Elordanyń ekonomıkalyq áleýeti

Alty alashtyń aıdarynan jel estirgen Nur-Sultan qalasy ótken 21 jyldyń ishinde shaǵyn qalashyqtan Qazaqstannyń mo­ıyn­dalǵan elordasyna deıingi damý jolynan ótti. Halqy jıyrma bir jyl ishinde 3 ese kóbeı­di. Búginde elordada elimizdiń ákim­shilik jáne iskerlik orta­lyqtary shoǵyrlanǵan, aýqymdy ekonomıkalyq, ǵylymı-teh­nı­kalyq jáne áleýmettik máse­le­ler sheshilýde. Mashına jasaý, qurylys ındýstrııasy, aýyl sharýashylyǵy ónimi sala­laryn­daǵy iri jobalar iske asyrylyp jatyr. Qyzmet kórsetý salasy, ın­jenerlik jáne áleýmettik ın­­fra­qurylym keńeıip, on myń­daǵan jumys oryndary quryldy.

Qalaǵa salynǵan jalpy ın­vestısııa 50 ese, shahar terrıtorııasy 3 ese ul­ǵaı­ǵan. Hal­qy kóbeıip, aýmaǵy keńi­gen sha­hardyń ekonomıkalyq áleýeti de jyl sanap kúsheıip, osy­dan 4 jyl buryn bıýdjet donoryna aınaldy. 

Sońǵy 21 jyldyń ishinde qalanyń jalpy óńirlik ónimi 226 esege ósip, 5,8 trln teńgeni qurady. Astananyń adam­ basyna shaqqandaǵy О́JО́ kólemi 5 522,5 myń teńgeni qu­raı­dy (ortasha respýblıkalyq kór­setkish 3 261,8 myń teńge) jáne respýblıka boıynsha ekinshi orynǵa ıe.

2018 jyly elordanyń mem­leket bıýdjetine túsken túsim 80 ese artyp, 1 trıllıon teń­gege jetipti. Qalalyq bıýdjetke túsken qarjynyń 70 paıyzy respýblıkalyq bıýdjetke be­rilip, qalǵan 30 paıyzy óz qaz­y­nasynda qalatyny belgili. Iаǵnı, Atyraý men Mańǵystaý oblystary, Almaty qalasy sııaqty donor ólkelerdiń qata­ryn­da astanamyzdyń da aty atalady degen sóz.

Nur-Sultan ákimdiginiń resmı saıtynan alynǵan derekterge súıensek, 2018 jyly el­or­dada óndirilgen ónerkásip ónim­deriniń jalpy quny 601,7 mıllıard teńgeni qurady. Iаǵnı, 2017 jylǵy kórsetkishpen sa­lystyrǵanda 6,7 paıyz ósimge qol jetkizilgen. Búgingi tańda shahar ekonomıkasyndaǵy óń­deý­shi salanyń úlesi jalpy óndi­ristiń 83,9 paıyzyna teń.

О́ńdeýshi ónerkásiptegi ósimge kıim shyǵarý óndirisindegi ósimniń 49 paıyz, mashına jasaýdyń 11 paıyz, sýsyn shyǵarý 13 paıyz, jıhaz shy­ǵarý­daǵy ósim 0,6 paıyz, azyq-túlik shyǵarý áleýeti 5,4 pa­ıyz joǵarylaǵany­nyń arqa­syn­da qol jetkizildi. Byl­tyr qala­da shujyq óndirý kólemi  37,9 paıyz, nan óndirý 2 pa­ıyz, un jáne un taǵamdaryn shy­ǵarý 5,6 paıyzǵa ulǵaıdy.

Jalpy, sońǵy onjyldyq elor­da ekonomıkasy erekshe qar­qyn alǵan kezeń boldy desek ar­tyq emes. 2010-2018 jyldary In­dýstrııalandyrý kartasynyń aıasynda Nur-Sultanda 237,2 mıl­lıard teńge ınvestısııa sa­lyn­ǵan 25 iri joba tabysty júze­ge asyrylypty. Sonyń arqa­­syn­da 3,5 myń jumys orny ashylǵan.

О́tken jyldyń esebine jú­ginsek, elimizdiń ishki jalpy óni­min­degi Astananyń úlesi 10 pa­ıyz­dy quraıdy. Bul Almaty sha­hary men Atyraý oblysynan ke­ıin­gi úshinshi oryn. Qalanyń óńir­lik jalpy óniminde qyzmet kór­setý men saýda salasy basty oryn alady. Alǵashqysynyń úlesi 65 paıyzdan assa, saýda sala­syna 21 paıyzdan artyǵy tıesili.

Jalpy, elorda respýblı­ka­daǵy kásipkerlikpen aınalysý­ǵa eń qolaıly qalalardyń biri sa­­nalady. Resmı derekke jú­ginsek, bıylǵy jyldyń basyn­da qaladaǵy shaǵyn jáne orta kásipkerlik nysandarynyń sany 124 685-ke jetipti. Iаǵnı, kásipkerlik nysandarynyń sany byltyrǵymen salystyrǵanda 28,2 paıyzǵa joǵarylady degen sóz. Shaǵyn jáne orta bız­nesti damytýǵa jasalǵan jaǵ­daıdyń arqasynda 342 myń adam jumyspen qamtylǵan.

2018 jyly shaǵyn jáne orta kásipkerlik nysandary óndir­gen taýarlardyń jalpy somasy 3 498,6 mıllıon teńgeni qurap, 2017 jylmen salystyrǵanda 21,9 paıyzǵa asyp tústi. Bul da aýyz toltyryp aıtýǵa turatyn nátıje.

О́tken jyldyń qańtar-qa­rasha aılarynda elordanyń syrtqy taýar aınalymynyń kólemi 6 420,9 mıllıon dollardy qurap, 2017 jylǵy sáıkes ke­zeń­degi kórsetkishten 74 pa­ıyz asyp tústi. Atap aıtqanda, eks­port kólemi 4 911 mıllıon dollar bolsa, ımporttyń úlesi 1 509,7 mıllıon dollar. Eks­port­tyń úlesi byltyr 2 ese ul­ǵa­ıyp, ımport kerisinshe bir jarym esege jýyq tómendegeni baıqalady.

Elbasy Nursultan Nazarbaev atap ótkendeı, qala Tórtinshi óner­kásiptik revolıýsııa jaǵda­ıyn­da el ekonomıkasyn jań­ǵyr­týǵa, Qazaqstannyń jahan­dyq eko­nomıkalyq keńistikpen kiri­gýi­ne orasan zor yqpalyn tıgi­zý­­de. Jıyrma jyldan astam ýa­qytta bas qalaǵa quıylǵan ın­ves­tı­sııa kólemi 9 trıllıon teńgeden asty.

Qalalyq ınvestısııa jáne ká­sipkerlikti damytý bas­qar­masynyń sońǵy derekterine júginsek, tek 2018 jyldyń ózinde Nur-Sultanǵa salynǵan ın­ves­tısııa kólemi 1 trıllıon 57 mıllıard teńgeden asyp tústi. Bul 2017 jylǵy kór­set­kishten 100 mıllıardqa, al 2016 jylǵy kórsetkishten 200 mıllıardqa joǵary. Bir aıta keterligi, osy 1 trıllıon 57 mıllıardtyń 14 paıyzy bıýdjettik ınvestısııanyń úlesi eken. Qalǵan bóligi jeke kompanııalarǵa tıesili.

Elordaǵa tartylǵan qara­jat­taǵy sheteldik ınvestı­sııa­nyń úlesine kelsek, 2017 jyly ol 255,5 mıllıard teńgeni qurap, barlyq ınvestısııa­nyń tórtten bir bóligin qurap­ty. Shetel­dik kompanııalar­dyń qaty­sýymen qalada 7 iri ınvestı­sııalyq joba júzege asyryldy. Olardyń qatarynda trans­­formator shyǵaratyn fran­sııalyq Alstom kompanııasy, me­dısınalyq maqsattaǵy jab­dyqtar shyǵaratyn «Eira Med» kompanııasy syndy alpaýyt­tar bar. «Ábý-Dabı Plaza» kóp­maqsatty kesheniniń qury­­lysyna Birikken Arab Ámir­lik­­t­eriniń, avtokólikterge ar­nal­ǵan logıstıkalyq termınal qurylysyna Japonııanyń kompanııasy atsalysyp jatyr. Osy tektes mysaldardy jıi kel­tirýge bolady.

Jalpy, Nur-Sultandy sheteldik kapıtal úshin tartym­dy qalalardyń biri deýge negiz bar. Birinshiden, tutyný na­ry­ǵy jyl sanap qarqyndy túr­de ulǵaıyp keledi. Halyq sany qanshalyqty tez kóbeıip jat­qanyn joǵaryda aıtyp óttik. Oǵan qosa, shahar ekonomıkalyq jaǵy­nan belsendi, bilimdi qala bo­lyp tabylady. Elimizdegi ǵy­ly­mı áleýettiń aýqymdy bóligi elordada shoǵyrlanǵan. Ju­mys­syzdyq deńgeıi basqa óńirler­men salystyrǵanda aıtarlyqtaı tómen – shamamen 4,5 paıyz.

