Qazaqstan • 06 Shilde, 2019

Elordanyń ekonomıkalyq áleýeti

250 retkórsetildi

«Taq kelgen jerge baq keledi» degen aqynnyń tegeýrindi teńeýine mysal izdegende, til ushyna elordamyz oralary haq! Shırek ǵasyrǵa jetpeıtin ýaqyt ishinde aýqymy aıtarlyqtaı ulǵaıyp, abyroıy alty qurlyqqa jetkeni bas qalanyń baǵy emeı nemene?! Nur-Sultan astana mártebesin ıelengen kezeńnen bastap oǵan eldiń ákimshilik basqarý, mádenı-rýhanı ortalyǵy ǵana emes, ekonomıkalyq lokomotıvi bolý syndy mańyzdy mıssııa júktelgen bolatyn. 21 jyl ishinde qalanyń negizgi áleýmettik-ekonomıkalyq kórsetkishteri qalaı ózgerdi?

Alty alashtyń aıdarynan jel estirgen Nur-Sultan qalasy ótken 21 jyldyń ishinde shaǵyn qalashyqtan Qazaqstannyń mo­ıyn­dalǵan elordasyna deıingi damý jolynan ótti. Halqy jıyrma bir jyl ishinde 3 ese kóbeı­di. Búginde elordada elimizdiń ákim­shilik jáne iskerlik orta­lyqtary shoǵyrlanǵan, aýqymdy ekonomıkalyq, ǵylymı-teh­nı­kalyq jáne áleýmettik máse­le­ler sheshilýde. Mashına jasaý, qurylys ındýstrııasy, aýyl sharýashylyǵy ónimi sala­laryn­daǵy iri jobalar iske asyrylyp jatyr. Qyzmet kórsetý salasy, ın­jenerlik jáne áleýmettik ın­­fra­qurylym keńeıip, on myń­daǵan jumys oryndary quryldy.

Qalaǵa salynǵan jalpy ın­vestısııa 50 ese, shahar terrıtorııasy 3 ese ul­ǵaı­ǵan. Hal­qy kóbeıip, aýmaǵy keńi­gen sha­hardyń ekonomıkalyq áleýeti de jyl sanap kúsheıip, osy­dan 4 jyl buryn bıýdjet donoryna aınaldy. 

Sońǵy 21 jyldyń ishinde qalanyń jalpy óńirlik ónimi 226 esege ósip, 5,8 trln teńgeni qurady. Astananyń adam­ basyna shaqqandaǵy О́JО́ kólemi 5 522,5 myń teńgeni qu­raı­dy (ortasha respýblıkalyq kór­setkish 3 261,8 myń teńge) jáne respýblıka boıynsha ekinshi orynǵa ıe.

2018 jyly elordanyń mem­leket bıýdjetine túsken túsim 80 ese artyp, 1 trıllıon teń­gege jetipti. Qalalyq bıýdjetke túsken qarjynyń 70 paıyzy respýblıkalyq bıýdjetke be­rilip, qalǵan 30 paıyzy óz qaz­y­nasynda qalatyny belgili. Iаǵnı, Atyraý men Mańǵystaý oblystary, Almaty qalasy sııaqty donor ólkelerdiń qata­ryn­da astanamyzdyń da aty atalady degen sóz.

Nur-Sultan ákimdiginiń resmı saıtynan alynǵan derekterge súıensek, 2018 jyly el­or­dada óndirilgen ónerkásip ónim­deriniń jalpy quny 601,7 mıllıard teńgeni qurady. Iаǵnı, 2017 jylǵy kórsetkishpen sa­lystyrǵanda 6,7 paıyz ósimge qol jetkizilgen. Búgingi tańda shahar ekonomıkasyndaǵy óń­deý­shi salanyń úlesi jalpy óndi­ristiń 83,9 paıyzyna teń.

О́ńdeýshi ónerkásiptegi ósimge kıim shyǵarý óndirisindegi ósimniń 49 paıyz, mashına jasaýdyń 11 paıyz, sýsyn shyǵarý 13 paıyz, jıhaz shy­ǵarý­daǵy ósim 0,6 paıyz, azyq-túlik shyǵarý áleýeti 5,4 pa­ıyz joǵarylaǵany­nyń arqa­syn­da qol jetkizildi. Byl­tyr qala­da shujyq óndirý kólemi  37,9 paıyz, nan óndirý 2 pa­ıyz, un jáne un taǵamdaryn shy­ǵarý 5,6 paıyzǵa ulǵaıdy.

Jalpy, sońǵy onjyldyq elor­da ekonomıkasy erekshe qar­qyn alǵan kezeń boldy desek ar­tyq emes. 2010-2018 jyldary In­dýstrııalandyrý kartasynyń aıasynda Nur-Sultanda 237,2 mıl­lıard teńge ınvestısııa sa­lyn­ǵan 25 iri joba tabysty júze­ge asyrylypty. Sonyń arqa­­syn­da 3,5 myń jumys orny ashylǵan.

