Qoǵam • 09 Qyrkúıek, 2019

Jaǵa fılosofııasy

205 retkórsetildi

Bala kezim, anam birde úıdegi eski-qusqy kıimder salynǵan kishkene qo­rapty saraıǵa shyǵaryp tastaýymdy ótindi. Apara jatyp qoraptyń betindegi ózimniń eski jeıdeme kózim túsip ketti. Tań qalǵanym, álgi jeıdeniń jaǵasy joq. Ádemilep qıyp alynǵany kórinip tur. Úıge qaıtyp kelip anamnan nege olaı istegenin suraǵanymda, er adamnyń jaǵasy aıaq astynda qalmaýy kerektigin baıyppen túsindirdi. Men sol kezde bala bolsam da anamnyń er-azamatqa degen úl­ken qurmetinen zor taǵylym, baı tárbıe baıqaǵan edim.

Jalpy, qazaq halqy adamnyń jeke tul­ǵalyq qasıetin daralaǵan tusta minez-qulyq, bolmys-bitimnen bólek, onyń kıim-keshegine de úlken mán berip qaraǵan. Bas­qasyn aıtpaǵannyń ózinde, kıimniń bir ǵana jaǵasynyń ózinde ulttyq tálim-tárbıeni urpaq boıyna sińirer izgi ilim jatyr. Tek qana jaǵaǵa qatysty qazaqtyń maǵynasy tereń, mazmuny aýqymdy aýyz ádebıetinen bastap kóptegen mysal keltirýge bolady.

Handyq dáýir ádebıetin oqyp otyrsańyz: Jaǵasy altyn, jeńi jez, Shyǵyrshyǵy tor­ǵaı kóz aqsaýyt kıer me ekemiz?! – deıdi Aq­tamberdi jyraý. Jaǵany altynmen aptaý, hannyń uly tóre, bıdiń uly shora qymbat ishikteriniń jaǵasyna qundyz ustartyp kııý – tektilikti ańǵartyp turatyny belgili. Nemese maqal-mátelderimizde «Jaǵam jaılaýda», «Aǵasy bardyń jaǵasy bar» dep, jaǵanyń mán-maǵynasyn arttyryp qoldanamyz. Ne­gizinen, jaǵaǵa qatysty moraldyq norma ejelgi tutas túrki áleminde, keıin ısi mu­sylman qaýymy úshin kıimniń qasterli bóligi bolyp qalyptasqan. Jaǵaǵa jarmasý, úlkendi betinen alý jalpy tárbıesizdiktiń eń turpaıysy, qasıetsizdiktiń shegi deýge bolatyn shyǵar.

Asyl dinimiz ıslam áleminde týra osy jaǵaǵa jarmasý týraly keremet dinı hıkaıa baıan etiledi. Ápsanany qysqasha áńgimelesek:

Birde Ǵazireti Álı Sheri qyr basynda qyryq ulyn kúrestirip otyrady. Bólek óskeni bolmasa Mádi balýan da – Álı Sheri­niń balasy, ákesin tanymaǵandyqtan, sol kúreske jolaı qosylyp, qyryq uldyń bar­lyǵyn jeńip, Ǵazireti Álıdiń ózimen beldese ketpeı me? Kenet ákesi balasynyń mo­­ıynyndaǵy qap-qara qaldy tanı ketip: ózin endi jaǵasynan alyp, jambasqa urǵaly turǵan Mádige: – Balam, toqta! – deıdi.  Áke­simen kúresip, jaǵasynan alǵanyn sonda ǵana bilgen Mádi aýyr qylmysy úshin ózin kúnáhar sanap, beıádep qylyǵy úshin eńireı qashyp qara Jerdiń qarsy aırylýyn tileıdi. Aqyry sol qara Jerge kirip joq bolyp, aqyr zamanǵa deıin qalyń qapas astynda jatyr...

Ár ańyz shyndyqqa negizdelip aıtylady. Múmkin dinı turǵydan saýatymyz jetpeı oqıǵany qate paıymdap, tárbıelik máni zor hıkaıany teris tápsirlep qoıýymyz bek múmkin, biz bul jerde tek jaǵaǵa jarmasýdyń úlken kúná ekenine nazar burǵymyz keldi.

Qazaqtyń tálim-tárbıesi, dili men dini, tarıhy men taǵylymy týraly ǵalym Aqseleý Seıdimbekten asyryp eshteń aıta almas edik. Aqseleý aǵa týra osy jaǵaǵa qatysty «Qurmet» degen áńgimede kelisti jazady.

«Birde,  kıiz  úıdiń  kóleńkesinde  dom­byraǵa  tıek  jonyp  otyr  edim, kórshi  úı  jaqtan: «Qaınym!» – degen  daýys  estildi.  Qarasam,  Yrys, kıiz  úıdiń  esiginen  basyn  ǵana  shyǵaryp,  meni  shaqyryp  tur.  Shildeniń ystyǵynda  kóleńke  izdegen  jylan,  baqa,  kirpi  sııaqty  jəndikterdiń kıiz úıge kirip ketetini bolatyn. Sondaı birdeńe me dep, júgirip kelsem, Yrys: «Tórde  jat­qan  atamnyń  shapanyn  keregeniń  basyna  ilip  bershi!» – dep  qıylady.  Munysyn  men  əzilge  balap: «Oı,  sóziń  qurysyn, birdeńe bolyp qalǵan eken desem!» – dep burylyp kete bermekshi boldym.

Sol  kezde  Yrys  shynshyl  qalpymen: «Oıyn  emes,  ótinemin,  ata-enemdi kórshi úı­­ler qymyzǵa shaqyryp ketip edi. Kúnniń ys­tyǵy mynaý, kelgenshe otyratyn oryndaryn qaǵyp-silkip, irgeni túrip, úıdi salqyn­da­typ qoıaıyn dep edim. Neń ketedi, atamnyń shapanyn ilip bere qoıshy!» – dep odan beter qıylady. Yrystyń  júzinen  de,  sózinen  de  əzil-qaljyńnyń  nyshany  bilinbeıdi.  Men  əldeneni  túsinbeı  turǵan  qalpymda  tańyrqap: «О́ziń  nege ilmeısiń?!» – deppin.

Sonda Yrys ózgeshe bir baısaldy qa­lypqa túsip, aıtýǵa bolmaıtyn kıeli  qupııa­ny  amalsyz  aıtyp  turǵandaı,  daýysy  di­ril­­dep: «Onda... onda, atamnyń jaǵasyna qo­­lym tıip ketedi ǵoı!.. Olaı etýge bolmaıdy ǵoı!» – dedi».

Mine, jaǵa týraly qysqa qaıyrǵanda osylaı. Erteń irgeli el bolamyz desek, osy bastan kelinderimizge kishilikti, uldarymyzǵa kisilikti qarapaıym jaǵa fılosofııasynan bastap úıretýimiz kerek.

Banner
Sońǵy jańalyqtar

Atyraýlyq sarbazdar áskerge attandy

Aımaqtar • Búgin, 17:27

Almatyda taǵy da jylý qubyry jaryldy

Qoǵam • Búgin, 16:20

Jambylda aǵash kóshetteri otyrǵyzyldy

Aımaqtar • Búgin, 16:02

Taldyqorǵanda tekstıl shyǵarylady

Aımaqtar • Búgin, 15:42

Eń qysqa áńgime. Qanat Ábilqaıyr

Eń qysqa áńgime • Búgin, 11:33

Eń qysqa áńgime. Arman Álmenbet

Eń qysqa áńgime • Búgin, 11:26

Kúlki kerýeni № 2

Rýhanııat • Búgin, 10:27

Qylqalamnyń ushynda – Qaraǵandy

Rýhanııat • Búgin, 09:48

«Qoıanqasqa» tulpar top jardy

Rýhanııat • Búgin, 09:11

Qazan meshitiniń úlgisin tańdapty

Rýhanııat • Búgin, 09:09

Qazaq dastarqanynan dám tatty

Aımaqtar • Búgin, 09:03

Baqyt Bókebaev: Bekzat óner belesteri

Rýhanııat • Búgin, 08:59

Aqyn qalamyndaǵy akademık beınesi

Rýhanııat • Búgin, 08:56

Baıanǵalı týraly baıan

Rýhanııat • Búgin, 08:52

Joldyń jaıy qalaı: Mamandar jetispeıdi

Aımaqtar • Búgin, 08:50

Semizdik túrli syrqatqa sebepshi

Qoǵam • Búgin, 08:39

«Nurly kósh» kúnin belgilesek...

Qoǵam • Búgin, 08:35

Jańa aıaldamaǵa jany qas

Aımaqtar • Búgin, 08:31

Jańaózende jańa joba bastaldy

Aımaqtar • Búgin, 08:24

Taǵzym men taǵylym toǵysqan toı

Rýhanııat • Búgin, 08:19

Bizdiń belsendiligimiz de mańyzdy

Qoǵam • Búgin, 08:16

Ekonomıkada turaqty ósim bar

Ekonomıka • Búgin, 08:06

Kraýdfandıng qazaqqa da jat emes

Qazaqstan • Búgin, 08:00

Elbasy Qyrǵyzstan basshysymen kezdesti

Saıasat • Búgin, 07:56

Uqsas jańalyqtar