Qoǵam • 29 Tamyz, 2019

«Tegin» degen tátti sóz

121 retkórsetildi

Eshqandaı eńbek sińirmeı tegin dúnıe ıelený adam tabıǵatyna áý bastan dendep kiretin qasıet bolsa kerek. Tegin dúnıege kenelgisi keletinderdi kóp oılanbaı, taban astynda toptap tastasaq, túrleri kóp: ártúrli laýazym ıeleriniń alatyn parasynan bastap, túrli mekemedegi aqsha jınaý, qarapaıym jandardyń qarjysyna qaqpan qurýdan sharshamaıtyn ártúrli alaıaq pıramıdalar, solarǵa senip sońǵy tıynyn sanap beretinder, qoǵamdyq kóliktegi «qoıandar», tipti túnep shyqqan qonaqúıiniń sabyny men súıretpesin ketip bara jatyp sómkesine sala ketetinderdiń isin ne týabitti minezge, ne júre jabysqan daǵdyǵa jatqyza almaısyń.

Birde qaptap ketken dónerhananyń kezekti bireýiniń ashylýyna oraı jasalyp jatqan bir kúndik aksııasy kezinde alpys kún ashtyqtan kelgendeı bir-birimen julqylasyp jatqan jurtty kórip janymyzdan túńildik. Kishkentaı mektep jasyndaǵy bala kımelegen úlkenderdiń tabanynyń astynda taptalyp qalamyn dep qoryqpastan toptyń ortasynda arystandaı arpalysyp júr. Úzilgen túımesin, jyrtylǵan sómkesi men joǵalǵan kebisi úshin tanymaıtyn adamdardy tómpeshtep jatqandardyń osyndaı tirligi ártúrli jaǵdaıda jıi kórinis berip jatady. Astananyń Hanshatyrynda pisirilip taratylǵan 300 kılo qazaqsha etti, Qostanaıdyń qala merekesinde uıymdastyrylǵan «Nan merekesindegi» unnan jasalǵan tátti taǵamdardy, Shymkent qus fabrıkasynyń jumyrtqasyn tegin úlestirý kezindegi talasyp-tartysqan jurtty teledıdardan kórgender sol kórinisti áli umyta qoımaǵan bolar.

Sýpermarketterdiń kireberisindegi belgili-belgisiz fırmalardyń jarnamalap turǵan táttisinen ózi bireýin alyp, ekinshisin balasynyń qolyna ustatyp, úshinshisin qıylyp turyp surap alyp murtynan kúlip bara jatqandardyń jolaı «kirý tegin» degen afısha kórip qalsa, máz bolyp oǵan da bas suǵa ketetinine esh kúmándanýǵa bolmaıdy.

Adamnyń ómiri, onyń ómir súrý deńgeıi sanasynyń tikeleı kórsetkishi ekenin osy mysaldardyń ózi-aq aıqyndaıdy. Bir qaraǵanda, synap ta, sógip te qaraýǵa bolmaıtyn kedeıliktiń kórinisi sııaqty, biraq qarapaıym ádep, mádenıet pen etıkańyzǵa pysqyryp ta qaramaıtyn bul adamdardyń qaýashaǵyndaǵy «tegin» týraly túsinigi ózgermeı, batpaq ómirinen de, batpan qıyndyqtarynan da qutyla almaıtyny anyq.

Tegin as iship, tegin dúnıe taýyp, bireýdiń eńbegin tegin paıdalanyp, tanysynyń, týysynyń esebinen tegin júrip-turǵysy kelý – bul da belgili bir adamdar tobynyń dúnıetanymy, ómir súrý salty bolyp ketken. «Eger sen shyn qudaıǵa qaraǵan júregi jyly, izgi nıetti adam bolsań, jaǵdaıy tómen maǵan kómektesýge mindettisiń!». Mine, teginge úırengen adamnyń tanymy. Olarǵa búkil álem mindetti. 

«Tegin» degen sózde, ras, tartymdylyq bar, biraq bul qansha tátti bolǵanymen, jeke adamnyń ómirin jańa sapaǵa kóterýdi, órkendeýdi tejeıtin mıda ósken qaterli aram shóp. Meıli bul materıaldyq bolsyn, meıli bul ıntellektýaldy bolsyn, árbir qundylyq orasan zor eńbek arqyly jasalady. Bul qundylyqtardyń bárin kún saıyn biz onsyz da tegin paıdalanyp júrmiz. Oǵan jumsalǵan ýaqyt pen eńbektiń aqsha turatynyn esepke alǵymyz kelmeıdi.

Tóńireginen artyq-aýys dúnıe tabylsa, jerden jeti qoıan tapqandaı qýanyp, tezirek qarpyp qalǵysy keletinderdiń onyń qaıtarymy da bolatynyn umytpaýy kerek edi. Tóleıtin qarajaty, qaltasynda artyq aqshasy bolmasa, bilgenimen bólisip, kómektesip jiberip, bir muqtajyn ótep berý sekildi qolynan kelgen óz qyzmetin usynsa, qarym-qatynas ta, túsinik te ózgerip, eki aıaǵynan tartyp, ıiriminen shyǵarmaǵan baıaǵy batpaq-kúı basqasha óristep keter me edi?

Tegin tutyný psıhologııasynyń tereń­de­geni sonsha, búginde onyń aýqymynyń keńeıip, burynǵy máninen de basqasha sıpat ala bastaǵanyn baıqap otyrmyz. Bireýdiń eńbegin laıyqty baǵalap úırengen adam eshkimniń de oǵan eshnárse úshin mindetti emes ekenin ózi-aq jete túsiner edi. О́zi jumys istep, ózi úı salyp, ózi baqsha egip, tipti úıindegi buzylǵan elektr toǵyn da óz qolymen jóndep alatyn adam basqanyń da eńbegine qurmetpen qaraýdy biledi. Adam ózimen de, ózgemen, qoǵammen de tepe-teńdikke osylaı keledi. Jaratylystyń jalǵyz zańdylyǵy ázirge ózgere qoıǵan joq – «ne ekseń, sony orasyń». Qudaıdan úmit etken durys ta, adamnan kútken beker, biz joǵarydan kútetin tartý– taralǵy «teginge» emes, eńbekpen sorǵalaǵan terge beriledi.

Sońǵy jańalyqtar

Juma: Almatyda 28 indet oshaǵy karantınde tur

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Almatyda zerthanalar sany artady

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar