Aımaqtar • 13 Tamyz, 2019

Ishki jáne syrtqy naryqtaǵy irkilis neden týdy?

120 retkórsetildi

Jyl ótken saıyn óńirdiń alys-jaqyn sheteldermen ekonomıkalyq, saýda-sattyq áriptestik baılanysy nyǵaıyp, satylatyn ónimderdiń sanymen qosa sapasy da edáýir artyp kele jatqany baıqalady. Desek te, alys-beris salasynda eleýli tabystarmen qatar, sheshimin tabýǵa tıis túıtkilderdiń bar ekeni jasyryn emes.

Taıaýda oblys ákiminiń orynbasary Dáýren Jandarbektiń tóraǵalyǵymen ótken alqaly basqosý shaǵyn jáne orta bıznes nysandary úshin ózekti másele sanalatyn eksport kólemin ulǵaıtýdyń, syrtqy naryq kókjıegin odan ári keńeıtýdiń, básekelestik qarymyn arttyrýdyń negizgi baǵyttaryn aıqyndady. Jıynǵa eksporttaýshy kásipkerlermen qatar, olarǵa qarjylaı jáne servıstik kómek kórsetetin ınstıtýt ókilderi de qatysyp, azyq-túlik ónimderi men taýarlardy syrtqy naryqqa jóneltýdiń tıimdi jáne kemshin tustary talqylandy.

– El ekonomıkasynyń áleýetin arttyrýda eksporttyń alatyn orny bólek. Sońǵy jyldary shıkizatty qaldyqsyz óńdep, sheteldik tutynýshylarǵa jet­ki­zetin kásiporyndardyń sany kóbeıe tús­ti. Qaıta óńdeý salasyna basymdyq berý­diń nátıjesinde onyń úlesi 15-20 paıyzǵa ósti, – deı kelip, Dáýren Jan­dar­bekuly «BioOperations» JShS-niń tá­jirıbesinen naqty mysaldar keltirdi. Kezinde bankrotqa ushyraǵan «Bıohım» kásipornynyń ornyn basqan áleýetti óndiris orny búginde óz ónimderin muhıttyń arǵy jaǵyndaǵy memleketterge jóneltedi. Jalpy, Soltústik Qazaqstan oblysynda 70-ke jýyq taýar óndirýshi Qytaı, Reseı, Ortalyq Azııa elderimen tyǵyz qarym-qatynas ornatqan.

 Aldaǵy 5 jylda Qazaqstannyń aldynda aýyl sharýashylyǵy taýarlarynyń eksportyn 2,5 esege ósirý mindeti tur. Agrarlyq aımaq sanalatyn Soltústik Qazaqstanǵa da bul tapsyrmanyń tikeleı qatysy bar. Árıne, tek agroónerkásiptik keshenge ǵana basymdyq berý tyǵyryqtan shyǵýdyń utymdy joly emes. Basty maqsat – óndiristiń barlyq salasy bo­ıynsha básekelestikke umtylý. Osyǵan oraı Qazaqstannyń syrtqy saýda palatasy basqarma tóraǵasynyń orynbasary Nuraly Bókeıhanov kásipkerlerdi áleýetti áriptestermen qoıan-qoltyq jumys isteýge shaqyrdy.

– Eki myńǵa jýyq shıkizattyq emes kásiporynnyń besten biri ǵana ónimderin syrtqa shyǵarady. Biz túrli halyqaralyq kórmelerge qatysýǵa qarjylaı jáne uıymdastyrýshylyq kómek kórsetýge ázirmiz. Byltyr taýar óndirýshilerdiń qatysýymen 84 iskerlik shara ótkizilip, 424 servıstik qyzmet kórsetildi. 160 mıllıon dollardyń 70-ten astam eksporttyq kelisimsharttary jasaldy, – dedi ol. N.Bókeıhanovtyń aıtýynsha, Syrtqy saýda palatasynan ózge de qoldaý ınstıtýttary az emes. Máselen, Qazaqstannyń damý banki otandyq taýarlardy shetelde tanytqysy keletinderge tómen paıyzben nesıe beredi. «Kazakh Export» eksporttyq saqtandyrý kompanııasy óz kezeginde túrli saqtandyrý jáne qarjylandyrý qyzmetterin usynady. Búginde Petropavl aýyr mashına jasaý zaýytymen ozyq jobalardy birlesip júzege asyryp keledi.

