Aımaqtar • 19 Tamyz, 2019

Jazǵy lagerdegi jaǵa ustatqan jaǵdaı

309 retkórsetildi

Túrkistan oblysy Tólebı aýdanyndaǵy «Suńqar» jazǵy saýyqtyrý lagerine demalysqa kelgen balalardy áldebir boıjetkenniń balaǵattap, uryp-soqqany beınelengen vıdeo áleýmettik jelide jarııalandy. Uıaly telefonǵa túsirilgen «uıatsyz» oqıǵany sózben aıtyp jetkize almas­pyz. Boıjetkenniń aýzynan jasóspirimderge qarata aıtylǵan balaǵat sózder, «óltirem senderdi, pyshaqtaımyn... ystyq shaıǵa kúıdiremin» dep qorqytýy, «mal» dep namysyn taptaǵany, uryp, tepken qatygez áreketteri kópshiliktiń jaǵasyn ustatty.

Qyz balanyń meıirimsiz, qatygez, sezimsizdikten el nazaryna iligýi al­dymen ata-anasynyń uıaty, ar-abyroıyna túsken qara daq. Desek te, buǵan kim kináli? Otbasy, qorshaǵan orta, bilim ordalary ma? Bul árıne, jeke taqyryptyń áńgimesi. Oqıǵaǵa oral­saq. Tólebı aýdany, Alataý aýyldyq okrýgine qarasty Birkólik aýylyndaǵy «Nurly aımaq» demalys orny maýsym aıynda ataýyn ózgertip «Suńqar» jazǵy saýyqtyrý lageri retinde jumys isteı bastaıdy. Oqıǵanyń sebebin bilmek bolyp jaýapty qyzmettegi azamattarmen áńgimeleskenimizde búkil eldi shýlatqan keleńsiz oqıǵa tender ótkizýdegi kemshilikterdi de ań­ǵartqandaı boldy. Jeke kásipker Zarına Ibragımova Túlkibas aýdan­dyq bilim bólimi ótkizgen memlekettik konkýrsqa qatysyp jeńimpaz atanady da, «Nurly aımaq» demalys ornyn úsh aıǵa jalǵa alady. Ob­lys­tyq Adamı áleýetti damytý bas­qarmasy basshysynyń orynbasary A.Sadyqovanyń málimdeýinshe, ataýyn «Suńqarǵa» aýystyrǵan me­ke­me oblystyq Qoǵamdyq den­saý­lyq saqtaý departamentiniń qory­tyndysyn almaǵan jáne oblystyq Bilim basqarmasynyń lagerler tizi­mine enbegen jekemenshik mekeme. Tıisti oryndardyń qo­ry­tyndysyn almaǵan, lagerler tizimine enbegen demalys ornyna mektep oqýshylarynyń qalaı jiberilgeni túsiniksiz?! Belgilisi, bıylǵy maýsymnan bastap Túlkibas aýdanynyń 830, Shardara aýdanynyń 50 oqýshysy kezeń-kezeńimen tegin demalyp, sa­ýyǵýǵa múmkindik alǵan. Aldyn ala aıta keteıik, áleýmettik jelide «jurt­­tyń «jarasyna» tuz sebe» nemese eldi dúrliktire túsý úshin aıtyl­ǵan Arys qalasynyń balalary bul lagerge jiberilmegen. Túlkibas aýdany bilim bóliminiń sektor meń­gerýshisi Mahan Japparulynyń aı­týynsha, sońǵy kezeńde lagerde túlkibastyq 134 oqýshy demalyp jatqan. Tamyzda demalý 8-9-10 sy­nyp oqýshylaryna, ıaǵnı eresek top­qa buıyrypty. Keleńsiz oqıǵanyń basty keıipkeri – 17 jastaǵy boıjetken. Qyzǵa qarsylyq bildirmeı, qol kótermeı ádep saqtaǵan, namysqa tıer sózderge tózimdilik tanytqan 7-8 ul da bir múshelden asqan. Osy arada jas­óspirimder nege jasyqtyq jasap, «dolylyqty doǵaryńyzdy» aıtýǵa da jaramady degen suraq ta týyndaıdy. О́zderinen 2-3 jas úlken «ápsheni» syılaǵany, qyz bala dep qurmettegeni bolar, bálkim kináli ekendikterin bilgennen «taıaqqa» arqalaryn tosqan shyǵar. Mahan Japparulynyń aıtýynsha, uldardy urǵan boıjetken lager tárbıeshisi emes, tender jeńimpazy atanǵan jeke kásipkerdiń kishkentaı balasyn baǵyp-qaraýǵa kelgen sińlisi. Boıjetkenniń batyl qımyldap, «qojaıynsı» sóıleýiniń astarynda da osy bir týystyq jatsa kerek. Taǵy bir másele, tárbıeshi emes, lagerde jumys istemeıtin boı­jet­ken mekemege qalaı kirgen? Biraq bilim bas­­qarmasyndaǵylar boıjetkenniń tár­bıe­shi ekenin aıtyp, qazirgi tańda ústinen qylmystyq is qozǵalyp, tergeý amaldary júrgizilip jatqanyn habarlady.

Biz «Nurly aımaqty» jalǵa bergen Erkin Sartaevqa da qońyraý shalǵan edik. Sartaev myrza «Suńqardaǵy soıqannan» múlde habarsyz eken. Jalǵa bergennen keıin demalys ornyna jolamaǵan. «Balalar bolǵan soń, kirýge bolmaıdy. Basqa jerde shomylyp júrmin. Maýsymnan 20 tamyzǵa deıin kelisimshart jasap, jalǵa bergenmin. Meniń ondaǵy jaǵ­daılarǵa qatysym joq», deıdi demalys ornynyń qojaıyny E.Sartaev. Qosh, sonda demalys ornynyń qo­jaıyny kire almaı júrgen lagerge Z.Ibragımovanyń týysqandary emin-erkin kirip-shyǵyp júretin bol­ǵany ǵoı. Jalpy jyl boıy demalys orny retinde qyzmet kórsetetin «Nurly aımaq» qalaı lagerge aınalyp shyǵa keldi? Tenderdi jeńip alǵan «Suńqar» qyzmetkerleriniń quramy, pedagogıkalyq bilim-tájirı­beleri mektep oqýshylarymen jumys isteý talaptaryna saı ma? Oqıǵa bul máselelerde de olqylyqtyń baryn ańǵartty. Estýimizshe, kishkentaı sábıge qaraýǵa kelgen boıjetken (ál­de tárbıeshi) dýshqa túsip jat­­­qanda bir top ul kirip qalǵan ba, áı­teýir ony qatty ashýlandyryp al­ǵan. Iаǵnı, kiná uldardan da bar. «Balalardyń aıtýynsha, ol tárbıeshi emes, basqa apaı. Jalpy balalarmen áńgimeleskenimizde lagerde barlyq jaǵdaı jaqsy jasalǵanyn, tamaqqa, tósek-oryn, oıyn-saýyqtardy uıym­­dastyrý jaǵyna eshqandaı sha­ǵym­dary joq ekenin aıtýda», deıdi Mahan Japparuly. Al boıjetkenniń jasóspirimderdi uryp-soǵyp, bala­ǵattap jatqanyn uldardyń biri uıaly telefonǵa túsirip, «chatta» bólisipti. Odan ata-analardyń birine jetken de ári qaraı áleýmettik jelide ja­rııalanǵan. Bul oqıǵada kináliler anyq­talatyny kúmánsiz. Biraq jas­­ós­pirimder arasynda qatygez oqı­ǵalardyń kóbeıýi ata-ana aqylyn azyq etken, ónegesin qazyq etken ur­paq aza­ıyp bara ma degen oıǵa da jeteleıdi. Boıjetkendi birjaqty kinálaýdan aýlaqpyz, degenmen onyń boıynda sonsha ashý-yza qaıdan paıda bol­dy? Otbasynyń nemese ortanyń áseri me, ıá bolmasa batystyq kıno­lardan kórgenine eliktedi me, ol jaǵy bizge beımálim. Qazaqtyń kór­nekti aqyny Farıza Ońǵarsynova «Qınal­ǵanda qamqor bolatyn, keıi­gende ju­batatyn» súıenerdiń joq­tyǵy qyz­dardy esinen tandyryp, meıi­rimsiz qatygezdikke bas­taıdy. «Baı­lyǵyńnyń qadirin ulyń erjetkende bilersiń. Abyroıyńnyń qadirin qy­zyń boıjetkende bilersiń» degendeı, ólimnen uıat kúshti ekenin ata-ana túsingenmen, bala marqaıtatyndyǵy jáne qartaıtatyndyǵy keı jaǵdaıda tárbıege de baılanysty emes», depti «Áıeldiń monologinde». Elge jarııa bolǵan keleńsiz oqıǵadan keıin ata-ana qandaı halde? Al boıjetken, estýimizshe, aýrýhanada jatyr...

Qazirgi tańda «Suńqar» lagerinde bolǵan oqıǵaǵa baılanysty Tólebı aýdany ákiminiń janyndaǵy ká­meletke tolmaǵandardyń isteri jáne olardyń quqyqtaryn qorǵaý jónindegi komıssııa jumys isteýde. Sondaı-aq bul jaıt Tólebı aýdandyq polısııa bóliminiń sotqa deıingi tergep-tekserý biryńǵaı tizilimine QR QK 140-babynyń 2-tarmaǵy boıynsha tirkelgen.

 

Túrkistan oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Aldabergen Kempirbaı

Eń qysqa áńgime • Búgin, 13:00

Eń qysqa áńgime. Erkeǵalı Beısenov

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:42

Eń qysqa áńgime. Kógedaı Shámerhan

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:39

Eń qysqa áńgime. Jasulan Serik

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:37

Eń qysqa áńgime. Aqjol Qalshabek

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:28

Eń qysqa áńgime. Nurbek Nurjanuly

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:24

Elbasy Takeo Kavamýramen kezdesti

Prezıdent • Búgin, 11:34

Saǵynaıdyń beıiti tabyldy

Aımaqtar • Búgin, 10:52

Aqmolanyń astyǵyna suranys mol

Aımaqtar • Búgin, 10:22

Kúlki kerýeni № 7

Rýhanııat • Búgin, 10:20

Uly dalanyń tarıhy qaıta jańǵyrýda

Qazaqstan • Búgin, 10:09

Atalmaı nege qalsyn Musa aty?!

Rýhanııat • Búgin, 10:01

«Astana» Nıderlandqa attandy

Sport • Búgin, 08:53

Jaqsy dástúr jalǵasady

Rýhanııat • Búgin, 08:49

Alashtanýshy ǵalymnyń belesi

Rýhanııat • Búgin, 08:47

Igilikti eńbek ıesi

Qoǵam • Búgin, 08:46

Namazaly Omashuly: El shejiresi

Rýhanııat • Búgin, 08:42

Taraz shaharyndaǵy tamasha tún

Aımaqtar • Búgin, 08:39

Tuńǵysh Til forýmy ótedi

Qoǵam • Búgin, 08:36

Patrıarhtyń oryndalǵan paryzy

Rýhanııat • Búgin, 08:33

Kedergisiz keleshek

Qoǵam • Búgin, 08:31

Endi mekenjaı anyqtamasyn suramaıdy

Qoǵam • Búgin, 08:29

Joshy hanǵa eskertkish ornatylady

Rýhanııat • Búgin, 08:24

Qazaqtardyń atqa miný mádenıeti

Qazaqstan • Búgin, 08:22

Eýrony satyp alýshylar kóbeıdi

Ekonomıka • Búgin, 08:20

AQR: 14 bankti «saýyqtyrý» kerek pe?

Ekonomıka • Búgin, 08:15

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Uqsas jańalyqtar