Rýhanııat • 23 Shilde, 2019

Turmaǵambet Iztileýulynyń jańa qoljazbasy tabyldy

142 retkórsetildi

Turmaǵambet shyǵarmalarynyń negizgi bóligi burynǵy QR UǴA M.O.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýty Qoljazba jáne tekstologııa bóliminiń qorynda saqtalǵan. Ataqty shaıyrdyń qoljazba murasyn 1981 jyly aqynnyń uly Ábdiraýyq Turmaǵambetuly ótkizip, tıisti qalamaqysyn alǵany týraly atalǵan qordyń tirkeý kitapshasynda tirkelip, «Qazaq qoljazbalarynyń ǵylymı sıpattamasy» kóptomdyq serııasynyń 5-tomyna engen.

Atap aıtqanda, 875-papkada Tur­maǵam­bet parsy tilinen aýdarǵan Á.Fır­daýsı «Shahnamasynyń» 35 dáp­teri jáne 878-papkada Syr súleıiniń kólemi 6 dápterden turatyn óleń-tol­ǵaý, ter­meleri men hıkaıa, dastandary saq­tal­ǵan. Áıtse de 90-jyldary Turma­ǵam­bet jyrlaǵan «Shahnamanyń» 35 dáp­terin atalǵan ınstıtýttyń aǵa ǵy­ly­­mı qyz­metkeri, aqynnyń jerlesi ári onyń shy­ǵar­mashylyǵyn zertteýmen shu­­ǵyl­danǵan Mardan Baıdildaev aka­­de­mııa janyndaǵy óz úıinde ustap kel­gen. Marqumnyń maqsaty – 1961 jy­ly jaryqqa shyqqan Turekeńniń «Rús­tem-Dastan» kitabyn túpnusqamen salys­tyra zertteý jáne «Shahnamanyń» to­lyq nusqasyn baspaǵa ázirleý bolǵan kóri­nedi. Mardan aǵa qaıtys bolǵan soń atal­ǵan qol­jazbalar belgili sebeptermen Syr boıy­nyń taǵy bir talantty týmasy, jyrshy Almas Almatovtyń jeke qoryna ótedi. О́kinishke qaraı, shyǵystanýshy hám turmaǵambettanýshy ǵalymdardyń irgeli izdenisterine ǵylymı nysan bolý­ǵa tıisti qymbat muranyń keıingi taǵ­dy­ry kóp­shilikke beımálim. Keńestiń keń za­ma­­nynda qoljazba muranyń zert­teý­shiler qolynda júrýi – qalypty jaǵ­daıǵa aınalǵan. Kóshirý quraldary qoljetimsiz ýaqytta ǵalymdar keıde túpnusqa materıaldarmen jumys isteý úshin qoljazbany ózimen birge alyp júr­gen. Myna bir oqıǵa da sonyń aıqyn dále­li. 2008 jyly M.O.Áýezovtiń mýzeı-úıin­de «Babalar sózi» 100 tomdyq folk­lor serııasyn baspaǵa ázirlep otyr­ǵan kezi­miz edi. Bir kúni aqmo­la­lyq jýrnalıst Tortaı Sád­ýaqa­sov degen aǵamyz «70-jyldar sońyn­da ıns­tıtýttaǵy jigitter­diń birinen alyp edim» dep kólemdi qoljazba ákelip ótkizdi. Syrtynda akademık Á.Marǵulannyń qoly qoıylǵan bul qoljazbadaǵy mátin­derdiń máni zor bolyp shyqty. О́z tara­pymnan zertteı kele, atalmysh qol­jazba muranyń avtory Abaıdyń naq ózi degen qorytyndyǵa kelgen edim. Nátıjesinde, 2015 jyly aqynnyń 170 jyldyǵyna oraı Semeıde ótken ǵylymı konferensııada jasaǵan baıandamamyz abaıtanýshylardyń oń baǵasyn aldy.

