Ekonomıka • 23 Shilde, 2019

Patentpen jumys isteý toqtatylady

169 retkórsetildi

Keler jyly elimizde bólshek saýdada patentpen jumys isteý toqtatylady. Bul týraly Kásipkerlerdiń quqyǵyn qorǵaý jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl jónindegi keńestiń otyrysynda aıtyldy. Sarapshylar munyń arty jaqsylyqqa aparmaıdy dep dabyl qaǵýda. Sebebi saýda sektorynda Qazaqstanda 100 myńnan astam kásipker eńbek etip júr.

 

Dál osyndaı pikir bildirgen «Ata­meken» UKP basqarma tóraǵa­synyń orynbasary Rústem Júr­sinov, bul máseleni tezdetip qolǵa almasa elde narazylyq bastalýy múmkin ekenin jasyrmady.

– О́kinishke qaraı, bıznes ókil­deri budan beıhabar. Elimizde 100 myńnan astam kásipker saýda salasynda jumys isteıdi. Osynyń saldarynan kelesi jyly narazylyqtar oryn alýy yqtımal. О́ıtkeni bul saýdagerlerdi kúızeliske ákelip soqtyratyny daýsyz. Jarty jyl buryn salyq kodeksin jazarda, patent­ten ketý kerektigin túsindik. Dese de jeńildetilgen deklarasııaǵa qatys­ty salyq rejimin jetildirý boıyn­sha qarymta talabymyz eske­rýsiz qaldy. Aınalymdaǵy kapıtal­dan salyqty alý qısynsyz. Nege de­seńiz, aınalymdaǵy qarajat­tyń deni qaryzǵa alynǵan. Demek, sa­lyq bankke tólenetin paıyz mól­sher­lemesinen óndiriledi. Budan eko­nomıkalyq logıka kórip turǵan joqpyn. Ulttyq ekonomıka mınıs­trligimen osy jumys bıyl oryndalady dep kelisken edik. Alaıda atqarylǵan is shamaly. Qyrkúıekke deıin osylaı jalǵasa berse úlken áleýmettik qyspaqqa túsýimiz múmkin, – deıdi Rústem Júrsinov.

Resmı statıstıkaǵa sensek, mem­lekettegi kóleńkeli ekono­mıka­nyń eń úlken úlesi kóterme jáne ból­shek saýdaǵa tıesili. Sońǵy úsh jylda odan el qazynasyna tıgen zalaldyń kólemi ishki jalpy ónim­de 5,2 trln teńgege jetken. Par­lament Májilisiniń depýtaty Pavel Kazansev otandyq bıznestiń salyq qyzmetkerlerinen óz aktıvterin jasyrý faktisi áli de ózektiligin joǵaltpaǵanyn aıtty.

–  Byltyr 1500-den asa ekono­mı­kalyq qylmys tirkelipti. Keı­bir óńirlerde saýda uıymdaryn qol­daý oń jolǵa qoıylǵan. Biraq ta qoldaý túgili saýda oryndaryn tartyp, sharýany zańsyz júrgizýge máj­búrlegen aımaqtar da bar. Naqty­raq aıtsaq, búginde «1000 saýda orny» baǵdarlamasy iske asyry­lyp jatyr. Áleýmettik kásip­kerlik korporasııa saýdaǵa arnal­ǵan jer telimin usynady. Al kásip­kerge qandaı jerden oryn beriledi? Kóbinese kásip júrgizýge súreń­siz, ınfraqurylymdyq jeli tartyl­maǵan shalǵaı jaqtaǵy orynǵa ıe bolady. Osyndaıda órkenıetti saý­dany qozǵaýdyń ózi artyq, – deıdi Pavel Kazansev.

Memlekettik kirister komıteti, bıznestiń ashyqtyǵyn qamtýda san­dyq tehnologııanyń áleýetine júginýdi jón dep tapqan. Máselen, sa­lyqtyq ákimshiliktendirýdi, sol sekildi shot-faktýrany elektrondy nusqaǵa aýystyrý isi qarqyn alypty.

– Vızýaldy qoıma júıesi arqyly barlyq taýar túrlerin baqylaıtyn bolamyz. Onyń kómegimen óndi­rý­shi­den bastap taýardyń tuty­ný­shyǵa deıin jetkizilý barysy qa­da­ǵalanbaq. Budan bólek onlaın kassalyq apparat júıesi engizi­lý ústinde. Bul onlaın rejimin­de kassalyq apparattyń qoldany­lýyn baqylaýǵa múmkindik beredi. So­nymen qatar ákimshilik quqyq buzý­shylyq boıynsha keshbek engizý bas­tamasyn kóterdik. Osy arqyly reıd­tik tekseristerdiń sanyn azaı­týdy kózdep otyrmyz. Nátıje­sinde sybaılas jemqorlyq áreket­teriniń aldyn alýǵa bolady, – deıdi Mem­lekettik kirister komıteti tór­aǵa­synyń orynbasary Jaıdar In­kerbaev.   

Al ekonomıkalyq tergeý qyz­metiniń basshysy Janat Elımanov, zańsyz áreketterdiń oryn alýyna qarjy ınstıtýttary jol be­rip otyrǵanyn jetkizdi. Dálirek aıtqanda, eldegi ekinshi deńgeıli bankter qylmystyq kapıtaldy qolma-qol aqshaǵa aınaldyryp, kóleńkeli bıznestiń órkendeýine jaǵdaı jasady deıdi ol. Osylaısha bankter «Barmaq basty, kóz qysty» áreketke barsa kerek.

– Qolma-qol aqshaǵa aýdarý – bul qylmystyq jolmen tabylǵan kiristi zańdastyrý. Barlyq kóleń­keli operasııalar osy qolma-qol aqsha aýdarýmen baılanysty. 2017 jyly onyń kólemi 35%-dy qurasa, 2018 jyly jarty esege kóbeıgen. Aǵymdaǵy jyly jaǵymsyz úr­dis jalǵasyn taýyp 31%-dy kór­set­ken. Nelikten mun­daı ahýal qalyptasty? Bizdiń oıymyz­sha ekin­shi deńgeıli bankter shala ju­mys isteýde. Naqty mysal kel­tire keteıin. Qaraǵandy oblysyn­daǵy bir banktiń fılıalynda áleýmettik jaǵdaıy tómen jas jigit 4 aı bo­ıy esh kedergisiz aqsha sheship otyrǵan. Anyqtalǵandaı, ol 7 mlrd-taı teńgeni alyp úlgergen eken. Mán-jaıdy tergeı kele dál sol jigit sol bankten, biraq basqa shot arqyly taǵy 4 mlrd teńgeni ıem­den­geni málim boldy. Nelikten bank qyzmetkerleri nashaqorlar men buryn sottalǵan azamattarǵa mıl­lıard­taǵan qarjyny jymqyrýǵa jol beretinin boljaý qıyn?! Osy rette qarjy uıymdarynyń jaýap­ker­shiligin arttyryp, kúmándi ope­rasııalar jaıly derekterdi der kezinde habarlaýdy mindetteý qajet dep esepteımiz, – deıdi Janat Elımanov.

Bıyl Qazaqstanda kóleńkeli ekonomıkanyń deńgeıi 30% mól­sherinde baıqalypty. Basqosýdy qorytyndylaǵan keńes tóraǵasy Qaıyrbek Súleımenov bıznes jáne memlekettik áriptestik negizinde «bólshek saýdany» qarjylaı jáne qarjylaı emes qoldaý boıynsha memlekettik saıasatty qaıta qaraý qajettiligin atady.

 

Banner
Sońǵy jańalyqtar

Hat qorjyn (23.09.2019)

Qoǵam • Keshe

Qostanaı qysta tońbaıdy

Aımaqtar • Keshe

«Mal da joq, qaıyr da joq»

Qazaqstan • Keshe

Halhyn-gol shaıqasynyń qaharmany

Rýhanııat • Keshe

Aqyn toıyna daıyndyq qalaı?

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar