2019 jyly Baǵdarlamany iske asyrýǵa 124 mlrd teńge baǵyttaldy. 

Bıylǵy jyldy Elbasy "Jastar jyly" dep jarııalady. Osyǵan baılanysty mınıstrlik eki jobany  — «Jas maman» jáne «Jas kásipker» jobalaryn júzege asyra bastady. Vedomstvonyń basty maqsaty — qazirgi ekonomıka talaptaryna saı keletin mamandardy daıarlaý. Osy jobalar aıasynda jastardy tájirıbemen, «Bastaý Bıznes» baǵdarlamasymen, qysqamerzimdi kásiptik kýrstarmen qamtý, bıznes-ıdeıalardy iske asyrý úshin berilgen shaǵyn nesıeler men granttar kólemin ulǵaıtý qarastyrylǵan. 

Elbasynyń «Áleýmettik qamqorlyq» áleýmettik sharalarynyń iske asyrylý barysy týraly aıta otyryp, B. Saparbaev qazirgi tańda kóp balaly jáne az qamtylǵan otbasylardyń jumyspen qamtylýyna yqpal etý, osy sanattaǵy azamattardy suranysqa ıe kásipterge qysqa merzimdi oqytý jáne úılerdegi áleýmettik jumys oryndaryna eńbekke ornalastyrý sharalaryn keńeıtý jáne kúsheıtý boıynsha aýqymdy jumystar júrgizilip jatqanyn aıtty. 

«Biz jumys oryndarynyń qurylýyna únemi monıtorıng júrgizip otyrýymyz kerek. Bıyl 1 maýsymda biz jumys oryndaryn qurýdyń Interaktıvti kartasyn iske qostyq. Ulttyq ekonomıka mınıstrligimen birlesip barlyq 14 memlekettik baǵdarlama boıynsha biz aı saıyn jańa jumys oryndarynyń qurylýyn baqylap, taldaý júrgizip otyramyz. Bul memlekettik baǵdarlamalardy qurastyrǵanda barlyq baǵyttar boıynsha áleýmettik jumys oryndaryn qurýǵa múmkindik beredi», — dep naqtylady mınıstr. 

Eńbek naryǵyn jańa syn-tegerýinderge daıyndaý jáne jańǵyrtý maqsatynda kadrlarǵa qajettilikti boljaýdyń úshdeńgeıli júıesi engiziledi. Sonymen qatar Ulttyq biliktilik júıesin qurý jalǵasýda. Eńbek quqyqtaryn saqtaýdy qamtamasyz etý úshin kásiporyndarda eńbek táýekelderine monıtorıng jasaý boıynsha jumystar júrgizilýde, elektrondy eńbek kelisimsharttary júıesi engizilýde jáne áleýmettik áriptestik damytylýda. 

Kóshi-qon prosesterin retteý máselesinde Qazaqstanda qazir etnıkalyq qazaqtardy tarıhı otanyna qaıtarýǵa yntalandyrýdyń keshendi júıesi jumys isteıdi. Bıylǵy jyldyń basynan beri  6 479 etnıkalyq qazaq tarıhı otanyna oraldy. Sonymen qatar elimizdiń eńbek kúshi kóp óńirlerinen adamdar eńbek kúshi az óńirlerge - ońtústikten soltústikke qonys aýdarýda. Búginde  900-ge jýyq adam qonys aýdardy. 

«Jalpy, Prezıdenttiń barlyq tapsyrmalary baqylaýda jáne biz olardyń ýaqytyly ári sapaly oryndalýyn qamtamasyz etemiz», — dep túıindedi sózin B. Saparbaev.

Sońǵy jańalyqtar

Keńeıtilgen alqa otyrysy ótti

Qoǵam • Búgin, 09:05

Erlikti el bilýi tıis!

Qoǵam • Búgin, 08:53

Sapardaǵy syr

Rýhanııat • Búgin, 08:51

Turǵyndar qaýipsizdigi – basty nazarda

Aımaqtar • Búgin, 08:47

Aǵalardyń jas shaǵy

100 • Búgin, 08:42

Aqańnyń amanaty

Rýhanııat • Búgin, 08:40

Taralym hám qaralym

100 • Keshe

Tarhan tekti redaktor

100 • Keshe

Júz jyl

100 • Keshe

Aldaǵy kúnderi aýa raıy qandaı bolady?

Qazaqstan • 20 Qarasha, 2019

Elbasy Joǵarǵy sot Tóraǵasyn qabyldady

Qazaqstan • 20 Qarasha, 2019

Tapa tal tústegi qaraqshylyq

Aımaqtar • 20 Qarasha, 2019

Uqsas jańalyqtar