Aımaqtar • 06 Qyrkúıek, 2019

Baǵlan Qarasholaqov: Árkim óziniń qolynan keletin ispen aınalysýy kerek

118 retkórsetildi

Jambyl oblysynyń damýyna eleýli úles qosyp, óńir halqynyń yqylasyna bólenip júrgen Baǵlan Qarasholaqov búginde 70 jasqa tolyp otyr. Aıtýly azamatty mereıli belesimen quttyqtaı otyryp, oqyrman nazaryna osy suhbatyn usynamyz.

– Siz talaı jyldan beri bas­shylyq qyzmetter atqaryp, el damýyna úles qostyńyz. Al­ǵash­qy eńbek jolyńyz, ómir jo­lyńyz týraly áńgimelep ber­­­­seńiz...

– Eńbek jolymdy 1968 jyly Mo­ıynqum aýdanynyń Jambyl atyn­­daǵy sovhozynda qurylys bólimshe­siniń jumysshysy bolyp bastadym. Keıin qurylys sheberi, prorab bolyp eńbek ettim. 1979 jyldan Mo­ıyn­qum aýdanyndaǵy «Jambyl­aýyl­qurylystresiniń» 2006-JMK bas ınjeneri boldym. Al 1981 jyldan 1983 jylǵa deıin «Glavrıssovhozvodstroı» mekemesiniń №45 JMK bastyǵy bolyp istedim. Sol jyly Mo­ıynqum aýdandyq atqarý ko­mı­tetiniń tóraǵasy Aıtbaı Nazar­­bekov óziniń birinshi orynbasary qyzmetine shaqyrdy. Bul qyzmette men aýdannyń qury­lys, kólik, ónerkásip, saýda salalaryna basshylyq jasadym. 1985 jyldyń aıaǵynda Fýrmanov atyn­daǵy (qazirgi Jazylbek Qýa­nysh­baev aýyly) sovhozdyń dırektory bolyp bardym. Bul sovhozda 1000-ǵa tarta adam jumys isteı­tin. Munda 30 myń qoı, 10 myń iri qara, 1,5 myń jylqy jáne 500 túıe bar bolatyn. Osy jerde biraz jyl eńbek ettim.

Elimiz táýelsizdik alǵan tus­ta sol kezdegi oblys basshysy О́mirbek Baı­geldi shaqyryp alyp, maǵan jaýapty qyzmetti tap­­­syrdy. Ol kez óte qıyn kezeń bo­latyn. Aılyq, járdemaqy de­gendi kórmeıtin ýaqyt. Sol 1992 jyldan Moıynqum aýdan­dyq ákimshiliginiń basshysy, Moıyn­qum aýdanynyń ákimi bolyp iste­dim. Al 1997 jyly sol kezdegi ob­lys ákimi Amalbek Tshanovtyń shaqyrýymen Jambyl oblysy boıynsha Tártiptik keńestiń tór­aǵasy boldym. 2001-2012 jyldary Merki, Shý jáne Jýaly aýdandarynyń ákimi, Nur Otan partııasy aýdandyq fılıalynyń tóraǵasy bolyp qyzmet atqardym. 2012 jyly Jambyl oblystyq máslıhatynyń hatshysy bolyp saılandym. Qolymnan kelgenshe eldiń ahýalyn jaqsartýǵa, oblystyń damýyna úles qostym dep oılaımyn. Merki aýdanynda ákim bolyp júrgende aýdandaǵy qant zaýytyn qaıta iske qostyq. Bul da el esinde qalatyn bir oqıǵa dep oılaımyn.

– О́mir degen tar jol, taı­ǵaq keshý ǵoı jalpy. Búginde sizdi memlekettik qyzmettiń ardageri retinde el qurmet­teıdi. Osy ýaqytqa deıin ómirden túıgen oıyńyz qandaı? Keıbir azamattar qyzmetti qoldyń ki­rine balap jatady. Buǵan qa­laı qa­raısyz?

– Men talaı jaqsy adamdarmen qatar qyzmet atqardym. Talaı jaqsy kisilerdiń aldyn kórdim. Meniń ustanymym – ár­kim óziniń qolynan keletin ispen aınalysýy kerek. Qazir eldiń bári bastyq bolǵysy keledi. Biraq jumysty uıymdastyrý, halyqpen til tabysý ońaı sharýa emes. Qyzmet barysynda ózim ótirik aıtqan emespin. Odan keıin jaǵympazdyqty unatpaımyn. Men aýdandarda ákim bolyp júr­gende, eldiń turmysy qıyn bolatyn. Biraq bolmaıtyn nárseni bolady dep halyqty aldaýǵa bolmaıdy. Ne bolsa da shyndyqty aıtqan durys. Sonda ǵana halyq bárin túsinedi.

Biraq men «Qyzmet – qoldyń kiri» degenmen kelispeımin. Qyz­met bir jaǵynan abyroı, bir jaǵynan jaýapkershilik. Eger qyzmet qoldyń kiri bolsa, adam ne úshin qyzmetke barady? Eń bas­tysy, halyqtyń senimine ıe bolyp, batasyn alǵannan ar­tyq qandaı baqyt kerek. Men ózim basqarǵan tórt aýdannyń da Qurmetti azamaty atandym. Onyń eshqaısysyn da surap alǵan joqpyn. Arada biraz jyldar ótip ketken soń aýdanǵa etken eńbegimdi eskerip, ózderi berdi. «Jaqsylar jaqsymyn dep aıta almaıdy, jamandar jaqsymyn dep aıqaılaıdy», degendeı, jaq­sy bolsań halyqtyń ózi kóteredi. Eń bastysy, qyzmetti adal atqarý kerek. Búginde kóp­shilik jaqsy qyzmetke barý úshin myqty tanysy bolý kerek dep oılaıdy. Bul jalǵan nárse. Men ózim jalǵyz ósken adammyn. Ti­rep turǵan eshkimim joq. Bul jerde áńgimeniń bári kadrdy durystap tárbıeleýde. Maman myqty bolsa, talaı mansapqa qoly jetedi. «Elý jylda el jańa» deıdi ǵoı. Qazir talap bas­qa. Búgingi jastar da jaqsy ósip keledi.

– Depýtattardy bılikke ha­lyqtyń muńy men muqtajyn jetkizýshi altyn kópir desek bo­lady. Búginde halyq qa­­laý­ly­lary men buqara ha­­­lyq­­tyń arasyndaǵy baılanys qandaı?

– Depýtattyń negizgi maqsaty da buqaramen baılanysta bolý. Olar qarapaıym halyqtyń ta­lap-tile­gin bı­likke jetkizýi tıis. Árıne jurt­shy­lyqtyń talaby­nyń bári de oryndala bermeıdi. Onyń barlyǵy da ekono­mıkaǵa baı­lanysty. Máselen, keıbir aýyldardyń turǵyndary sý qu­by­rynyń jelileri tozǵan dep shaǵym aıtady. Múmkin ol tozǵan shyǵar, biraq keıbir aýyldarda sý múldem joq qoı. Bir aýyldyń mektebi eski shyǵar, biraq bilim oshaǵy joq eldi mekender de bar emes pe?! Mundaı máseleler barlyq aýyl­da bar. Biraq onyń báriniń de sheshiletin kezeńi bolady. Depý­tattardyń mindeti eldiń talap-tilegin bılikke jetkizip qana qoımaı, onyń sheshilýine de atsalysýy kerek. Árıne depýtattar barlyq máseleni júz paıyz sheshe alady dep aıtý qıyn. Biraq elmen kezdesip kelgen soń olardy tıisti basshylarǵa jetkizedi. Alaıda halyqtyń tur­mysy jaqsy.

– Árbir máslıhat otyrysy saıyn óńirdiń áleýmettik-eko­nomıkalyq jaǵdaıyna baılanysty kóptegen máseleler kó­teriledi. Máslıhat minbe­rinde kóterilgen sol máseleler qan­sha­lyqty sheshimin tabady?

– Dál qazirgi kezde sheshimin taýyp jatyr dep aıtýǵa bolady. Qazir oblystyń, aýdandardyń bıýdjeti qomaqty. Kezinde biz aýdanda ákim bolyp júrgende, jol jóndeý maqsatyna 20 mln teńge bólse qýanatynbyz. Al qazir árbir aýdanǵa bul maqsatqa 200-300 mln teńge bólinedi. Res­pýblıkalyq bıýdjet esebinen bó­linetin qarajat qansha. Sebebi memleket damyp keledi. Deı tur­ǵanmen, el ishinde másele bol­maýy múmkin emes. Mektep, bala­baqsha máseleleri áli kúnge deıin bar. Máselen, búgin bir sharýany bitirseń, erteń taǵy bireýi shyǵady. О́mir degen de sol sııaqty. Másele degen ómiri bitpeıdi. Tek solardy retimen sheshý kerek. Búginde aýdandarda, aýyldarda baspana, mektep, balabaqsha sııaqty kóptegen ny­sandar salynýda. О́zim qu­rylysshy bolǵan soń bilemin, mundaı jaǵdaılar Keńes ókimeti kezinde bolǵan emes. Búgin bári basqasha sıpatta damyp keledi. Alaıda jumystyń sapasyna basa mán berilýi kerek.

