Aımaqtar • 16 Shilde, 2019

Qunanbaı qorymy memleket qamqorlyǵyna qashan alynady?

473 retkórsetildi

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev bıyl kóktemde, naqtyraq aıtsaq, 26 sáýirde Shyǵys Qazaqstanǵa jasaǵan jumys saparynda Semeıde zııaly qaýym ókilderimen kezdeskende: «Uly Abaıdy ulyqtaǵanda onyń ákesi Qunanbaıdyń el tarıhyndaǵy eńbegin umytpaýymyz qajet. Ol – Semeıde ǵana emes, tutas qazaq tarıhynda óz orny bar tulǵa. Ony halqymyz jaqsy biledi, qadir tutady. Jas urpaqqa jaqsy úlgi-ónege bolatyn isti men árqashan qoldaımyn. Elbasynyń «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyn júzege asyrý úshin biz, shyn máninde, osyndaı sabaqtastyq dástúrine jol ashatyn biregeı bastamalardy qolǵa alýymyz kerek» deı kele, oblys ákimdigi aldaǵy ýaqytta Qunanbaıdyń esimin ulyqtaýǵa baılanysty tıisti sharalardy júzege asyrýy kerektigin aıtqan edi.

Sodan beri eki aıdan astam ýaqyt ótti. Bul tarapta qandaı jumystar qolǵa alyndy? Nendeı joba-josparlar bar? Árıne, «tas túsken jerine aýyr». Osy rette salmaq áýeli Uly tulǵa týǵan topyraq – Abaı aýdanyna, odan keıin oblysqa túsetini aıtpasa da túsinikti bolar. Jaqynda jumys saparymen shejireli óńirge arnaıy barǵanymyzda Qunanbaı О́skenbaıuly jatqan Aqshoqy mekenin abattandyrýǵa, memleket qamqorlyǵyna alýǵa baılanys­ty alǵashqy qadamdardyń jasala bastaǵanyn ańǵardyq. Abaı aýdanynyń ákimi Jarqynbek Baısabyrov Aqshoqyǵa qatysty joba ázirlengenin jetkizdi. Jo­ba aıasynda qorymdy qorshaý, zııa­rat etýshilerge arnalǵan oryn­dyq­tar ornatý, osynda jerlengen jandardyń qulpytastardaǵy jazýlaryn qaıta jazý sekildi jumystardy júzege asyrý kózdelgen eken. Sonymen qatar aýdan ákimdigi úlken mereıtoı qarsańynda uly Abaı dúnıe esigin ashqan Syrt Qasqabulaq dep atalatyn jerdi de qorshap, abattandyrýdy jos­parlap otyr. Al oblystyq Mádenıet basqarmasynyń bul tarapta qandaı joba-josparlary bar? О́kinishke qaraı, basqarma qudiretti Qunanbaı esimin ulyqtaýǵa baılanysty naqty is-sharalar josparyn áli ázirlep úlgermegen sekildi.

Atal­ǵan basqarma basshy­sy Azamat Muhamedchınovpen ha­bar­las­qa­nymyzda Abaı Qunan­baı­ulynyń 175 jyldyǵyna baı­lanysty ǵana is-sharalar jos­pary daıyndalǵanyn jetkizdi. Alaıda, oblys ákiminiń orynbasary Ásem Núsipova Qunanbaı qorymy men onyń tóńiregin­­degi eleýsiz-eskerýsiz qalyp kele jat­qan qasıetti oryndardy nazar­ǵa alý kerektigi jaıynda: «Abaı­daı alyptyń, qazaqtyń uly aqy­ny­nyń týǵan ákesi Qunanbaı bú­gin­de rasymen de eskerýsiz qa­lý­da. Abaıǵa ar­nal­ǵan mýzeı men Jı­debaı­da­ǵy memorıaldyq keshen­ge Qunanbaı qorymy kir­meı qal­ǵan. Shyńǵystaý baý­ra­ıyn­­daǵy Qunanbaıdyń báıbi­shesi Kúńkeniń qorasy, kishi áıe­li Aıǵyzdyń úıi, qora-jaıy, Shákárimniń ákesi, ıaǵnı Qunan­baı­dyń uly Qudaıberdiniń úı-jaıy, Abaıdyń hatshysy Múr­seıit­tiń úıi, zıraty jáne taǵy bas­qa­larynyń da zırattary jer­men-jeksen bolyp barady. Semeı­lik jýrnalıst Raýshan Qab­­jan­qyzy osy jerlerge arnaıy press-týr uıymdastyryp, bul problemalardy qalaı nazar­ǵa alý kerektigi jóninde sheshim shy­ǵarý ótinishin jetkizdi. Atal­ǵan usynystar uly Abaıdyń 175 jyldyq mereıtoıyn ótkizý boıynsha qurylǵan jumys toby tarapynan qarastyrylatyn bolady» dep óziniń feısbýktegi paraqshasynda jazǵan-dy.

 

«Shyryldaıdy Ýaqyt Shyńǵystaýdan shyǵarmaı»

«Darǵa asqan da Qunanbaı,

 qara basqan Qunanbaı»,

О́tken isti osylaı

órshitemiz uıalmaı.

Shynjyr balaq, shubar tós

 Qunanbaıyn qazaqtyń,

Shyryldaıdy Ýaqyt

 Shyńǵystaýdan shyǵarmaı.

Abaılyq aqyn Tólegen Jan­ǵa­lıev jyrlaǵandaı, rasyn­da, Qu­nanbaıdyń áli de Shyń­ǵys­taý­dan shyǵa almaı jatqany ashy da bolsa shyndyq. «Aqshoqyǵa mem­lekettik kózqaras kerek. Qu­nekeń jónindegi áńgimeniń bas­tal­ǵanyna 1-2 jyldyń shama­sy boldy-aý deımin. Bul ret­te Doshan Joljaqsynov túsir­gen «Qunanbaı» fılminiń aǵa sul­tan esimin el jadynda jań­ǵyr­týǵa úlken úles qosqanyn aıtý­ǵa tıistimiz. Árıne Qunekeń beı­nesin jurtshylyqqa pash etý birer fılmmen, birer shyǵar­mamen bitetin sharýa emes. Qunan­baı qa­zaq­tyń Qaz daýys­ty Qazybek, Tóle bı sekildi qaı­ra­t­kerlerimen teńestiriletin tulǵa. О́kinishtisi, egemendik alǵanymyzǵa qansha jyl bolsa da, Qunekeńe áli du­rys bet bura almaı jatyrmyz. Úl­ken betburysty elimizdiń jańa Pre­zıdenti Qasym-Jomart To­qaev­tyń ózi bastady. Qunekeń jóninde astyn syzyp turyp aıt­ty. «El tarıhyndaǵy eńbegin umyt­­paýymyz qajet. Ol – tutas qazaq tarıhynda óz orny bar tulǵa» dedi. Budan artyq qandaı sóz kerek?! Endi seń qozǵala ma degen oıymyz bar. Qunanbaıdy ulyq­taý neden bastalýy kerek? Eń áýeli qajy jerlengen Aq­shoqyǵa aparatyn 21 shaqyrym jol jaqsylap jóndelýi kerek. Abaı eline kelimdi-ketimdi adamdar: «21 shaqyrym alys, jol nashar» dep Qunanbaıdyń basyna barmaıdy. Burylmaıdy. Eńlik-Kebek eskertkishinen asady da, Jıdebaıǵa tartyp ketedi. Bul – bir. Ekinshiden, Qunan­baı jatqan jer sóılep turýǵa tıis. Qajet bolsa munda shaǵyn mýzeı salý kerek. Basynda shyraqshy bolýy qajet. Árıne Jıdebaıdaǵydaı úlken keshen surap otyrǵanymyz joq. Meniń janyma batatyn taǵy bir dúnıe. Abaı elinde jyl saıyn «Abaı oqýlary» ótedi. Sharaǵa keletin balalardyń bári Abaıdy, Shákárimdi biledi, bi­raq Qunanbaıdy bilmeıdi. «Abaı oqýlarynyń» ótip kele jat­qanyna 20 jyl boldy ma, oqý­shy­lardyń Qunanbaı týraly aıt­qandary esimde qalmapty. Son­dyqtan uly Abaıdyń 175 jyl­dyǵy qarsańynda Qunan­baı­dy qurmettep, urpaq esinde qalatyndaı, kádesine jaraıtyndaı sharýa atqarýymyz kerek-aq» deıdi aqyn, Abaı aýda­nynyń Qur­metti azamaty Tólegen Jan­ǵalıev.

 

Aqshoqyǵa qabirstan emes, qasıetti oryn retinde qaraýymyz kerek

Kezinde ult ustazy Ahmet Baı­tursynov: «Qunanbaı jurt aýzy­na qaraǵan qazaqtyń bas adam­darynyń biri bolǵan» dep asa jo­ǵa­ry baǵalaǵan dala danyshpany Qunanbaı men onyń urpaqtary jerlengen Aqshoqynyń qazaq tarı­hynda alar orny bólek. Aq­shoqynyń ózi Kishi Aqshoqy, Shet­ki Aqshoqy, Úlken Aqshoqy dep úshke bólinedi. Oraıy kelgen­de aıta keteıik, Qunanbaıdyń ini­si Jaqyp, Abaıdyń aǵa­lary Ysqaq pen Táńirberdi, ini­si Smaǵul, Muhtar Áýezovtiń ata­­sy Áýezhan Berdihanuly, há­kim­niń alǵashqy kitabyn Sankt-Peter­býrgte bastyrýshy Kákitaı Ysqaq­uly, Yzǵutty osy qorymda jerlengen.

Aqshoqynyń uly Abaı ómi­rin­­de alar orny, aqynnyń alǵash­qy jaryn súıgen lázzatty shaq­tary men Ábdirahmandaı aıaýly ulyn óz qolymen aq­tyq saparǵa attan­dyr­ǵan qamy­ryq­ty sátterin ót­ker­gen qa­sıetti ólke ekendigi de áli de es­keril­meı kele jatqan sekildi. Birin­shiden, Aqshoqy – uly Abaıdyń qystaý salǵan jeri. Ekinshiden, alǵashqy jary Dildámen shańyraq kótergen qutty qonysy. Aqshoqynyń Qu­na­nbaı men Kákitaı zıratynan joǵary saı túkpirinde sol kezde salynǵan Abaı qorasynyń irgetasy áli kúnge deıin saq­tal­­ǵan. Aqyn áýelde Úlken Aq­shoqy­ny meken etkenimen, kóp uzamaı bir jarym shaqyrymdaı jerdegi Kishi Aqshoqyǵa kóshken kórinedi. Az ǵana ǵumyrynda «Talap­tyń minip tulparyn, tas qııaǵa órlep», «boıamasyz aq kóńil júregin kirletpeı» dúnıe­den ótken súıik­ti uly Ábish­tiń súıegin 1895 jyly naýryz aıyn­da osy Kishi Aq­shoqyda qarsy alǵan deıdi. «Ábishti Úlken Aqshoqydaǵy Qunanbaı qasyna jerleýge alyp júrgende Abaı páýeske sońynda salt bara jatyr edi. Saq rýyna sińgen kereı Baıysuly Qydyr­aly artynan baryp sóılesip edi, Abaı páýeskeni toqtatyp, jol­dyń oń jaǵyndaǵy shıdi nus­qap, solaı jiberdi» – degen kór­gender», – deı kelip, «bir ǵajaby, osy zarly qoshtasý bol­ǵan orynda túp-túp shı búgin de ósip tur» dep jazady Beken Isa­baev. Nar tulǵanyń erekshe jaqsy kórgen, kelesheginen zor úmit kútken uldarynyń biri, «Med­ǵat-Qasym», «Eńlik-Kebek», «Abylaı» poemalaryn jazǵan Maǵaýııa Shetki Aqshoqyda dúnıe salǵan. Aqyn ulynyń súıegin Úlken Aqshoqyǵa qaraı alyp júrgende «Maǵashymnyń súıegin aýyrtady» dep jol ústiniń usaq tasyn terip, páýeske aldynda júrip otyrǵan desedi.

Uly Abaı «Aıttym sálem, Qalam­­qas», «Tatıananyń One­gın­­ge jazǵan haty», «One­gın­niń Tatıanaǵa jaýaby», «Tatıana sózi», «Onegınniń Tatıanaǵa jazǵan haty», «Onegınniń óler­degi sózi», «Qarańǵy túnde taý qalǵyp» ánderin osy Kishi Aq­shoqyda shyǵaryp, Pýshkınniń «Evgenıı Onegın» dastanyn tuńǵysh ret qazaq tiline osy jerde aýdarǵan jáne «Shoqpardaı kekili bar, qamys qulaq», «О́zi ermeı, erik bermeı, jurt qor etti» deıtin óleńderi de osynda dú­nıege kelgen degen derekter bar. Osyndaı sherli de sheji­re­li tarıhy bar Aqshoqyny Qu­nan­baıǵa ǵana qatysty deýge bola ma?

Osy rette zııaly qaýym ókil­­deri Qunanbaı máńgilikke tynys tapqan mekendi qorym dep qom­synbaı kıeli oryn dáre­jesine kóteretin kezdiń álde­qa­shan jetkenin aıtady. «Aqshoqyǵa biz áli kúnge deıin Keńes oda­ǵynyń kózimen qarap kele­miz. Ol zaman barshaǵa bel­gili. Dindi aıtqyzbady, tarıh­­ty durys aıtqyzbady, Qunan­­baıdyń qandaı tulǵa ekendi­gin aıtqyzbady. Soǵan oraı Abaı­dyń tarıhnamasy da ózger­tilip berildi. Aqshoqy Abaı ata­­myzdyń turaqty mekeni bol­ǵan jer. «Mynaý saǵan, jeń­geme kórimdik» dep inisi Os­pan­nyń dáý qara tasty esik al­dy­na ákep tastaıtyny bar emes pe qaljyńdap? Sondyqtan biz Aq­shoqyǵa qorym, mola, qabir­s­tan retinde emes, Abaı­dyń tur­­ǵylyqty qonysy re­tinde qaraýymyz kerek» deıdi aǵa sul­tan jaıynda kitap jaz­ǵan, abaı­tanýshy Beıbit Saparaly.

Abaıdyń «Jıdebaı-Bórili» memlekettik tarıhı-mádenı, ádebı-memorıaldyq qoryq-mý­zeıiniń dırektory Jandos Áýbákir Aqshoqyǵa baılanysty bizge eki usynysyn aıtty. «Birin­shiden, Aqshoqydaǵy Qunanbaı qory­my respýblıkalyq mańy­zy bar tarıh jáne mádenıet es­kert­kish­teriniń tizimine enýi kerek. Ekinshiden, Aqshoqy Abaı mýzeıiniń bir bólimi bolýy qajet. Abaı ómiri men shyǵar­mashy­lyǵynda Aqshoqynyń alatyn orny erekshe. Aqshoqy jerinde ta­rıhı oryndar da jeterlik, ta­rı­hı oqıǵalar da kóp bolǵan. Son­dyqtan osy atyraptaǵy es­kert­­kishterdiń barlyǵy Abaı mý­zeıi­­niń tóńi­regine toptastyrylsa jaq­sy bolar edi» deıdi ol.

 

Shyǵys Qazaqstan oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Jaqsy ákim jalǵyz júredi

Tanym • Búgin, 17:02

Betperde kıgen kóktem

Tanym • Búgin, 16:55

Qyzylorda: Kásipkerler jaýapqa tartyldy

Aımaqtar • Búgin, 16:31

Jambyldyq eriktiler jarap tur

Aımaqtar • Búgin, 16:30

Avtovolonterler azyq-túlik jetkizýde

Qazaqstan • Búgin, 16:19

Sóz qasıeti – em qasıeti

Qoǵam • Búgin, 16:11

Ustalyq – kıeli kásip

Qazaqstan • Búgin, 16:05

Qarataýdy ańsaǵan qyran

Tanym • Búgin, 15:54

Ulyqtardan uıat ketti

Tanym • Búgin, 15:42

Áýlıeaǵash týraly áńgime

Tanym • Búgin, 15:38

Aqmola oblysynda karantın

Aımaqtar • Búgin, 15:22

Armannyń azamattyǵy

Aımaqtar • Búgin, 15:13

Jetisýda jetinshi adam indet juqtyrdy

Aımaqtar • Búgin, 15:08

Aınurdyń ádemi álemi

Rýhanııat • Búgin, 14:13

Atyraýda 700-ge jýyq ekspress-test bar

Aımaqtar • Búgin, 14:07

Memleket qoldaýy eńse kótertti

Aımaqtar • Búgin, 13:25

Qyzylorda: Naýqastardyń jaǵdaıy qalypty

Koronavırýs • Búgin, 13:21

«Barysqa» daýys bereıik!

Sport • Búgin, 13:15

Almatyda indet oshaǵy qaıta kóbeıdi

Aımaqtar • Búgin, 13:15

Uqsas jańalyqtar