Investorlardy qyzyqtyra­tyn tańǵy bir mańyzdy artyq­shylyq – arnaıy ekonomı­kalyq aımaqtardyń qurylǵany. Toqsanynshy jyldardyń so­ńynda qurylyp qoıǵan «As­tana – jańa qala» jáne «Astana – Tehnopolıs» syndy eki birdeı arnaıy ekonomıkalyq aımaq oǵan qatysýshy kompanııalar úshin birqatar artyqshylyqtar usynady. Máselen, shıkizat pen qural-jabdyqtarǵa qatysty erkin kedendik aımaq rejimi or­natylǵan, basqa da salyq jeńildikteri qarastyrylǵan. Daıyn ınfraqurylym, sheteldik jumys kúshin tartýǵa ruqsat berilgen, 10 jyl merzimge te­gin jer telimin berý qaras­ty­ryl­ǵan. Munyń bári sheteldik kompanııalardyń jumys isteýi­ne qolaıly ahýal týǵyzatyny túsinikti.

Elorda ákimdigi usynǵan derekke júgine otyryp, qalanyń aldaǵy jyldardaǵy damý josparyna kóz júgirtip kóreıik.

Sóz basynda aıtyp ketkeni­mizdeı astananyń halqy ese­lep artyp, mıllıondyq meje­den asyp tústi. Aýyl sharýa­shylyǵy mınıstrliginiń derek­terine súıensek, kún saıyn elordanyń halqy 635 myń tonna áleýmettik mańyzdy azyq-túlik túrlerin tutynady eken. Al onyń 22 paıyzy qalada óndiriledi. 45 paıyzdan astamy Aqmola, Qaraǵandy, Pavlodar oblystaryn qamtıtyn azyq-túlik beldeýiniń úlesinde.

Jyldyń tórt mezgilinde Nur-Sultandy kókónispen, je­mis-jıdekpen qamtamasyz etý úshin qalada «Astana Agro» JShS, «Astana-Agro-AA» JShS, «AstanaNıva» JShS, «Kar­­top jáne kókónis» JShS, «Arul Communication» JShS, «Se­lın­selmash» JShS syndy on shaqty qoıma salynǵan. Osyn­daı qoımalardyń jalpy syıy­m­dylyǵy 50 myń tonnadan asady.

Jalpy, sarapshylar qalanyń áýelden ekonomıkalyq áleýeti zor bol­ǵanyn aıtady. Birinshiden, kó­lik jáne kommýnıkasııalyq, lo­gıs­tıkalyq turǵyda Nur-Sul­tannyń orny bólek. О́tken ǵasyrdyń alǵashqy shıreginen bastap-aq Aqmola odaqty kók­teı ótip jatqan taram-taram temir jol júıesiniń mańyzdy ortalyǵyna aınala bastaǵany belgili. Tyń ıgerý naýqanynda ekonomıkalyq áleýeti odan sa­ıyn kúsheıdi. Odaqtyń astyqty óńirleriniń biri retinde moıyndaldy. Jergilikti ónim túrleri molaıyp, temir jol qaty­na­sy­nyń qýaty artqan saıyn qala­nyń ekonomıkasy, halqynyń áleýmettik jaǵdaıy da jaqsara berdi. Aqmola poıyzben de, avto­kólikpen de, avıasııa­men de jetýge yńǵaıly qala edi, elorda retinde tańdalýyna osy faktor da erekshe yqpal etti.

Odan da árige oı júgirtsek, Qara­ótkeldiń tóńireginde kók­tem­ge salym jármeńke qyzyp, qara kúzge deıin tolast­amaıdy eken. Áý bastan úlken saýdanyń basy qosylǵan jer bolǵan. Qa­zaqtan shyqqan alǵashqy kapıtalıster Qosshyǵulovtardyń áý­le­tiniń dúken ustaǵan, kondı­ter­lik fabrıka salyp, ónimin Pe­ter­býrgke deıin eksporttaǵan, saýda-sattyqty dóńgeletken jer.

Bir ǵasyr buryn qazaq jerin­degi kapıtalızmniń irgetasy qalanǵan shahar búginde eldiń ákimshilik ortalyǵy ǵana emes, ekonomıkalyq lokomotıvine aınalyp keledi deýge negiz bar.