О́tken jyldyń esebine jú­ginsek, elimizdiń ishki jalpy óni­min­degi Astananyń úlesi 10 pa­ıyz­dy quraıdy. Bul Almaty sha­hary men Atyraý oblysynan ke­ıin­gi úshinshi oryn. Qalanyń óńir­lik jalpy óniminde qyzmet kór­setý men saýda salasy basty oryn alady. Alǵashqysynyń úlesi 65 paıyzdan assa, saýda sala­syna 21 paıyzdan artyǵy tıesili.

Jalpy, elorda respýblı­ka­daǵy kásipkerlikpen aınalysý­ǵa eń qolaıly qalalardyń biri sa­­nalady. Resmı derekke jú­ginsek, bıylǵy jyldyń basyn­da qaladaǵy shaǵyn jáne orta kásipkerlik nysandarynyń sany 124 685-ke jetipti. Iаǵnı, kásipkerlik nysandarynyń sany byltyrǵymen salystyrǵanda 28,2 paıyzǵa joǵarylady degen sóz. Shaǵyn jáne orta bız­nesti damytýǵa jasalǵan jaǵ­daıdyń arqasynda 342 myń adam jumyspen qamtylǵan.

2018 jyly shaǵyn jáne orta kásipkerlik nysandary óndir­gen taýarlardyń jalpy somasy 3 498,6 mıllıon teńgeni qurap, 2017 jylmen salystyrǵanda 21,9 paıyzǵa asyp tústi. Bul da aýyz toltyryp aıtýǵa turatyn nátıje.

О́tken jyldyń qańtar-qa­rasha aılarynda elordanyń syrtqy taýar aınalymynyń kólemi 6 420,9 mıllıon dollardy qurap, 2017 jylǵy sáıkes ke­zeń­degi kórsetkishten 74 pa­ıyz asyp tústi. Atap aıtqanda, eks­port kólemi 4 911 mıllıon dollar bolsa, ımporttyń úlesi 1 509,7 mıllıon dollar. Eks­port­tyń úlesi byltyr 2 ese ul­ǵa­ıyp, ımport kerisinshe bir jarym esege jýyq tómendegeni baıqalady.

Elbasy Nursultan Nazarbaev atap ótkendeı, qala Tórtinshi óner­kásiptik revolıýsııa jaǵda­ıyn­da el ekonomıkasyn jań­ǵyr­týǵa, Qazaqstannyń jahan­dyq eko­nomıkalyq keńistikpen kiri­gýi­ne orasan zor yqpalyn tıgi­zý­­de. Jıyrma jyldan astam ýa­qytta bas qalaǵa quıylǵan ın­ves­tı­sııa kólemi 9 trıllıon teńgeden asty.

Qalalyq ınvestısııa jáne ká­sipkerlikti damytý bas­qar­masynyń sońǵy derekterine júginsek, tek 2018 jyldyń ózinde Nur-Sultanǵa salynǵan ın­ves­tısııa kólemi 1 trıllıon 57 mıllıard teńgeden asyp tústi. Bul 2017 jylǵy kór­set­kishten 100 mıllıardqa, al 2016 jylǵy kórsetkishten 200 mıllıardqa joǵary. Bir aıta keterligi, osy 1 trıllıon 57 mıllıardtyń 14 paıyzy bıýdjettik ınvestısııanyń úlesi eken. Qalǵan bóligi jeke kompanııalarǵa tıesili.

Elordaǵa tartylǵan qara­jat­taǵy sheteldik ınvestı­sııa­nyń úlesine kelsek, 2017 jyly ol 255,5 mıllıard teńgeni qurap, barlyq ınvestısııa­nyń tórtten bir bóligin qurap­ty. Shetel­dik kompanııalar­dyń qaty­sýymen qalada 7 iri ınvestı­sııalyq joba júzege asyryldy. Olardyń qatarynda trans­­formator shyǵaratyn fran­sııalyq Alstom kompanııasy, me­dısınalyq maqsattaǵy jab­dyqtar shyǵaratyn «Eira Med» kompanııasy syndy alpaýyt­tar bar. «Ábý-Dabı Plaza» kóp­maqsatty kesheniniń qury­­lysyna Birikken Arab Ámir­lik­­t­eriniń, avtokólikterge ar­nal­ǵan logıstıkalyq termınal qurylysyna Japonııanyń kompanııasy atsalysyp jatyr. Osy tektes mysaldardy jıi kel­tirýge bolady.

Jalpy, Nur-Sultandy sheteldik kapıtal úshin tartym­dy qalalardyń biri deýge negiz bar. Birinshiden, tutyný na­ry­ǵy jyl sanap qarqyndy túr­de ulǵaıyp keledi. Halyq sany qanshalyqty tez kóbeıip jat­qanyn joǵaryda aıtyp óttik. Oǵan qosa, shahar ekonomıkalyq jaǵy­nan belsendi, bilimdi qala bo­lyp tabylady. Elimizdegi ǵy­ly­mı áleýettiń aýqymdy bóligi elordada shoǵyrlanǵan. Ju­mys­syzdyq deńgeıi basqa óńirler­men salystyrǵanda aıtarlyqtaı tómen – shamamen 4,5 paıyz.