Taǵy bir mysal: Turmaǵambettiń óz qoly­men 5 dápterge kóshirilgen tóltýma óleńderi men 1 dápter maqal-mátelderi de «ǵylymı maqsat úshin» degen jeleý­men fılologııa ǵylymdarynyń doktory O.Nurmaǵambetovanyń jeke qo­ryn­da saqtalypty. Orazgúl apaı zeı­net­ke shyqqanymen, ınstıtýttyń Ǵy­ly­mı keńesiniń múshesi retinde aragi­dik jumysqa kelip turatyn-dy. Men ol ýaqytta Syr shaıyrlarynyń shyǵar­mashylyǵyn zertteýmen aınalysyp júrgen edim. 1999 jyly professor meniń ótinishimdi eskerip, Turekeń shy­ǵar­malarynyń qoljazbasyn ınstıtýt qoryna qaıtardy. 2007 jyly aqynnyń týǵanyna 125 jyl tolýyna oraı folk­lor­tanýshy B.Júsipov bastaǵan ǵalym­dar toby baspaǵa ázirlegen kólem­di shy­ǵar­malar jınaǵy dál osy túpnusqasy bo­ıyn­sha jaryq kórgen bolatyn. Son­daı-aq Qoljazba jáne tekstologııa bóli­miniń meńgerýshisi qyzmetin atqa­ryp júrgenimde, umytpasam, 2008 jyly bolýy kerek, f.ǵ.d., professor Tynys­bek Qońyratbaev kezinde óz ákesi, bel­gi­li ustaz-ǵalym Á.Qońyratbaevtyń jeke qorynda saqtalǵan «Shahnama» dastany­nyń 3 tomdyq kólemdi qoljazbasyn áke­lip ótkizgen bolatyn. Bul qoljazbalar dastannyń Turmaǵambet aýdaryp, ózi hatqa túsirgen qadimı arab qarpindegi qol­jazbadan kırıll jáne latyn álipbıine túsirilgen nusqalary bolyp shyq­ty. Ǵasyr basynda qasıetti Buhara shárin­degi «Kókeltash», «Mir-arab» medre­se­lerinde rýhanı tereń bilim alǵan Syr súleıiniń eski arab álipbıindegi qol­jaz­basyn oqý – ońaı sharýa emes. Olar­dy arabsha saýaty bar ekiniń biri ejikteı almaıtyny kórinip tur. Turekeń Shyǵys qaǵazyn únemdi paıdalaný úshin barynsha maıda áriptermen jazǵandy jón kórgen. Onyń ústine aqyn Máshhúr Júsip sııaqty husnı-hat jazýyn emes, arab kallıgrafııasynyń erekshe qıyn túrin paıdalanǵan. Sodan bolar «Shahnamany» qazaq álipbıine kóshirý jumysyna zamanynda Turekeńniń mek­tebinen tálim alǵan, birneshe qarmaq­shy­lyq azamattar atsalysady. Bir ǵaja­by, qoljazba mátinderin qadim jazýynan hatqa túsirýshilerdiń arasynda Syr súleıleriniń sarqyty, ata-soıy kópke málim Kete Júsipteı dańqty shaıyrdyń urpaǵy – Muzarap Júsipuly da bar. Bizdiń oıymyzsha, Turmaǵambet aýdar­ǵan «Shahnama» dastanynyń qaı­ta kóshirilgen, ár jyldary hatqa túsken qoljazbalaryn túpnusqasymen sal­ǵas­tyra zertteý – endigi ǵylymı izdenis­ter­diń mańyzdy baǵytyna aınalsa abzal. Mundaı qyzyqty jumystardy jetek­shi ýnıversıtetterdiń shyǵystaný fakýl­t­et­terinde oqıtyn magıstrant jas­tar men doktoranttarǵa ǵylymı taqy­ryp retinde usynsa, keshikpeı-aq óz nátı­jesin kórýimizge shúbá joq.

Jalpy, erte zamandardan HH ǵa­syr basyna deıingi ómir súrgen qazaq aqyn­dary­nyń arasynda shyǵarmalary óz qolymen hatqa túsken, ıaǵnı avtorlyq tól qoltańbasy saqtalǵandary saýsaqpen sanarlyqtaı ekendigi málim. Arǵy-bergi aqyn-jyraýlardyń ishinde keıingi urpaqqa óz qoltańbasymen qaýyshqan tek qana Jaıaý Musa, Shádi, Sultanmahmut, Máshhúr Júsip, Turmaǵambet syndy sanaýly daryndardy ataýǵa bolady. Tipti, baı kitaphanasy bolǵan, tereń saýat­t­y ultymyzdyń mańdaıaldy aqyn­dary Abaı men Shákárimniń de Alash ar­da­gerleri – A.Baıtursynuly, M.Dý­latov, M.Jumabaev, J.Aımaýytov, t.b. júzd­egen qalamgerlerimizdiń tól qol­ja­zbalary joǵalyp ketken. Mundaı óres­kel ókinishti jaǵdaıǵa ozbyr qoǵam men saıasat qana emes, tıisti mekemelerde qyzmet atqarǵan jeke azamattar da kináli ekendigi aıtpasa da túsinikti. Al túpnusqanyń bolmaýy shyǵarmashylyq ókiliniń murasyn ǵylymı turǵydan zertteýde eleýli kedergi keltiretindigi ekibastan belgili. О́rkenıetti elderde ótken zamanda ómir súrgen daryn ıeleri­niń shyǵarmashylyq qoltańbasyn ǵana emes, árbir tutynǵan zatyn at basyndaı altynǵa balap, jan balasynyń qolyna ustatpaı, ulttyq ádebıet pen mádenıet murajaılarynyń tórindegi áınektelgen arnaıy tekshe astyna kilttep qoıar edi. Osy oraıda «Shyǵystyń tiri sózdigi» atan­ǵan, shaıyrlyq dańqy qazaq jerinen asyp, qońsylas ózbek, qaraqalpaq, tájik el­derine tanylǵan jyr súleıi Tur­maǵam­bet qoljazbalarynyń túpnusqada jetýi – Syrdaǵy aqyn jerlesteri úshin de máni zor oqıǵa, úlken maqtanysh dep bilemiz!

Burynǵy UǴA Ortalyq ǵylymı ki­tap­hanasynyń Sırek kitaptar men qol­jaz­balar qorynda da T.Iztileýuly óz qoly­men jazǵan, qaǵazǵa kóshirgen birneshe qol­jaz­balary saqtalǵan. Munda Syr óńiri mádenıeti men ádebıetine qatysty túrli folklorlyq-etnografııalyq ekspedısııa materıaldarynyń mol qory bar. Sonaý HH ǵasyrdyń 20-jyldarynan bastap Á.Dıvaev, Á.Qaınarbaev, F.Ǵabıtova, M.Maratov, S.Tolybekov, Ú.Aıapuly, Á.Marǵulan, Á.Qońyratbaev, M.Baıdildaev, t.b. folklor janashyrlary men el azamattary jınaǵan qoljazba mu­ralardyń arasynda Syr súleı­leri­niń shyǵarmalary jıi ushyrasady. Sol qatarda Turekeńniń esimin de qur­met­pen ataý lázim. О́tken ǵasyrdyń 90-jyl­dary osy mekemede ǵylymı izdenis­termen shuǵyldanyp júrgen kezimde Turekeń­niń 1936 jyly óz qolymen bas­­paǵa daıyndaǵan «Nazym» atty shy­ǵar­­malar jınaǵyn kórgen edim. Keıin kóship-qonyp júrgende shıfryn umy­typ, kóz jazyp qalyppyn. Jaqynda shaıyr­dyń sol ýaqytta kózime túsken taǵy bir tóltýma qoljazbasyn qaıta kezik­tirip, túpnusqanyń elektrondy-san­dyq kóshirmesin alýdyń sáti tústi. T.Iztileý­ulynyń bul qoljazbasy mazmuny jaǵy­nan burynǵy atalǵan muralarynan eleýli ereksheligi bar asa baǵaly jınaq.

Kólemi – 139 paraqtan, 278 betten qu­ral­ǵan qoljazba «Iztileýov Tur­maǵam­bettiń jınaǵan materıaldary» dep ata­lady (OǴK, Qoljazba qory: 1169-býma). Shyǵysta jasalyp, Buhara máde­nıetiniń stılinde óńdelgen gúldi kar­don qaǵazben tystalyp, túptelgen qol­jaz­banyń bıiktigi – 35 sm, eni – 12 sm sha­masynda. Bıblıograftar qol­jaz­ba­nyń tıtýl betine qosymsha aq paraq japsyryp, oǵan jınaqtyń maz­mu­nyn toltyr­ǵan. Dese de ondaǵy tizim men qoljaz­banyń sońynda Turekeń­niń ózi arabsha áriptermen jazǵan maz­muny­nyń arasynda edáýir aıyrma bar. My­sa­ly, qol­jazba avtorynyń jazýynsha: 1) Omar sózi, 2) Turmuhammed, 3) Ybyraı Bal­qojauly, 4) Seráliqoja sózi. Al keıin­gi tizim jasaýshylar Omar men Tur­­­muhammed esimderin eskermeı, Yby­raı Balqojaulynan bastap kete ber­gen. (Turmuhammed – aqyn esiminiń arab­sha jazylýy; Ybyraı Balqojauly – ıaǵnı, Y.Altynsarınniń jastaıynan atasy­nyń qolynda óskendigi málim. – S.Q.) Mundaı sáıkessizdik jınaqtyń sońyna deıin jalǵasady. Atap aıtsaq, osy qoljazbadaǵy ataqty Mahambet aqyn­nyń tolǵaýlary, Sahardyń, Daraq­tyń, Júsiptiń, Dosqojanyń, t.b. týyndylary sońǵy tizimde kórsetilmegen. Sonymen birge osy materıaldar arasynda Turmaǵambettiń ózi atamaǵan shyǵar­malar da kezigip otyrady. Olar­dyń birsypyrasy shaıyrdyń óz óleń­deri bolsa, endi keıbireýleri Ahmet Baı­tursynuly men Mirjaqyp Dýlat­uly­nyń bizge belgisiz týyndylary sekildi kórindi. Árıne, munyń bárine arnaıy ǵylymı-zertteýler men mátindik taldaý­lar júrgizilýi qajet.

Turekeńniń bul qoljazbasy shamamen, 20-jyldardyń bederinde hatqa túse bastaǵan sııaqty. Onyń bir dáleli, qoljazbanyń 195 betinde «Prezı­dým KazSık KSSR. 1927 g.» degen taqy­ryp­pen úkimet músheleriniń tizimi beril­gen. Ondaǵy 15 azamattyń arasynda QazAtkom tóraǵasy – E.Ernazarov, QazHalkom Keńesiniń tóraǵasy – N.Nur­maqov, AýylSharýabank bastyǵy – U.Qu­lymbetov, Membank tóraǵasy – A.Myr­zaǵalıev, Halkomjer tóraǵasy – Sul­tanbekov, Ishki saýda tóraǵasy – A.Ken­jın, Halkomdensaýlyq tóraǵasy – Shamov, Halkom Ishki ister tóraǵasy – A.Es­qaraev, HalkomEńbek tóraǵasy – Tá­timov, HalkomAýylsharýashylyq tóraǵasy – I.Toqtybaev, t.b. sol tus­taǵy belgili tarıhı tulǵalardyń esim­deri atalǵan. Osy bettiń tómengi jaǵyn­da basqa bireýdiń: «Qyzylorda aýdany, 50-shi aýyl azamaty Qazybek Qoshjan­ulynyń kitaby dep bilesizder, joldas­tar. Muny jazǵan Tájibaıuly О́ser» degen qystyrma sózderi ushyrasady. Keshegi astananyń «aýdanǵa» aınalýy – ótken ǵasyrdyń 30-jyldary. Demek, sol tusta Turmaǵambet shaıyr biraz qýdalanyp, qoljazbasy kisi qoly­na túsken bolýy da múmkin. 1927 jy­ly Qyzyl­­o­rda el astanasy bolyp tur­ǵan­dy­ǵyn eskersek, úkimet tarapynan da damolla Turmaǵambetke baqylaý qoıylyp, óleń­deri jazylǵan qoljazbasyn «jaýap­ty mekeme» adamdary alyp oqyp, tek­serip tursa kerek. Bul oıymyzdy 200-bet­tegi óleńniń astyna buryshtama túrin­de jazylǵan myna eskertpe de ańǵar­tatyndaı: «Vypıska ız gazeta Aýl tılı ot 16/IÚ27 g – organ Kazkraıkoma VKP(b) KazSık Syrdarınskogo gýbkoma ı gýbıspolkoma». Osydan keıin belgisiz tulǵanyń qoly qoıylyp, sol kúngi ýaqyt merzimi qoıylypty (30.IV27).

Aqyn qoljazbasynda bógde bireýler­diń qoltańbasy qaıdan júr? Bul saýal da aldaǵy ýaqytta zerttelýi tıisti máseleniń biri. Turmaǵambet shyǵarmalarynyń túp­nusqasy M.O.Áýezov atyndaǵy ÁО́I qoryna qalaı ótkendigi týraly ilgeride jazyp óttik. Endeshe QR BǴM Orta­lyq ǵylymı kitaphanasynan tabylyp otyr­ǵan sońǵy qoljazba «ol jaqqa qalaı bardy, kim ótkizdi?» degen suraqqa da jaýap izdeý – zertteýshilerge taǵy bir ýá­jip. Osy oraıda myna bir jaǵdaı erik­siz eske túsedi. 1936 jyly el úkimeti sha­ıyrdy óziniń úmit kútken shákirti ári sol tustaǵy Qazaqstannyń Aǵartý komıs­sary T.Júrgenovtiń usynysymen Al­matyǵa aldyrǵany belgili. Turekeń astanada eki jyldaı ómir súrip, álemge máshhúr «Shahnamany» eski parsy tilinen qazaqshaǵa tárjimeleıdi. Á.Fırdaýsıdiń 1000 jyldyq mereıtoıyna oraı arnaıy tapsyrys alǵan aqyn parsy tilindegi asa iri epıkalyq shyǵarmany 10 aıda bitirip, «partııaǵa tartý» etedi. «Eńbegińe 500 som zeınetaqy beremiz» dep ýádelesken kompartııa aqyrynda aqyndy «eskishil, dinshil aqyn» retinde kinálap, abaqtyǵa jabady. Turmaǵambettiń jastan jıǵan qoljazba murasy asa qomaqty bolǵan­dyǵyn eskersek, solardyń kóbi qýǵyn-súrgin jyldarynda tárkilenip, árkimniń qolynda ketýi – tańdanarlyq nárse emes. Tapqyr tilimen qazaqty qoıyp, kór­shi ózbek pen tájik oqyǵandaryn tamsan­dyrǵan shaıyrdyń ańyzǵa aınalǵan birqaqpaılary qazaq zııalylaryn da, túrme bastyqtaryn da qyzyqtyrmaı qoımasy anyq edi.

Kóship-qonyp júrgen Turekeń óziniń keıbir qoljazbalaryn T.Júrgenov syndy jaqyn inilerine, Qalmaqan, О́tebaı sekildi hatshylaryna senip qaldyrýy bek múmkin. Al solardyń qaısybiri atalǵan azamattardyń qolymen kitaphana qoımalaryna ótken shyǵar. 30-jyldary Almatyda «Aǵartý, mádenıet qoǵam­dary» ashylyp, onda kóptegen qalam­gerler qyzmet atqardy. El-jerden tilshi­ler tartylyp, halyq aýyz ádebıeti úlgi­leriniń baı qory jınaqtaldy. Sóz bolyp otyrǵan qoljazbany atalǵan mekeme ókilderine Turmaǵambettiń ózi ót­kizýi múmkin-aý degen de oı keledi.

Endigi másele – Syr súleıiniń osy qol­jazba jınaǵyn kitap etip shyǵarý jaıy. Búgingi kúnge deıin birqatar el azamattaryna «saýyn» aıtqanymyzben, ázirge usynysymyzdy qoldaı qoıatyndaı azamat tabylmaı tur. Álbette, bıyl dú­nıeden ótkenine 80 jyl tolǵan Ture­keńniń murasyna Syrboılyq jerlesteri muryn shıyryp otyr deýden aýlaqpyz. Oılaǵan adamǵa Turmaǵambet aqyn álemi Syr óńirimen ǵana shektelmeıdi. Uly shaıyrdyń sońynda qalǵan mol ádebı murasy Qazaqstan, qala berdi Ortalyq Azııa rýhanııatynyń sheńberinen shyǵyp kúlli adamzat mádenıetimen úndesip jatqan qym­bat qazyna. Syr súleıleriniń kósh­basshysy sanalatyn Turmaǵambet Izti­leýuly Abaıdan sońǵy ádebıet tarıhynda esimi Shákárim, Máshhúr Júsip, Shádi tóre, Maılyqoja, Shoraıaqtyń Omary syndy oıshyl, oqymysty, das­tanshyl shaıyrlardyń aldyńǵy qatarynda atalatyn aıtýly qalam ıesi. Elbasy­nyń «Uly dalanyń jeti qyry» stra­te­gııalyq maqalasynda atap kór­setil­­gen «Uly dala esimderi» arnaıy jobasy aıasynda Turekeńniń jańadan tabyl­ǵan qoljazbasyn jaryqqa shyǵarý – Syr boıy halqynyń rýhanı sanasyn jańǵyrtý baǵytyndaǵy qaıyrly qadam.

Serikbaı QOSAN,

túrkitanýshy, fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty

 

Banner
Sońǵy jańalyqtar

Memleket basshysy Lı Chjanshýmen kezdesti

Prezıdent • Búgin, 14:47

Túrkistan – jastar qalasy!

Aımaqtar • Keshe

Importtan ne uttyq?

Ekonomıka • Keshe

Festıvaldiń alǵashqy kúninde eki qoıylym sahnalandy

Rýhanııat • 20 Qyrkúıek, 2019

«Eki juldyz» baıqaýy Almatyda bastaldy

Rýhanııat • 20 Qyrkúıek, 2019

Tarazda jedel baılanys ortalyǵy ashyldy

Aımaqtar • 20 Qyrkúıek, 2019

Lısakovtyń «Báıteregi»

Aımaqtar • 20 Qyrkúıek, 2019

Alty boksshymyz jartylaı fınalda aıqasady

Sport • 20 Qyrkúıek, 2019

Gobelen – tekti ónerdiń týyndysy

Rýhanııat • 20 Qyrkúıek, 2019

«Mádenı qabat» joıylǵan joq

Qoǵam • 20 Qyrkúıek, 2019

Shahmardan terbelgen talbesik

Rýhanııat • 20 Qyrkúıek, 2019

Uqsas jańalyqtar