– Kóp jaǵdaıda mekeme basshylary, kompanııa quryl­taıshylary, kásipkerler más­lı­hat depýtaty bolyp jatady. Kóptiń arasynda da jaǵ­daıy jaqsy adam depýtat bolady de­­gen túsinik qalyptasqan. Alaı­­da qatar­daǵy mamandar, bolmasa jumys­shy maman­dyq­­tarynda júrgen jas depý­tat­tar bar ma bizde?

– Basynda qarapaıym ju­mysshy bolyp, keıinnen óz eń­begimen úlken jetistikterge jet­­­­­ken jastar bizde bar. Aıta­lyq, Arman Edilbaev, Álim­bek Jumabaev sııaqty jigitter mańdaı terimen talaı bıikterdi baǵyn­dyrdy. El qatarly ju­mystaryn atqaryp júr. Bol­masa olar ákim emes, laýazym­dy qyzmetker emes. Áýel bas­tan eńbek etip, sha­rýa­laryn jolǵa qoıdy. Jas bol­ma­sa da, Qazaqstannyń Eńbek Eri Muqash Eskendirov talaı adam­­ǵa úlgi bolarlyq azamat. «Qazfosfat» jaýapkershiligi shek­teýli serik­testiginde talaı jyldan beri eńbek etip, búgin­­de sol meke­meniń bas dırektory bolyp otyr. О́ńirdiń gúl­de­nýine, talaı otbasylardyń áleýmettik máselesiniń sheshilýine kómek­tesip keledi. Munyń bári de adam­nyń jumysty uıymdastyrý qabileti­ne baılanysty. Búginde depýtat bolyp júrgen Altaı Raıqulov degen azamatty da aı­týǵa bolady. Árıne barlyq kásip­ker óziniń paıdasy úshin jumys isteıdi. Biraq olardyń bári de halyqty jumyspen qamtyp otyr ǵoı. Qo­ǵamǵa munyń ózi de úlken paıda.

Qazirgi kezde memleket tara­pynan jastarǵa qoldaý kóp. Bas­­shylyq qyzmetterge de jas­­tar­dy taǵaıyndap jatyr. Bi­raq jastarǵa jol kórsetetin, baǵyt beretin kóp­ti kórgen aza­mattardyń tá­ji­rıbesi de kerek. Osyndaı ki­si­ler qyzmette otyr­sa durys bo­lady. Sondaı aza­mattardyń aqyl-keńesin al­ǵan azamattar eshýaqytta ja­man­dyqqa barmaıdy. Bárinen de eldiń yntymaǵy men birligi qymbat. Birlik bolmaıynsha, jaq­sylyq bolmaıdy. Kórshiles memleketterdiń jaǵdaıyn kó­rip otyrmyz. Sol úshin bizge ynty­maq kerek.

– Siz ótken jyly respýblıka boıynsha «Úzdik máslıhat hat­shysy» atandyńyz. Osy oraı­da jastarmen bóliser qan­daı tájirıbeńiz bar?

– Men ataqty eshkimnen surap almaımyn. Sodan keıin basylym, teledıdar arqyly ózimdi-ózim jarnamalaýǵa da joqpyn. «Úzdik máslıhat hatshysy» ata­ǵyn da alǵannan soń bir-aq bil­dim. Bizde «Respýblıkalyq más­lıhattar birlestigi» degen birlestik bar. Sol jerde otyrǵan kisiler saraptama jasap, talaı jylǵy eńbegimizdi elegen bolýy kerek. Sol jylǵy atqarǵan jumystarymyzdy baǵalaǵan shyǵar. Alaıda máslıhattyń da jumysy ońaı emes. Bizde jyl saıyn jospar bekitiledi. Sodan keıin túrli máselelerdi qaraıtyn komıssııa jumys isteı­di. Jyl saıyn máslıhat minbe­rinde qaralǵan máselelerdi zerde­leımiz. Qanshalyqty jumys atqa­rylǵanyn saraptaımyz. Munyń bári de qıyn jumys. Josparly sessııalarda alǵa qoıylǵan úlken máselelerdi depýtattar qaraıdy. Nátıjesinde túrli sheshimder shyǵa­rylady. Munyń bári de el­diń ıgili­gi úshin atqarylyp otyrǵan sharýalar.

Áńgimelesken
Hamıt ESAMAN,
«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar