Úkimet • 28 Tamyz, 2019

Tórt jyldyq damý boljamdary qandaı?

12 retkórsetildi

Keshe Premer-Mınıstr Asqar Mamınniń tóraǵalyǵymen ótken Úkimet otyrysynda elimizdiń 2020–2024 jyldarǵa arnalǵan áleýmettik-ekonomıkalyq damý boljamy maquldandy. Kún tártibinde qaralǵan máselelerdiń ishinde 2020–2024 jyldarǵa arnalǵan áleýmettik-ekonomıkalyq damý boljamy baıandalyp, pedagog mártebesin aıqyndaý boıynsha baıandamalar tyńdaldy.

Áleýmettik shyǵyndar kólemi belgili boldy

Aldymen Úkimet múshelerine Ulttyq ekonomıka mınıstri Rýslan Dálenov
2020 – 2024 jyldarǵa arnalǵan Qazaq­stannyń áleýmettik-ekonomıkalyq damý boljamyn usyndy. Onyń aıtýynsha, syrtqy parametrlerdiń ózgeristerine baılanys­ty 3 ssenarıı qarastyrylǵan. Birinshi bazalyq ssenarııde munaı baǵasy
1 barrelge − 55 AQSh dollary kóleminde saqtalǵan jaǵdaıda naqty IJО́ ósimi
2020 jyly 4,1% deńgeıinde bolady dep boljanyp otyr. Aldaǵy 4 jyldan keıin bul kórsetkish 4,7%-ǵa jetse, 5 jylda IJО́ ósiminiń ortasha jyldyq qarqyny 4,4%-dy quramaq.

– Ekonomıkanyń turaqty dınamıkasy ishki tutynýdyń ortasha ósimi men eksport esebinen qamtamasyz etiletin bolady. Investısııalar ekonomıkalyq ósimdi qoldaýdyń mańyzdy faktoryna aınalady, − degen R.Dálenov negizgi ósim shıkizattyq emes sektorǵa tıesili ekenin aıtty. Iаǵnı, óńdeý ónerkásibi, qyzmet kórsetý jáne qurylys salasy negizgi damıtyn salalar bolmaq. Atalǵan salalarda ortasha ósim 4,7%-dy quraýy tıis. Jıynda belgili bolǵandaı, munaı óndirý kólemi 2020 jyly 90 mln tonnadan 2024 jyly 100 mln tonnaǵa deıin ósedi. Bul kórsetkish Teńiz, Qarashyǵanaq, Qashaǵan ken oryndaryn keńeıtý, sondaı-aq teńiz ken oryndaryn paıdalanýǵa berý jobalary esebinen artady dep josparlanǵan. Sonymen qatar nomınaldy ishki jalpy ónim 2020 jyly 75 trln teńgeden 2024 jyly 106 trln teńgege deıin ósip, jan basyna shaqqandaǵy IJО́ 2020 jyly 10,5 myń AQSh dollaryn quraıdy, 2024 jyly 14,3 myń AQSh dollaryna deıin ulǵaıady. Eksport ortasha qarqynmen 2,9%-ǵa ósip, 2024 jyly 63 mlrd AQSh dollaryna jetedi. Ortasha jyldyq ımport ósimi 2,5% deńgeıinde qalyptasyp, 2024 jyly 37 mlrd dollardy quramaq. 2020-2021 jyldary jyldyq ınflıasııanyń maqsatty dálizi 4-6% sheginde saqtalǵan. Ol 2022 – 2024 jyldary – 3-5%. Jumyssyzdyq 2024 jyly 4,7%-ǵa deıin tómendeıdi. Kórsetilgen parametrler eskerilip, respýblıkalyq bıýdjet shyǵystary 2020 jyly – 12,7 trln teńge, 2021 jyly – 13,2 trln teńge, 2022 jyly 13,6 trln teńge kóleminde boljanyp otyr.

Taqyrypty tarqatqan Ulttyq bank tóraǵasy Erbolat Dosaevtyń aıtýynsha, bas banktiń negizgi maqsaty – ınflıasııa­ny 2019 – 2021 jyldary 4-6% sheginde saqtaý jáne 2022 – 2024 jyldary 3-5%-ǵa deıin tómendetý. Baǵalaý boıynsha ınflıasııa boljamdy aralyqta nysanaly dálizde bolady.

−Bıylǵy sáýirdegi boljamnyń birinshi kezeńimen salystyrǵanda biz 2019 jylǵa arnalǵan ımport serpinin qaıta qaradyq. Bul 2018 jylǵy nomınaldy IJО́ boıynsha naqty derekterdiń 59,6 trln teńgeden 61,8 trln teńgege deıin jáne tıisinshe 2019 jyly 67,7 trln teńgege deıin naqtylaýmen, ıaǵnı 2,2 trln teńgege ósýimen baılanys­ty. Nátıjesinde taýar ımporty sáýir­degi 34 mlrd dollarǵa baǵalaýmen salys­tyrǵanda 2019 jyly 33,7 mlrd dollarǵa baǵalanady, – dedi E.Dosaev.

Máseleni qorytyndylaý barysynda Úkimet basshysy jalpy sıpattaǵy transfertterdiń kólemin anyqtaý kezinde árbir óńirdiń ereksheligi jáne olardyń ekonomıkalyq damý deńgeıleri eskeriletinin aıtty.

− Respýblıkalyq bıýdjette kóz­del­gen qarajat memlekettiń barlyq áleýmettik mindettemelerin tolyq oryn­­daýǵa múmkindik beredi. 2020 – 2022 jyldarǵa arnalǵan jalpy sıpat­­taǵy transfertterdiń kólemin anyqtaý kezinde árbir óńirdiń erekshe­ligi jáne olardyń ekonomıkalyq damý deń­geıleri eskerildi. Bıýdjet shyǵys­tary ekonomıkanyń naqty sektorlaryn qoldaýǵa, onyń ishinde ındýstrııa­lyq-ınnovasııalyq damýdy qamtama­syz etýge, turǵyn úı jáne kólik ınfra­qu­rylymyna, agroónerkásip kesheni men sıfrlandyrýǵa, ónimdi jumyspen qamtýǵa jáne taǵy da basqa salalarǵa ba­ǵyttalatyn bolady, − dedi Asqar Mamın. Úkimet basshysy óz sózinde zań jo­balaryna Memleket basshysy kelisim bergenin atap ótip, ol  belgilengen tártippen respýblıkalyq bıýdjettik komıssııanyń otyrysynda maquldanǵanyn jetkizdi. Otyrysta zań jobalaryn Úkimet músheleri bir aýyzdan qoldap, daýys berdi.

− Ulttyq ekonomıka men Qarjy mınıstrlikteri Premer-Mınıstrdiń Keńsesimen birge atalǵan zań jobalaryn Parlament Májilisine engizýdi qam­tamasyz etýi tıis, – dedi Asqar Mamın.

Zań jobalary maquldandy

Jıyn barysynda elimizdiń 2024 jylǵa deıingi áleýmettik-ekono­mı­kalyq damý boljamynyń jobasy, sondaı-aq 2020 – 2022 jyldarǵa arnal­ǵan respýblıkalyq bıýdjet týraly, 2020 – 2022 jyldarǵa arnalǵan respýb­lıkalyq jáne oblystyq bıýdjetter ara­syndaǵy jalpy sıpattaǵy transfertter kólemi týraly, Ulttyq qordyń kepildendirilgen transferti týraly zań jobalary maquldandy. Qujattardy Premer-Mınıstrdiń birinshi orynbasary – Qarjy mınıstri Álıhan Smaıylov pen Ulttyq ekonomıka mınıstri Rýslan Dálenov tanystyrdy.

Respýblıkalyq bıýdjet jobasynda 2020 jylǵa arnalǵan túsimder osy jyldyń josparyna 639 mlrd teńge ósimmen 11,2 trln teńgeni quraıdy. 2020 – 2022 jyldarǵa arnalǵan res­pýb­lıkalyq bıýdjet shyǵystarynyń basymdyqtary Memleket basshysynyń Qazaqstan halqyna jyl saıynǵy joldaý­lary men Tuńǵysh Prezıdent – Elbasy ja­rııalaǵan bastamalardy odan ári iske asyrýǵa baǵyttalatyn bolady.

Turǵyndardyń turmys sapasy men ál-aýqatyn odan ári arttyrý birinshi kezektegi baǵyttary bolyp qalyp otyr. 2020 jylǵa arnalǵan áleýmettik sala shyǵystary bıylǵy shyǵys kóleminen 303 mlrd teńgege ósimmen 5,7 trln teńge kóleminde josparlanyp otyr. Premer-Mınıstr Asqar Mamın 2020–2022 jyldarǵa arnalǵan jalpy sıpattaǵy transfertterdiń kólemin aıqyndaý kezinde árbir óńirdiń erekshelikteri jáne olardyń ekonomıkalyq damý deńgeıleri eskerilgenin atap ótti. 

− Respýblıkalyq bıýdjette kóz­delgen qarajat memlekettiń barlyq áleý­met­tik mindettemelerin tolyq kólemde oryndaýǵa múmkindik beredi, – dedi A.Mamın. Sonymen qatar bıýdjet shy­­ǵystary ekonomıkanyń naqty sek­toryn qoldaýǵa, onyń ishinde ındýs­trııa­lyq-ınnovasııalyq damýǵa, turǵyn úı jáne kólik ınfraqurylymyna, agro­ónerká­siptik keshenge, sıfrlandyrýǵa, ónimdi jumyspen qamtýǵa baǵyttalatyn bolady.

– О́ńirlerdiń ákimderi bıýdjet qara­jattaryn jumsaý kezinde belgi­lengen baǵyttardy ustanýy qajet, − dep atap aıtty A.Mamın. Atalǵan zań jobalary Memleket basshysymen kelisilgen jáne belgilengen tártip bo­ıynsha ony Respýblıkalyq bıýdjet komıssııasy maquldanǵan. Mınıstrler kabınetiniń qaraýynyń qorytyndysy boıynsha jobalar Parlament Májilisine jiberiletin bolady.

Muǵalim mártebesi asqaqtamaq

Bilim jáne ǵylym mınıstri Ashat Aımaǵambetov tanystyrǵan «Pedagog mártebesi týraly» zań jobasy maquldandy. Almaty oblysynyń ákimi A.Batalov pen Nur-Sultan qalasynyń ákimi A.Kólginov zań jobasynyń erejelerin pedagogıkalyq qoǵamdastyq ókilderimen talqylaý barysy týraly baıandady. Sondaı-aq Úkimet otyrysynda josparlanǵan jańalyqtardy talqylaýǵa shaqyrylǵan Aqmola oblysy Nıkolsk orta mektebiniń pedagogy N.Quttybaeva sóz sóıledi.

– «Pedagog mártebesi týraly» zań jobasy Tuńǵysh Prezıdent – Elbasy N.Á.Nazarbaevtyń bastamasy boıynsha ázirlengen, – dedi Asqar Mamın. Jańa qujat Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń orta bilim berý júıesin damytý jáne bilim sapasyn arttyrý jónindegi alǵa qoıǵan mindetterine jaýap beredi. Zań jobasyn ázirleýdiń negizgi maqsaty − muǵalimderdiń júktemesin azaıtý, olardy ózderine tán emes jumystardy oryndaýdan bosatý arqyly ózin-ózi damytýǵa jáne shyǵarmashylyqpen aınalysýyna múmkindik berý.

Buǵan qosa, muǵalimderdiń jalaqy­syn arttyrýǵa, eńbek demalysyn ulǵaı­týǵa, pedagogıkalyq sheberlik, tálimgerlik úshin qosymsha aqy tóleýge baǵyttalǵan sharalar kózdelýde. Aıta ketý kerek, bul zań jobasy óńirlerdiń ákimderine bıýdjet múmkindigine qaraı muǵalimderge materıaldyq kómek kórsetý máselesin ózdiginen sheshýge múmkindik beredi.

– Muǵalimderdiń kásibı turǵydan damýyna jáne básekege qabilettiligin arttyrýǵa jaǵdaı jasaý josparlanǵan, − dedi A.Mamın. Úkimet basshysynyń aıtýynsha, jalpy zań jobasyn iske asyrý muǵalim mamandyǵynyń mártebesin arttyrýǵa, olardyń ar-namysy men qadir-qasıetin qorǵaýǵa, pedagogtar úshin áleýmettik kepildikter júıesin jasaýǵa jol ashady. 

Taqyrypty qorytyndylaý barysynda Premer-Mınıstr A.Mamın osy jyldyń 1 qyrkúıegine qaraı Parlament Májilisine «Pedagog mártebesi týraly» jáne «Pedagog mártebesi, oqýshy men muǵalim júktemesin tómendetý máseleleri jónindegi keıbir zańnamalyq aktilerge ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobalaryn engizýdi qamtamasyz etýdi tapsyrdy.

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Oljas Sándibek

Eń qysqa áńgime • Búgin, 17:13

Eń qysqa áńgime. Talǵat Eshenuly

Eń qysqa áńgime • Búgin, 17:09

Eń qysqa áńgime. Nurdáýlet Qabasov

Eń qysqa áńgime • Búgin, 17:08

Eń qysqa áńgime. Ǵanıbet Ǵalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Búgin, 17:02

Eń qysqa áńgime. Ermek Begzada

Eń qysqa áńgime • Búgin, 16:56

Eń qysqa áńgime. Nurnazar Túrikben

Eń qysqa áńgime • Búgin, 16:41

MMA: Otandastarymyz oljaǵa keneldi

Sport • Búgin, 12:57

Qazaqstanda aıtarlyqtaı kún sýytady

Qazaqstan • Búgin, 11:52

Kúlki kerýeni № 15

Rýhanııat • Búgin, 09:53

Shyńǵyrlaýda temir jol kópiri salyndy

Aımaqtar • Búgin, 09:15

Kishkene oqyrmandarǵa estelik

Rýhanııat • Búgin, 07:26

Málik ónegesi – máńgilik

Aımaqtar • Búgin, 07:21

Oıqala oǵlany

Aımaqtar • Búgin, 07:18

Álem kýbogy kimge buıyrady?

Kúres • Búgin, 07:10

San-Marıno da gol saldy

Fýtbol • Búgin, 07:07

Sortań jer sharýashylyq sory

Ekologııa • Búgin, 06:57

Altyn astyq qambaǵa tolyq quıyldy

Aımaqtar • Búgin, 06:54

Morales boı tasalaýǵa májbúr

Álem • Búgin, 06:43

Mysyqtabandap mııa julǵandar kóbeıdi

Ekologııa • Búgin, 06:36

Qarataý nege qaharly?

Qoǵam • Búgin, 06:32

Saǵynyshty jyldar men joldar

100 • Búgin, 06:31

Qazaqtyń qoǵamdyq akademııasyna aınaldy

Rýhanııat • Búgin, 06:28

«El úmiti» senim uıalatty

Aımaqtar • Búgin, 06:25

Uqsas jańalyqtar