Rýhanııat • 27 Maýsym, 2019

Ári aqyn, ári jazýshy

301 retkórsetildi

Ádebıet áleminde shyǵarmashylyǵyn aqyndyq joldan bas­tap, keıinnen jazýshylyqqa oıysqan nemese jazýshylyqtan aqyndyqqa bet burǵan qalamgerler az emes. Mysaly, orys poezııasynyń piri Pýshkın jazǵan «Kapıtan qyzy» aqynnyń jazýshylyq sheberligin tanytsa, poezııa men proza juptasqan mundaı mysaldar bizdiń kórkem ádebıette de az kezdespeıdi.

Beıimbet Maılın, Ǵafý Qaıyr­bekov, Saparǵalı Begalın, Ilııas Esenberlın, Júsipbek Aı­maýytov, Sábıt Muqanov óleń ólkesinen enshisin bólek alyp ketken qalamgerler edi. Máselen, Júsipbektiń óleńderi jınalyp basylmaı, kezinde jaryq kórgen kúndelikti baspasóz betinde ǵana qalǵan eken. «Saryarqanyń sálemi», «Kóshý», «Urshyǵym», «Ás­ker marselezasy», taǵy ba­s­­­qa óleńderi men «Nur kúıi» poemasynda avtor eski ómirdiń keleńsiz sýretteri men jańa dáýir ózgeristerin aqyndyq sezimmen jyr­laýǵa tyryssa, Sábıt Muqa­nov 20-30 jyldary qoǵam men adam ómirindegi ózgeristerdi beıneleıtin, qazaq jalshysynyń ótken ómirin, júrgen jolyn sýret­teıtin jáne Shoqpyt týraly top­tama óleńderimen qazaq áde­­bıetin baıytýǵa óz úlesin qos­­qan bolatyn.

Al jazýshy Qab­­desh Juma­dilov jaıly bel­gili aqyn Ora­zaqyn Asqar: «Qab­deshtiń erek­sheligi – eń aldymen ol qa­lam­gerligin aqyndyqtan bas­taǵan. «Jas óren» degen óleń­deri shyqqan. Kórgeni óleńge syımaıtynyn bilip, prozaǵa aýysqan. О́leńnen bastaǵan soń shy­ǵarmalarynda kórkemdik tu­nyp tur. Prozasynyń ózi poezııa sııaqty. Týma talant», degen bolatyn. Sherhan Mur­taza bolsa Farıza Ońǵarsy­nova­nyń aqyndyǵynan bólek jazý­shy­lyǵyn da joǵary baǵalaı­tynyn aıtady.

Biz bul maqalamyzda ózge de ja­zýshylarymyzdyń alǵash­qy óleń ólkesindegi shyǵarma­la­ry­men tanystyrýdy maqsut qyl­dyq.

 

Soǵystyń shyndyǵyn ózek etken

Qalyń oqyrman qaýymǵa Ábish Kekilbaevtyń shyǵarmashylyq jolyn aqyndyqtan bastaǵany tanys shyǵar. Ádebıetke aqyn bolyp kelgen qalamgerdiń 23 ja­synda «Altyn shýaq» (1962 jy­ly) degen atpen óleńder jı­naǵy jaryq kórdi. Ádebıet ále­miniń jeti asqar bıigine jetken qalam­gerdi qazaq jurty aqyn retinde qabyldaǵan. Bul jınaqqa «Arǵymaq», «Abaıla, baýyrym, abaıla», «Aıym sen dep júr edim», «Arheologııa», «Aıdaı aýzy, kúndeı kózi – shyn sulý», «Aı da bir sát qaljyrap», «Adam qoly talaı jaýdy jaıratqan», «Ala­saryp keterdeı kóp qoı qaýip», «Ińir sembeı irgege kep qula­ǵan» atty óleńderi engen.

Ábish Kekilbaevtyń jastyq shaǵy, bozbala kezeńi búkil halyq­tyń basyna túsken surapyl so­ǵys­pen tuspa-tus kelgen edi.

«Tóbemizge talaı qater

tóngen-di,

Jatqanda ajal at oınatyp,

daýyl sap.

Túsimizge qosa qabat engen-di

Kókemiz ben qyzyl-kúreń

baýyrsaq»,

degen óleń joldary osynyń aı­ǵaǵy.

Soǵysty kózimen kórgen, ba­synan ótkergen, qany men te­rin tókken, ot pen oqtyń ortasynda qan keshken urpaqtan ar­tyq biletin jandy tabý qıyn. Son­dyqtan ózegine soǵystyń sura­pyl shyndyǵyn arqaý etken shynaıy shyǵarma jazýǵa ekiniń biriniń táýekeli jete ber­meıdi. Búginde bul taqyrypta úlken epı­kalyq shyǵarma ja­zý­dy aıt­paǵanda, shaǵyn óleń shy­­ǵarý­dyń ózine úlken batyl­dyq kerek. Qalamger ózin tolǵan­dyr­ǵan qaı taqyrypty da bosteki jyrlaı salmaı, alǵan nysanyna te­reń­dep enip, bıikten oı aıtady:

«Qaıǵyǵa jurttyń eti ólip,

Kúlkige endi úırendi.

Sol jylǵy bala eseıip,

Sol jylǵy qyzǵa úılendi.

О́mirdiń shalqyp bastaýy

Tasydy taǵy kenele,

Baqshaǵa bara bastady

Atasyz ósken nemere.

Júrekte biraq, jatyr muń,

Jatyr sol bir kesir kún.

Tyrtyǵynda batyrdyń,

Ájiminde jesirdiń», – degen óleń joldary jazýshy qýa­tynyń qarqyndy ekenin kórse­tetindeı.

 

«Dúnıeniń bar zańyna qaıshy kep...»

«Seniń kóziń kúmis kóldiń

jarqyraǵan aıdyny,

Ǵashyq boldym sol bir kózge,

esimde joq qaı kúni.

Biletinim – janymdy órtep,

qapııada jalt ettiń,

Senen basqa jar súımeske

Alla atymen ant ettim»

degen tamasha jyrlardyń avtory búginde qazaq ádebıetin taǵy bir bıikke jetkizgen Tó­len Áb­dik bolatyn. Ol óziniń ádebıet jo­lynyń qalaı bastalǵan­dy­ǵyn, aqyndyqty áli de tas­ta­ma­ǵandyǵyn bir suhbatynda jet­kizgen edi.

«Stýdenttik kezde birneshe óle­ńimdi Jazýshylar odaǵyna alyp bardym. Ol kezde jas aqyn-jazýshylarǵa aqyl aıtyp, túzep otyratyn keńesshiler bo­la­tyn. Men barǵan kezde Muza­far Álimbaev otyrdy. О́leń­derimdi kórsettim. Muzaǵań bes-altaýyna belgi qoıdy da: «Mashınkaǵa basyp alyp kel, «Qazaq ádebıetine» shyǵarýǵa tyrysamyn», dedi. Onyń aldynda bir áńgimemdi «Lenınshil jasqa» aparyp bergenmin. Úshinshi kýrs­ta júrgen ýaqytym. Mashınkaǵa bastyrýǵa aqsha joq, ol týraly oılaǵan da joqpyn. Bir kúni kýrstas dosym, bul kúnde kór­nekti jazýshy Qajyǵalı Mu­han­­betqalıuly «Seni Jazý­shy­lar odaǵynda belgili synshy Zeınolla Serikqalıev sha­qy­ryp jatyr» demesi bar ma. Eshteńege túsinbegen kúıi kele­si kúni keldim. Zekeń meniń «Raı­han» atty áńgimemdi maqtap ala jónelsin. Qaıdan alǵanyn da bil­meımin. Aqyry belgili boldy. Qazaqstan jas jazýshylarynyń «Tańǵy shyq» atty áńgimeler jınaǵy jaryq kórmek eken. Soǵan meniń áńgimem de enipti. Áli kim bolaryn bilmeı júr­gen stýdentte ne es qalsyn, qýa­ny­shymda shek joq Sodan ke­ıin oılanyp-oılanyp, osy bir janr­ǵa toqtaǵanym durys bolar degen sheshimge kelip, prozany tańdadym. Poezııany múlde tastadym dep aıta almaımyn, biraq tek ózim úshin jazamyn», deıdi Tólen aǵamyz.

Tólen Ábdiktiń myna bir tamasha óleńin aqyndar qaýymy joǵary baǵalap, keıbir jas aqyn­dar jattap ta alǵan edi.

«Otyrǵanmyn kúıim bolmaı

taǵdyryma qarsy kep,

Aqyl-oıym saǵynyshtan

álsirep,

Jettiń-aý sen, jettiń-aý sen,

jaryǵym,

Dúnıeniń bar zańyna

qaıshy kep!»

 

«Janary qandaı     tup-tunyq...»

Jýyrda «Jalyn» jýr­na­­lynyń 1982 jyldyń 4-sa­nyndaǵy muraǵatynan Raxym­jan Otar­baevtyń jyrlaryn kózimiz shalyp, tań qalǵanymyz bar. Birde jazýshy Nesipbek Dáýtaıǵa Ra­qym­jan aǵamyz: «Biz der ke­zinde jolymyzdy taýyp, ja­zýshylyqqa aýysyp kettik qoı» dep aıt­qa­nyn jazýshynyń óz aýzynan estigenbiz. Oqyrman qa­ýymǵa Rahymjan aǵamyzdyń «Ja­lyn» jýrnalyna sondaǵy ja­rııalanǵan «Kıikter» óleńin usynyp otyrmyz. О́leńdi tolyq berýge gazet beti kótermes, degenmen myna bir shýmaqtyń ózi – tutas tabıǵat, tutas taǵdyr.

«Taǵyǵa ony balama,

Janary qandaı tup-tunyq.

Aldyńdy týǵan dalada

Kestirmeı júrseń –

myqtylyq!»

«Jadyra», «Jeztyrnaq» atty onnan astam proza kitaptarynyń, «Perishte kelinshek», «Jer kin­digin­degi apat», «Qazyna syry» romandarynyń, «Jar jaǵalaǵan qyz» povester jınaǵynyń, «Oı túbinde jatqan sóz», «Myń ja­rym jyldyq qate» atty pýblı­sıstıkalyq kitaptardyń avtory Adam Mekebaevtyń da aqyndyq qyry baryn bireý bilse, bireý bilmes.

«Keler urpaq! Armysyń,

bolashaǵym!

О́zderińmen bıikpin,

alasamyn.

Men senderdiń aýzyńda

júrsem ǵana,

Mańdaıyna ómirdiń

jarasamyn»

– dep tolǵanady jazýshy.

 

P.S. Bul tizimdi osylaısha jalǵastyra berýge bolady. Búgingi tańda da proza men poezııanyń da «qulaǵynda oınap», eki kemeniń basyn qatar ustaǵan qalamgerler az emes. Olardyń qatarynda Nurjan Qýantaıuly men Serik Saǵyntaıdy erekshe atar edik. Odan bólek aqyn Aqberen Elgezektiń de prozalyq shyǵarmalaryn kezdestirsek, jolyn aqyndyqtan bastap, búginde jazýshylyǵymen tanylyp júrgen Esbol Nurahmet bar. Qaıtken kúnde de proza men poezııa arnasynyń kelip quıar aıdyny – ádebıet bolǵandyqtan sol aıdynǵa quıylar arnanyń tumadaı tunyq, aspandaı móldir bolýyn tileımiz.

 

Naýryzbek SARShAEV

 

Sońǵy jańalyqtar

Qazalyda retro-festıval ótti

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar