Rýhanııat • 06 Qyrkúıek, 2019

«Kedeı sózi» gazetiniń tuńǵysh sany Reseı arhıvinen tabylyp, qundy muraǵattar qataryna qosyldy

117 retkórsetildi

Teriskeılikterge súıinshi jańalyqty oblystyq memlekettik arhıviniń dırektory Sáýle Málikova jetkizdi.

Onyń aıtýynsha, osydan bir ǵasyr buryn jaryq kórgen «Kedeı sózi» gazetiniń alǵashqy sanynyń kóshirmesi qazir jergilikti muraǵatta saqtaýly. Munyń ózi kelesi jyly júzjyldyq mereıtoıy atap ótiletin oblystyq «Soltústik Qazaqstan» gazetine úlken tartý bolmaq. Sóz arasynda Maǵjan Jumabaev, Smaǵul Sádýaqasov, Sá­bıt Muqanov jáne taǵy basqa Alash jurtynyń iri tulǵalarynyń qoltań­balary qalǵan «Kedeı sóziniń» ekin­shi sany osy jyldyń basynda Al­matydaǵy respýblıkalyq arhıvten tabylyp, elektrondy nusqasy jasalǵanyn aıta ketken jón.

«Reseıdiń ulttyq kitaphanasynda gazettiń saqtalǵany týraly aqparatty merzimdi baspasózdiń tarıhyn zerttep júrgen jergilikti jýrnalıst Amandyq Jantemirovten bilgennen keıin osy mekemege suraý salyndy. Bastapqyda «joq» dep jaýap keldi. Buǵan qa­naǵat­tanbaı kitaphananyń ózge de qorlarymen tyǵyz baılanys ornatyldy. Sóıtip tabandylyq tanytqannyń arqasynda gazettiń túpnusqasy tabylyp, kóshirmesi qolymyzǵa tıdi», deıdi Sáýle Zeınol­laqyzy.

Tóte jazýmen basylǵan maqala­lardy kırıllısaǵa aýdarýmen aınalysyp jatqan Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, M.Qozybaev atyndaǵy SQMÝ professory Zarqyn Taıshybaı gazet 1920 jyly aqpanda Reseı kommýnıstik /bolshevıktik/ partııasy Sibir bıýrosy men Aqmola gýbernııalyq revolıýsııalyq komıte­tiniń organy retinde Omby qalasynda shyǵyp turǵanyn, qazaqtyń ulttyq baspasózi tarıhynda ózindik orny bar ekenin jetkizdi. Tuńǵysh redaktory – Muqan Aıtpenov. Sosyn Borodıhın jetekshilik etip, Áıtıev, Teljanov, Toqjanov, Jumabaev, Serkebaev alqa músheleri, turaqty qyzmetkerleri bolǵan. «Egemen Qazaq­stan» gazetinen keıin qazaq oqyr­man­daryna jol tartqan basylym Sibir tóńkeris komıteti janyndaǵy Qazaq ókildigi atynan jaryq kórgen. Ýaqyt óte kele «Bostandyq týy», «Keńes aýyly», «Lenın týy», «Sol­tústik Qazaqstan» ataýlaryna ıe bolǵan. Alǵashqy sanynan bastap saýattylyq, aǵartýshylyq, oqý-bilimge jumyldyrýshylyq baǵyttaryn basty murat etken. «Keńes ókimeti degen ne?» «1917 jylǵy aqpan kóterilisi qazaq­tarǵa ne berdi?» degen sııaqty saıası máseleler tóńireginde de oı qoz­ǵap otyrǵan. Qazaqtyń uly aqyny, kúresker tulǵa Maǵjannyń da ótkir maqalalary jaryq kórgen. Máselen, «Avtonomııa kimdiki?» maqalasynda «Aıly, kúndi, qandy, otty tarıhy bar; keń, baı, tereń tili, ádebıeti bar; basqalarǵa úılespeıtin tóresi, sharýasy bar – qazaqtiki. ...Júz jyldar orys aqsúıekteri men baılarynyń tepkisinde eldigin umytpaǵan Alashtiki. «Aıazdy kúni aınalǵan, bultty kúni tolǵanǵan, quryǵyn naızadaı taıanǵan, qý tolaǵaı jastanǵan Er qazaqtyń avtonomııasy bul!» dep Jer jahanǵa jar salyp, halyqqa sóz arnaıdy. Memlekettik qurylymdy nyǵaıtýǵa shaqyrady. Qoǵamdyq damýdy taptyq jolmen bólýge qarsy shyǵady.

Soltústik Qazaqstan oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar