– Siz talaı jyldan beri basshylyq qyzmetter atqaryp, el damýyna úles qostyńyz. Alǵashqy eńbek jolyńyz, ómir jolyńyz týraly áńgimelep berseńiz...
– Eńbek jolymdy 1968 jyly Moıynqum aýdanynyń Jambyl atyndaǵy sovhozynda qurylys bólimshesiniń jumysshysy bolyp bastadym. Keıin qurylys sheberi, prorab bolyp eńbek ettim. 1979 jyldan Moıynqum aýdanyndaǵy «Jambylaýylqurylystresiniń» 2006-JMK bas ınjeneri boldym. Al 1981 jyldan 1983 jylǵa deıin «Glavrıssovhozvodstroı» mekemesiniń №45 JMK bastyǵy bolyp istedim. Sol jyly Moıynqum aýdandyq atqarý komıtetiniń tóraǵasy Aıtbaı Nazarbekov óziniń birinshi orynbasary qyzmetine shaqyrdy. Bul qyzmette men aýdannyń qurylys, kólik, ónerkásip, saýda salalaryna basshylyq jasadym. 1985 jyldyń aıaǵynda Fýrmanov atyndaǵy (qazirgi Jazylbek Qýanyshbaev aýyly) sovhozdyń dırektory bolyp bardym. Bul sovhozda 1000-ǵa tarta adam jumys isteıtin. Munda 30 myń qoı, 10 myń iri qara, 1,5 myń jylqy jáne 500 túıe bar bolatyn. Osy jerde biraz jyl eńbek ettim.
Elimiz táýelsizdik alǵan tusta sol kezdegi oblys basshysy О́mirbek Baıgeldi shaqyryp alyp, maǵan jaýapty qyzmetti tapsyrdy. Ol kez óte qıyn kezeń bolatyn. Aılyq, járdemaqy degendi kórmeıtin ýaqyt. Sol 1992 jyldan Moıynqum aýdandyq ákimshiliginiń basshysy, Moıynqum aýdanynyń ákimi bolyp istedim. Al 1997 jyly sol kezdegi oblys ákimi Amalbek Tshanovtyń shaqyrýymen Jambyl oblysy boıynsha Tártiptik keńestiń tóraǵasy boldym. 2001-2012 jyldary Merki, Shý jáne Jýaly aýdandarynyń ákimi, Nur Otan partııasy aýdandyq fılıalynyń tóraǵasy bolyp qyzmet atqardym. 2012 jyly Jambyl oblystyq máslıhatynyń hatshysy bolyp saılandym. Qolymnan kelgenshe eldiń ahýalyn jaqsartýǵa, oblystyń damýyna úles qostym dep oılaımyn. Merki aýdanynda ákim bolyp júrgende aýdandaǵy qant zaýytyn qaıta iske qostyq. Bul da el esinde qalatyn bir oqıǵa dep oılaımyn.
– О́mir degen tar jol, taıǵaq keshý ǵoı jalpy. Búginde sizdi memlekettik qyzmettiń ardageri retinde el qurmetteıdi. Osy ýaqytqa deıin ómirden túıgen oıyńyz qandaı? Keıbir azamattar qyzmetti qoldyń kirine balap jatady. Buǵan qalaı qaraısyz?
– Men talaı jaqsy adamdarmen qatar qyzmet atqardym. Talaı jaqsy kisilerdiń aldyn kórdim. Meniń ustanymym – árkim óziniń qolynan keletin ispen aınalysýy kerek. Qazir eldiń bári bastyq bolǵysy keledi. Biraq jumysty uıymdastyrý, halyqpen til tabysý ońaı sharýa emes. Qyzmet barysynda ózim ótirik aıtqan emespin. Odan keıin jaǵympazdyqty unatpaımyn. Men aýdandarda ákim bolyp júrgende, eldiń turmysy qıyn bolatyn. Biraq bolmaıtyn nárseni bolady dep halyqty aldaýǵa bolmaıdy. Ne bolsa da shyndyqty aıtqan durys. Sonda ǵana halyq bárin túsinedi.
Biraq men «Qyzmet – qoldyń kiri» degenmen kelispeımin. Qyzmet bir jaǵynan abyroı, bir jaǵynan jaýapkershilik. Eger qyzmet qoldyń kiri bolsa, adam ne úshin qyzmetke barady? Eń bastysy, halyqtyń senimine ıe bolyp, batasyn alǵannan artyq qandaı baqyt kerek. Men ózim basqarǵan tórt aýdannyń da Qurmetti azamaty atandym. Onyń eshqaısysyn da surap alǵan joqpyn. Arada biraz jyldar ótip ketken soń aýdanǵa etken eńbegimdi eskerip, ózderi berdi. «Jaqsylar jaqsymyn dep aıta almaıdy, jamandar jaqsymyn dep aıqaılaıdy», degendeı, jaqsy bolsań halyqtyń ózi kóteredi. Eń bastysy, qyzmetti adal atqarý kerek. Búginde kópshilik jaqsy qyzmetke barý úshin myqty tanysy bolý kerek dep oılaıdy. Bul jalǵan nárse. Men ózim jalǵyz ósken adammyn. Tirep turǵan eshkimim joq. Bul jerde áńgimeniń bári kadrdy durystap tárbıeleýde. Maman myqty bolsa, talaı mansapqa qoly jetedi. «Elý jylda el jańa» deıdi ǵoı. Qazir talap basqa. Búgingi jastar da jaqsy ósip keledi.
– Depýtattardy bılikke halyqtyń muńy men muqtajyn jetkizýshi altyn kópir desek bolady. Búginde halyq qalaýlylary men buqara halyqtyń arasyndaǵy baılanys qandaı?
– Depýtattyń negizgi maqsaty da buqaramen baılanysta bolý. Olar qarapaıym halyqtyń talap-tilegin bılikke jetkizýi tıis. Árıne jurtshylyqtyń talabynyń bári de oryndala bermeıdi. Onyń barlyǵy da ekonomıkaǵa baılanysty. Máselen, keıbir aýyldardyń turǵyndary sý qubyrynyń jelileri tozǵan dep shaǵym aıtady. Múmkin ol tozǵan shyǵar, biraq keıbir aýyldarda sý múldem joq qoı. Bir aýyldyń mektebi eski shyǵar, biraq bilim oshaǵy joq eldi mekender de bar emes pe?! Mundaı máseleler barlyq aýylda bar. Biraq onyń báriniń de sheshiletin kezeńi bolady. Depýtattardyń mindeti eldiń talap-tilegin bılikke jetkizip qana qoımaı, onyń sheshilýine de atsalysýy kerek. Árıne depýtattar barlyq máseleni júz paıyz sheshe alady dep aıtý qıyn. Biraq elmen kezdesip kelgen soń olardy tıisti basshylarǵa jetkizedi. Alaıda halyqtyń turmysy jaqsy.
– Árbir máslıhat otyrysy saıyn óńirdiń áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıyna baılanysty kóptegen máseleler kóteriledi. Máslıhat minberinde kóterilgen sol máseleler qanshalyqty sheshimin tabady?
– Dál qazirgi kezde sheshimin taýyp jatyr dep aıtýǵa bolady. Qazir oblystyń, aýdandardyń bıýdjeti qomaqty. Kezinde biz aýdanda ákim bolyp júrgende, jol jóndeý maqsatyna 20 mln teńge bólse qýanatynbyz. Al qazir árbir aýdanǵa bul maqsatqa 200-300 mln teńge bólinedi. Respýblıkalyq bıýdjet esebinen bólinetin qarajat qansha. Sebebi memleket damyp keledi. Deı turǵanmen, el ishinde másele bolmaýy múmkin emes. Mektep, balabaqsha máseleleri áli kúnge deıin bar. Máselen, búgin bir sharýany bitirseń, erteń taǵy bireýi shyǵady. О́mir degen de sol sııaqty. Másele degen ómiri bitpeıdi. Tek solardy retimen sheshý kerek. Búginde aýdandarda, aýyldarda baspana, mektep, balabaqsha sııaqty kóptegen nysandar salynýda. О́zim qurylysshy bolǵan soń bilemin, mundaı jaǵdaılar Keńes ókimeti kezinde bolǵan emes. Búgin bári basqasha sıpatta damyp keledi. Alaıda jumystyń sapasyna basa mán berilýi kerek.
– Kóp jaǵdaıda mekeme basshylary, kompanııa quryltaıshylary, kásipkerler máslıhat depýtaty bolyp jatady. Kóptiń arasynda da jaǵdaıy jaqsy adam depýtat bolady degen túsinik qalyptasqan. Alaıda qatardaǵy mamandar, bolmasa jumysshy mamandyqtarynda júrgen jas depýtattar bar ma bizde?
– Basynda qarapaıym jumysshy bolyp, keıinnen óz eńbegimen úlken jetistikterge jetken jastar bizde bar. Aıtalyq, Arman Edilbaev, Álimbek Jumabaev sııaqty jigitter mańdaı terimen talaı bıikterdi baǵyndyrdy. El qatarly jumystaryn atqaryp júr. Bolmasa olar ákim emes, laýazymdy qyzmetker emes. Áýel bastan eńbek etip, sharýalaryn jolǵa qoıdy. Jas bolmasa da, Qazaqstannyń Eńbek Eri Muqash Eskendirov talaı adamǵa úlgi bolarlyq azamat. «Qazfosfat» jaýapkershiligi shekteýli seriktestiginde talaı jyldan beri eńbek etip, búginde sol mekemeniń bas dırektory bolyp otyr. О́ńirdiń gúldenýine, talaı otbasylardyń áleýmettik máselesiniń sheshilýine kómektesip keledi. Munyń bári de adamnyń jumysty uıymdastyrý qabiletine baılanysty. Búginde depýtat bolyp júrgen Altaı Raıqulov degen azamatty da aıtýǵa bolady. Árıne barlyq kásipker óziniń paıdasy úshin jumys isteıdi. Biraq olardyń bári de halyqty jumyspen qamtyp otyr ǵoı. Qoǵamǵa munyń ózi de úlken paıda.
Qazirgi kezde memleket tarapynan jastarǵa qoldaý kóp. Basshylyq qyzmetterge de jastardy taǵaıyndap jatyr. Biraq jastarǵa jol kórsetetin, baǵyt beretin kópti kórgen azamattardyń tájirıbesi de kerek. Osyndaı kisiler qyzmette otyrsa durys bolady. Sondaı azamattardyń aqyl-keńesin alǵan azamattar eshýaqytta jamandyqqa barmaıdy. Bárinen de eldiń yntymaǵy men birligi qymbat. Birlik bolmaıynsha, jaqsylyq bolmaıdy. Kórshiles memleketterdiń jaǵdaıyn kórip otyrmyz. Sol úshin bizge yntymaq kerek.
– Siz ótken jyly respýblıka boıynsha «Úzdik máslıhat hatshysy» atandyńyz. Osy oraıda jastarmen bóliser qandaı tájirıbeńiz bar?
– Men ataqty eshkimnen surap almaımyn. Sodan keıin basylym, teledıdar arqyly ózimdi-ózim jarnamalaýǵa da joqpyn. «Úzdik máslıhat hatshysy» ataǵyn da alǵannan soń bir-aq bildim. Bizde «Respýblıkalyq máslıhattar birlestigi» degen birlestik bar. Sol jerde otyrǵan kisiler saraptama jasap, talaı jylǵy eńbegimizdi elegen bolýy kerek. Sol jylǵy atqarǵan jumystarymyzdy baǵalaǵan shyǵar. Alaıda máslıhattyń da jumysy ońaı emes. Bizde jyl saıyn jospar bekitiledi. Sodan keıin túrli máselelerdi qaraıtyn komıssııa jumys isteıdi. Jyl saıyn máslıhat minberinde qaralǵan máselelerdi zerdeleımiz. Qanshalyqty jumys atqarylǵanyn saraptaımyz. Munyń bári de qıyn jumys. Josparly sessııalarda alǵa qoıylǵan úlken máselelerdi depýtattar qaraıdy. Nátıjesinde túrli sheshimder shyǵarylady. Munyń bári de eldiń ıgiligi úshin atqarylyp otyrǵan sharýalar.
Áńgimelesken
Hamıt ESAMAN,
«Egemen Qazaqstan»