«Qazaqstannyń ındýstrııa jáne eksport ortalyǵy» AQ dırektory Dıas Serikovtiń aıtýynsha, kásipkerlerdiń taýar eksporttaýǵa qatysty birqatar shyǵyn­darynyń 30-60 paıyzyna deıin qaıtarylyp beriledi eken. Iаǵnı, taýar­dy shetelde jarnamalaýǵa, qoımalar men basqa da oryndardy jalǵa alýǵa jáne ónimdi tasymaldaýǵa baǵyttal­ǵan qarajattyń bir bóligi bir jyldyń ishinde eksporttaýshylarǵa qaıtarylady. Bıyl osy maqsat úshin 10,4 mıllıard teńge qarastyrylǵan. Bul qyzmet ázirge eksporttyq áleýeti joǵary otan­dyq óndirýshilerge kórsetiledi. Qoldaý­dyń mundaı túrin paıdalanýǵa 8 soltústik­qazaqstandyq kompanııa nıet bildiripti. Aralarynda elimizge tanymal «Sultan» makaron fabrıkasy bar. Sondaı-aq «Maslodel» kompanııasy da memlekettik kómektiń sharapatyn kórýge yntaly.

Al Tımırıazev un tartý kombına­tyn­daǵy jaǵdaı máz emes. Búginge deıin undy Aýǵanstanǵa jóneltip kelgen kásip­orynnyń jumysy qazir toqtap tur. Qyz­metkerleri aqysyz demalysqa jiberil­gen. Buǵan ne sebep? «Tımırıazev un tartý kombınaty» JShS-niń qarjy dırek­tory Kúnsulý Qabdóshevanyń túsin­dirýine qaraǵanda, Qazaqstannyń un eksportyndaǵy básekelesteri – О́zbekstan, Qyrǵyzstan, Tájikstan. Qazir bul elderde un tartý salasy qarqyndy damyǵan. Memleket tarapynan da qoldaý zor. Bizdiń elden bıdaıdy úlken kólemde satyp alady da, ózderi tartyp alady. Osylaısha ishki suranysty ózderi qanaǵattandyryp otyr. Sondaı-aq bul elder ónimdi arzan baǵamen shetelge de jóneltedi. Osy sebepti Qazaqstannyń unyna degen suranys kemip, oblystaǵy eń iri kombınattardyń biri jabylýdyń aldynda tur. Bul – máseleniń bir jaǵy. О́nimdi Aýǵanstanǵa О́zbekstan arqyly jetkizýdegi qymbatshylyq ta kombınattyń qarjylyq jaǵdaıyna keri áser etken. Kásiporynnyń qarjylyq dırektory sýbsıdııa bólinse degen usy­nysty buǵan deıin birneshe ret kóteripti. Syrtqy saýda palatasy basqarma tóraǵasynyń orynbasary N.Bó­keı­hanov máseleni baqylaýǵa alýǵa ýáde berdi.

Byltyr 2 mln tonna qazaqstandyq un eksporttalyp, onyń 1,5 mln tonnaǵa jýy­ǵy eń iri áriptesimiz Aýǵanstanǵa jónel­tilgen. Aldaǵy ýaqytta bul elge óńirden bıdaı men unnan basqa da taýarlar jiberiletin bolady. «Radýga» jáne «Greıt Shol» seriktestikteri ımport-eksport baǵytynda birqatar kelisim jasas­qan. Byltyr eki el arasyndaǵy ózara saýda aınalymy jarty mlrd dollardy quraǵan bolatyn. Soltústikqazaqstandyq kásipkerler bıyldyń ózinde 60 myń tonnadan astam ónim eksporttapty. Igerilmegen ishki múmkindikter áli de bolsa bar. Áıt­kenmen, júk vagondarymen tolyq qamta­masyz etý, qosylǵan qun salyǵyn qaıtarý máselelerine qatysty problemalar da bar­shylyq. Sol úshin aldaǵy ýaqytta ónim­derdi tasymaldaýdy 1,5-2 esege deıin ar­zandatatyn jańa baǵdarlar ashý belgi­lengen.

Reseımen shekaralas aımaqtarda bir­qatar túıtkilderdiń oryn alyp otyrǵanyn «Zenchenko jáne K» komandıttik serik­tes­tiginiń bas dırektory Gennadıı Zenchenko jasyrmaıdy. Sút ónimderin Omby, Qorǵan oblystaryna irkilissiz jetkizip júrgen sharýashylyqtyń ónim kólemi sońǵy kezderi azaıyp ketken. Oǵan kórshi el tarapynan talap etiletin qujattardyń shamadan tys kóptigine baılanysty rásimdeý kóp ýaqyt alatyny sebep bolypty.

– Jergilikti jerlerdegi saýda sóre­lerinde Reseı, Ýkraına, Belarýstyń azyq-túlik taǵamdary samsap tur. О́ıtkeni olar úshin Qazaqstan naryǵyna kirý jeńil. Al bizge kóptegen tosqaýyldar men kedergiler kezdesedi. Menińshe, talap, shart eki jaqqa da birdeı, teńdeı bolý kerek. Tıisti oryndar jaǵdaıdy ózgertýge yqpal etpese, eksporttyq suranysymyzdy múldem álsiretip alýymyz múmkin, – deıdi G.Zenchenko.

 Búginde Qazaqstan ónimderi álemniń 100-den astam eline jóneltiledi. О́ńdeýshi ónerkásiptegi otandyq taýarlardyń myń­nan astam túri eksporttalady. Joǵaryda atalǵan olqylyqtar sheshimin taýyp, je­ńildikterdi bıznesmender utymdy paıdalana bilse, syrtqy naryqtaǵy áleýetimiz arta túsýge tıis.

 

Soltústik Qazaqstan oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Aldabergen Kempirbaı

Eń qysqa áńgime • Búgin, 13:00

Eń qysqa áńgime. Erkeǵalı Beısenov

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:42

Eń qysqa áńgime. Kógedaı Shámerhan

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:39

Eń qysqa áńgime. Jasulan Serik

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:37

Eń qysqa áńgime. Aqjol Qalshabek

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:28

Eń qysqa áńgime. Nurbek Nurjanuly

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:24

Elbasy Takeo Kavamýramen kezdesti

Prezıdent • Búgin, 11:34

Saǵynaıdyń beıiti tabyldy

Aımaqtar • Búgin, 10:52

Aqmolanyń astyǵyna suranys mol

Aımaqtar • Búgin, 10:22

Kúlki kerýeni № 7

Rýhanııat • Búgin, 10:20

Uly dalanyń tarıhy qaıta jańǵyrýda

Qazaqstan • Búgin, 10:09

Atalmaı nege qalsyn Musa aty?!

Rýhanııat • Búgin, 10:01

«Astana» Nıderlandqa attandy

Sport • Búgin, 08:53

Jaqsy dástúr jalǵasady

Rýhanııat • Búgin, 08:49

Alashtanýshy ǵalymnyń belesi

Rýhanııat • Búgin, 08:47

Igilikti eńbek ıesi

Qoǵam • Búgin, 08:46

Namazaly Omashuly: El shejiresi

Rýhanııat • Búgin, 08:42

Taraz shaharyndaǵy tamasha tún

Aımaqtar • Búgin, 08:39

Tuńǵysh Til forýmy ótedi

Qoǵam • Búgin, 08:36

Patrıarhtyń oryndalǵan paryzy

Rýhanııat • Búgin, 08:33

Kedergisiz keleshek

Qoǵam • Búgin, 08:31

Endi mekenjaı anyqtamasyn suramaıdy

Qoǵam • Búgin, 08:29

Joshy hanǵa eskertkish ornatylady

Rýhanııat • Búgin, 08:24

Qazaqtardyń atqa miný mádenıeti

Qazaqstan • Búgin, 08:22

Eýrony satyp alýshylar kóbeıdi

Ekonomıka • Búgin, 08:20

AQR: 14 bankti «saýyqtyrý» kerek pe?

Ekonomıka • Búgin, 08:15

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Uqsas jańalyqtar