Investorlardy qyzyqtyra­tyn tańǵy bir mańyzdy artyq­shylyq – arnaıy ekonomı­kalyq aımaqtardyń qurylǵany. Toqsanynshy jyldardyń so­ńynda qurylyp qoıǵan «As­tana – jańa qala» jáne «Astana – Tehnopolıs» syndy eki birdeı arnaıy ekonomıkalyq aımaq oǵan qatysýshy kompanııalar úshin birqatar artyqshylyqtar usynady. Máselen, shıkizat pen qural-jabdyqtarǵa qatysty erkin kedendik aımaq rejimi or­natylǵan, basqa da salyq jeńildikteri qarastyrylǵan. Daıyn ınfraqurylym, sheteldik jumys kúshin tartýǵa ruqsat berilgen, 10 jyl merzimge te­gin jer telimin berý qaras­ty­ryl­ǵan. Munyń bári sheteldik kompanııalardyń jumys isteýi­ne qolaıly ahýal týǵyzatyny túsinikti.

Elorda ákimdigi usynǵan derekke júgine otyryp, qalanyń aldaǵy jyldardaǵy damý josparyna kóz júgirtip kóreıik.

Sóz basynda aıtyp ketkeni­mizdeı astananyń halqy ese­lep artyp, mıllıondyq meje­den asyp tústi. Aýyl sharýa­shylyǵy mınıstrliginiń derek­terine súıensek, kún saıyn elordanyń halqy 635 myń tonna áleýmettik mańyzdy azyq-túlik túrlerin tutynady eken. Al onyń 22 paıyzy qalada óndiriledi. 45 paıyzdan astamy Aqmola, Qaraǵandy, Pavlodar oblystaryn qamtıtyn azyq-túlik beldeýiniń úlesinde.

Jyldyń tórt mezgilinde Nur-Sultandy kókónispen, je­mis-jıdekpen qamtamasyz etý úshin qalada «Astana Agro» JShS, «Astana-Agro-AA» JShS, «AstanaNıva» JShS, «Kar­­top jáne kókónis» JShS, «Arul Communication» JShS, «Se­lın­selmash» JShS syndy on shaqty qoıma salynǵan. Osyn­daı qoımalardyń jalpy syıy­m­dylyǵy 50 myń tonnadan asady.

Jalpy, sarapshylar qalanyń áýelden ekonomıkalyq áleýeti zor bol­ǵanyn aıtady. Birinshiden, kó­lik jáne kommýnıkasııalyq, lo­gıs­tıkalyq turǵyda Nur-Sul­tannyń orny bólek. О́tken ǵasyrdyń alǵashqy shıreginen bastap-aq Aqmola odaqty kók­teı ótip jatqan taram-taram temir jol júıesiniń mańyzdy ortalyǵyna aınala bastaǵany belgili. Tyń ıgerý naýqanynda ekonomıkalyq áleýeti odan sa­ıyn kúsheıdi. Odaqtyń astyqty óńirleriniń biri retinde moıyndaldy. Jergilikti ónim túrleri molaıyp, temir jol qaty­na­sy­nyń qýaty artqan saıyn qala­nyń ekonomıkasy, halqynyń áleýmettik jaǵdaıy da jaqsara berdi. Aqmola poıyzben de, avto­kólikpen de, avıasııa­men de jetýge yńǵaıly qala edi, elorda retinde tańdalýyna osy faktor da erekshe yqpal etti.

Odan da árige oı júgirtsek, Qara­ótkeldiń tóńireginde kók­tem­ge salym jármeńke qyzyp, qara kúzge deıin tolast­amaıdy eken. Áý bastan úlken saýdanyń basy qosylǵan jer bolǵan. Qa­zaqtan shyqqan alǵashqy kapıtalıster Qosshyǵulovtardyń áý­le­tiniń dúken ustaǵan, kondı­ter­lik fabrıka salyp, ónimin Pe­ter­býrgke deıin eksporttaǵan, saýda-sattyqty dóńgeletken jer.

Bir ǵasyr buryn qazaq jerin­degi kapıtalızmniń irgetasy qalanǵan shahar búginde eldiń ákimshilik ortalyǵy ǵana emes, ekonomıkalyq lokomotıvine aınalyp keledi deýge negiz bar.


Sońǵy jańalyqtar

Qasym-Jomart Toqaev birqatar ákimdi qabyldady

Prezıdent • 24 Qańtar, 2020

Dzıýdo: Búgin júlde buıyrmady

Kúres • 24 Qańtar, 2020

Búgingi jańalyqtarǵa sholý (vıdeo)

Vıdeo • 24 Qańtar, 2020

Elordada «Abaı álemi» ortalyǵy salynady

Rýhanııat • 24 Qańtar, 2020

Prezıdent ákimdermen keńes ótkizdi

Prezıdent • 24 Qańtar, 2020

Qyzylorda: Kásipkerler ótinishi eskeriledi

Aımaqtar • 24 Qańtar, 2020

Kókshetaýda saýda dúńgirshekteri buzylmaq

Aımaqtar • 24 Qańtar, 2020

Moskva zamanaýı ortalyqqa aınala ala ma?

Qazaqstan • 24 Qańtar, 2020

Uqsas jańalyqtar