Onyń aıtýynsha, osydan bir ǵasyr buryn jaryq kórgen «Kedeı sózi» gazetiniń alǵashqy sanynyń kóshirmesi qazir jergilikti muraǵatta saqtaýly. Munyń ózi kelesi jyly júzjyldyq mereıtoıy atap ótiletin oblystyq «Soltústik Qazaqstan» gazetine úlken tartý bolmaq. Sóz arasynda Maǵjan Jumabaev, Smaǵul Sádýaqasov, Sábıt Muqanov jáne taǵy basqa Alash jurtynyń iri tulǵalarynyń qoltańbalary qalǵan «Kedeı sóziniń» ekinshi sany osy jyldyń basynda Almatydaǵy respýblıkalyq arhıvten tabylyp, elektrondy nusqasy jasalǵanyn aıta ketken jón.
«Reseıdiń ulttyq kitaphanasynda gazettiń saqtalǵany týraly aqparatty merzimdi baspasózdiń tarıhyn zerttep júrgen jergilikti jýrnalıst Amandyq Jantemirovten bilgennen keıin osy mekemege suraý salyndy. Bastapqyda «joq» dep jaýap keldi. Buǵan qanaǵattanbaı kitaphananyń ózge de qorlarymen tyǵyz baılanys ornatyldy. Sóıtip tabandylyq tanytqannyń arqasynda gazettiń túpnusqasy tabylyp, kóshirmesi qolymyzǵa tıdi», deıdi Sáýle Zeınollaqyzy.
Tóte jazýmen basylǵan maqalalardy kırıllısaǵa aýdarýmen aınalysyp jatqan Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, M.Qozybaev atyndaǵy SQMÝ professory Zarqyn Taıshybaı gazet 1920 jyly aqpanda Reseı kommýnıstik /bolshevıktik/ partııasy Sibir bıýrosy men Aqmola gýbernııalyq revolıýsııalyq komıtetiniń organy retinde Omby qalasynda shyǵyp turǵanyn, qazaqtyń ulttyq baspasózi tarıhynda ózindik orny bar ekenin jetkizdi. Tuńǵysh redaktory – Muqan Aıtpenov. Sosyn Borodıhın jetekshilik etip, Áıtıev, Teljanov, Toqjanov, Jumabaev, Serkebaev alqa músheleri, turaqty qyzmetkerleri bolǵan. «Egemen Qazaqstan» gazetinen keıin qazaq oqyrmandaryna jol tartqan basylym Sibir tóńkeris komıteti janyndaǵy Qazaq ókildigi atynan jaryq kórgen. Ýaqyt óte kele «Bostandyq týy», «Keńes aýyly», «Lenın týy», «Soltústik Qazaqstan» ataýlaryna ıe bolǵan. Alǵashqy sanynan bastap saýattylyq, aǵartýshylyq, oqý-bilimge jumyldyrýshylyq baǵyttaryn basty murat etken. «Keńes ókimeti degen ne?» «1917 jylǵy aqpan kóterilisi qazaqtarǵa ne berdi?» degen sııaqty saıası máseleler tóńireginde de oı qozǵap otyrǵan. Qazaqtyń uly aqyny, kúresker tulǵa Maǵjannyń da ótkir maqalalary jaryq kórgen. Máselen, «Avtonomııa kimdiki?» maqalasynda «Aıly, kúndi, qandy, otty tarıhy bar; keń, baı, tereń tili, ádebıeti bar; basqalarǵa úılespeıtin tóresi, sharýasy bar – qazaqtiki. ...Júz jyldar orys aqsúıekteri men baılarynyń tepkisinde eldigin umytpaǵan Alashtiki. «Aıazdy kúni aınalǵan, bultty kúni tolǵanǵan, quryǵyn naızadaı taıanǵan, qý tolaǵaı jastanǵan Er qazaqtyń avtonomııasy bul!» dep Jer jahanǵa jar salyp, halyqqa sóz arnaıdy. Memlekettik qurylymdy nyǵaıtýǵa shaqyrady. Qoǵamdyq damýdy taptyq jolmen bólýge qarsy shyǵady.
Soltústik Qazaqstan oblysy
