Qoǵam • 10 Qyrkúıek, 2019

NEET jastar: sany da, sapasy da beımálim top

86 retkórsetildi

Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev el halqyna arnaǵan Jol­daý­ynda «Jyl saıyn 21 myńǵa jýyq mektep túlegi kásibı jáne jo­ǵary oqý oryndaryna túse almaı qalady. Jastardyń bul toby jumyssyzdar men margınaldardyń negizin quraıdy. Olar ama­lynyń joqtyǵynan qylmystyq jáne ekstremıstik aǵymdar­dyń yqpalyna túsýde» degen edi. Osylaısha jastardy jumys­pen qamtý máselesiniń ózekti ekenin aıtqan. Sońǵy alty aıda osy NEET jastardyń sany 0,7 paıyzǵa tómendedi.

Ǵylymda NEET termıni aǵylshyn tilindegi «Not in Empoloyment. Education or Trai­ning» uǵymynyń bas áripterinen quralǵan. Qazaqshalasaq «ne ju­mys istemeıtin, ne oqymaı­tyn, ne ózge de istermen aınalys­paıtyn adam» degendi bildiredi. Qańtar aıynda Elbasy Nursultan Nazarbaev Jastar jylynyń ashylý saltanatynda sóılegen sózinde elimizde 300 myńǵa jýyq jas azamattyń oqýǵa jáne eńbekke tartylmaǵanyn aıtqan edi. Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrliginiń resmı derekterine qaraǵanda NEET jastar úlesi byltyr respýblıka boıynsha 7,9 paıyz bolypty. Elimizdegi 15-29 jas aralyǵyndaǵy jastardyń sany 3 mln 989 myńnan asqanyn eskersek, oqý men eńbek úderisine tartylmaǵan jastar sany 315 myńdaı bolady. Bıylǵy alty aıda olardyń sany 0,7 paıyzǵa nemese 31 myńǵa azaıyp, barlyq jastardyń 7,2 paıyzyn quraǵan. Demek, áli de bolsa ne jumys istemeıtin, ne oqý oqymaıtyn, tym salǵyrt jastardyń sany 280 myńnan asady degen sóz. Iаǵnı, Jastar jyly bastalǵannan beri jumyssyz júrgen, oqý úderisine qatyspaıtyn azamattar sanyn aıtarlyqtaı azaıta almadyq.

Árıne, «balapandy kúzde sanaıdy» demekshi, bizdiń qol­ǵa túsken málimetter respýb­lıkanyń barlyq óńirinde atqa­rylyp jatqan jumystardy sı­pattap bere almaıdy. Ári jyl aıaǵyna deıin áli úsh aı bar. Alaıda, «Jas­tar» ǵylymı-zert­teý ortaly­ǵynyń resmı saı­tyn­daǵy derek­terge qaraǵanda elimizdiń tórt aımaǵynda, atap aıtqanda Túrkis­tan, Qaraǵandy, Almaty jáne Soltústik Qazaq­stan oblystarynda NEET jastardyń úlesi áli de bolsa joǵary kúıi qalyp otyr.

2019 jyldyń alǵashqy toq­sanynda Túrkistan oblysynda NEET jastar úlesi 19,3 pa­ıyz, Almaty oblysynda 11,8, Qa­raǵandy oblysynda 11,6, Sol­tústik Qazaqstanda 8,3 pa­ıyzdy quraǵan. Jastardy ju­mys­qa tartyp, oqý úderisine qa­tys­tyrý ja­ǵynan Batys jáne Shyǵys Qazaqstan oblystary top bas­tap tur. Batysta NEET jas­tardyń úlesi aımaqtaǵy bar­lyq jas azamattardyń 2,6, Shy­ǵysta 2,8 paıyzyn quraıdy. Alaı­da jastardyń osynaý tobyna qatysty derekter ala-qu­la ekenin de moıyndaý qa­jet. Aq­parat jáne qoǵamdyq da­mý mı­nıstrligine saýal jolda­ǵa­ny­myzda resmı mekeme maman­dary 2018 jyly Túrkistan ob­lysyndaǵy NEET jastardyń 13,3 paıyz bolǵanyn aıtty. 2019 jyldyń II toqsanynda 10,7 paıyz­ǵa túsken deıdi. Eger Túr­kistan oblysynda NEET jas­tar úlesin «Jastar» ǵylymı- zertteý ortalyǵynyń saıtynda kórsetilgen 19,3 paıyzdan 10,7 paıyzǵa deıin tómendetý múmkin bolsa, onda bul máseleni sheshýde kúngeıdegi óńirdiń atqaminerleri ájeptáýir tabysqa jetti dep ba­ǵalaýǵa bolady. Biraq bizge eli­miz boıynsha bul máseleniń tú­begeıli sheshilgeni kerek.

Esep-qısaptyń da qıyndyǵy bar

Negizi NEET jastardyń úle­sin anyqtaý qıyn is. О́ıtkeni azamattar ózderiniń jumyssyz ekendikterin aıtyp tıisti mekemelerge tirkelýge tym qulyqty emes. Jastar qalalar men aýdan­darǵa, aýyldarǵa kelip-ketip jatady. Resmı túrde tabysy men qyzmetin aıtyp, tıisti mekemelerge habar bere qoıatyndar da neken-saıaq. Al jumyssyz retinde resmı tirkelmegen adamdy statıs­tıka salasynyń mamandary «eki qolǵa bir kúrek tappaı júr» dep eseptemeıdi. Sondyqtan res­­mı statıstıkadaǵy derek pen naqty jaǵdaıdyń arasyn­da qaıshylyq týyndaıdy. Ári derekterdiń de ala-qula, bir-birine sáıkes­peıtini bar. Má­se­­len, biz sóz basynda 2018 jyly eli­mizde NEET jastardyń úlesi 7,9 paıyz bolǵanyn aıttyq. Biraq 2018 jyldyń II toqsanynda Sta­tıstıka komıteti NEET jastar úlesin 7,5 paıyz dep kórsetken. Bul 299 myńnan astam adam degen sóz. Aıyrmashylyq 7 myńnan astam adam. Eger eki derekti de shyndyqqa jaqyndaıdy dep ba­ǵa­lasaq, elimizde NEET jas­tardyń sany shamamen 290-320 myń aralyǵynda dep boljaımyz. Biraq bul derekter de máseleniń shynaıy kelbetin ashyp bere almaıdy. О́ıtkeni, NEET jastar sanatynan bólek resmı túrde jumyssyzdar dep tanylǵan top ta bar. Bul da resmı sanaq úshin qaıshylyq týdyrady. Máselen, Qaraǵandy oblysynda 2018 jyl­dyń qorytyndysy boıynsha ju­myssyz jastar sany barlyq jas azamattardyń 4,9 pa­ıyzyn qu­rap, el boıynsha aldyńǵy oryn­ǵa shyqqan. Túrkistan oblysynda bul kórsetkish – 3,5 paıyz. Sóıte tura 2019 jyldyń ekinshi toqsanynda Túrkistan oblysyndaǵy NEET jas­tar sany 10,7 paıyz dep kórsetedi mınıstrlik. Munyń ózi jumyssyz jastar men NEET sanatyndaǵy jastardyń durys eseptelmeı otyrǵanyn baıqatady. NEET sanatyndaǵylar oqý úderisi­ne ǵana emes, eńbekke de aralaspaıtynyn eskersek, onda olardy jumyssyzdar dep ashyq aıtýǵa negiz bar. Alaıda kórsetkishter arasyndaǵy aıyrmashylyq jo­ǵary bolyp tur.

Olar salǵyrt qana ma, joq álde...

«Jastar» ǵylymı-zertteý ortalyǵynyń derekterine sú­ıensek, elimizdiń kóptegen aı­maǵynda NEET jastar tobynyń qalyptasýyna sebep bolatyn birqatar másele bar. Zertteý barysynda bul toptyń quramynda otbasylyq mindetterin oryndaý maqsatynda jumys istemeıtin jáne biliktilikterin arttyrmaıtyn jas áıelderdiń úlesi mol ekeni anyqtaldy. Iаǵnı, erte turmysqa shyqqan nemese mektep bitirgen soń oqýǵa túse almaǵan boıjetkenderdiń arasynda osy toptyń qataryn toltyratyndar az emes. Odan bólek mundaı sanatqa kiretin jastardyń tu­raqty jumys izdemeıtini de bel­gili boldy. Máselen, NEET jas­tar toby jóninen elimizde úshinshi orynda turǵan Qaraǵandy oblysynda mundaı jastardyń 33,3 paıyzy turaqty jumys is­temeıtini belgili boldy. Olar kó­bine kezdeısoq jumystardy ǵana isteıdi. Elimizdegi iri óndi­ris ortalyqtary bar oblysta mundaı jaǵdaıdyń qalyptasýy óńirdiń eńbek naryǵynda sura­nys pen usynys tepe-teńdigi bu­zyl­ǵanyn baıqatady. Ári iri kásip­oryndardyń eńbekaqy máse­lesinde jastardyń su­ra­­nysyn qanaǵattandyrýǵa nıet tanytpaı otyrǵanyn da kór­se­tip otyr. Memleket basshy­sy Q.Toqaev el halqyna ar­na­­ǵan Joldaýynda «Ken ón­di­rý salasyndaǵy iri kásip­oryn­dardyń tabysy artqanymen, aza­mat­tarymyzdyń jalaqysy aıtarlyqtaı óspegenin kórip otyrmyz» degen edi. Bizdiń pa­ıymdaýymyzsha, Qaraǵandy óńirinde NEET jastar tobynyń aıtarlyqtaı mol bolýy osy máseleden týyndap otyrsa ke­rek. Sebebi jastardyń ju­mys­­qa ornalasýyna kedergi kel­ti­retin sebepterdi anyqtaý maq­sa­tynda jasalǵan zertteýde saýal­namaǵa qatysqandardyń úshten biri nemese 38,9 paıy­zy ózderi turatyn aýmaqta ju­mys oryndary bolma­ýyn atasa, 30,5 paıyzy jalaqynyń tó­men ekenin aıtqan. Odan bólek jumys tájirıbesiniń bolmaýy da kedergi, óıtkeni NEET sanatyna kiretin jastardyń 27,3 paıyzy jumys berýshiler tájirıbeniń bar-joqtyǵyn suraıtynyn alǵa tartqan. Sonymen qatar atalǵan sanatqa kiretin azamattardyń árbir tórtinshisi jastarǵa ar­nal­ǵan baǵdarlamalarmen tanys emes. Demek jastar saıasatyna qatysty baǵdarlamalar qoǵam­nyń qaltarys-bultarysyna deıin tolyq jetpeı jatyr degen sóz. Ásirese biliktiligi tómen, mamandyǵy joq, kezdeısoq ju­mys isteıtin jastarǵa olardy qaıta oqytý, eńbekpen qamtý, áleýmettik qorǵaý baǵytyndaǵy baǵdarlamalardyń aqparaty jetpeı jatyr. Bir sózben aıtqanda bizdiń qoǵamda forýmdardyń «sánine» aınalǵan jastar men eńbegin satatyn jastardyń ara­synda aqparattandyrý tur­ǵy­synan da shyńyraý bar degen sóz. Áıtpese, 300 myńǵa jýyq jas azamat eńbek pen oqý­dan tys qalmas edi. Árıne, bul jerde máseleniń sýbektıvti jaǵynyń da bar ekenin eskerý kerek. Iаǵnı NEET jastar toby ádette salǵyrt keledi. Olar biliktilik arttyrýǵa, jumys isteý men oqýǵa nıettenbeıdi. Olardyń kóbiniń synı oılaý daǵdylary tómen ári tutynýshylyq minez-qulqy basym bolady. Degenmen, elimizde NEET jastardy anyqtaý, olar­dyń muqtajdyqtaryn, qun­dy­lyqtaryn zertteý ádisnamasy zerdelenýi kerek. Ata-anaǵa qol­qanat bolyp júrgen jastar bolady. Olardy birden osy sanatqa kirgizýdiń ózi orynsyz tárizdi.

Aıdar Hamıt, áleýmettanýshy:

– Bul jastardy jeti sanatqa top­tastyryp qarastyrady jáne olardyń bos ýaqytyn ótkizýge, qyzyǵýshylyǵyna baılanysty qoǵamdyq paıdaly prosesterge aralastyrý úshin túrli sharalar qabyldanyp jatady. Qazaqstanǵa kele­tin bolsaq, elimizde 9% NEET sol standarttarǵa saı jas­­tar bar ekeni anyqtaǵan. Alaı­da bul – standarttarǵa jáne elimizdegi jas­tar saıasa­tyna baı­lanysty eseptelgen derek. Sondyqtan bizdegi ata-anasy­nyń qamqorlyǵynda, úı sharýashy­lyǵymen aınalysatyn, resmı jumys istemeıtin jáne orta bilimi bar, arnaýly orta nemese joǵary oqý oryndarynda oqymaıtyn jastardy osy sanatqa qosady. Ýaqytsha jumys istep júrgender, turaqty jumysy joq jastar da osy sanatqa kiredi. Sondyqtan me­niń oıymsha, elimizdegi NEET sa­nattaǵy jas­tardy anyqtap, olardy mundaı sanatqa engizýdiń arnaıy, elimizge tán, aıryqsha ádisnamasy kerek. Bul elimizdiń mádenıeti men dástúrine beıim­delgen bolý qajet. Al daıyn sheteldik ádisnamamen qur sa­­nap shyǵý statıstıkadan bas­­qa eshteńe emes ári naqty jas­­tar máselelerin sheshýge ba­ǵyt­­talǵan sharalardyń jalpy sıpatyn bere qoımaıdy. О́ıt­keni jastarmen kezdeskende óńir­lerdegi, aýyldardaǵy jastar ju­mys pen oqýǵa talpynyp, basym bóligi úıde jatpaıtynyn baıqadyq. Úıde bolsa da jeke sharýashylyǵynda ata-anasyna kómektesip júredi. Bulardy birden atalǵan sanatqa engize salýdyń qısyny joq sııaqty.

Túıin

Aqparat jáne qoǵamdyq da­mý mınıstrligi NEET jastar úlesin azaıtý úshin arnaıy Jol kartasyn da ázirlegen. «Osy jol kartasy negizinde óńirler tıisti jol kartalaryn jáne is-sharalar josparlaryn ázirlep, qabyldaǵan bolatyn. Atap aıt­qanda, Túrkistan oblysy ákimdigi Aqparat jáne qoǵamdyq damý, Bilim jáne ǵylym, Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mı­nıstrlikterimen birlesip, NEET sanatyndaǵy jastardyń paıda bolý sebepterine taldaý jasaý nátıjesinde 18-29 jas ara­lyǵyndaǵy NEET jastaryn, onyń ishinde 2018 jylǵy túlek­terdi jumysqa ornalas­tyrý jáne áleýmettendirý boıyn­sha Jol kartasyn ázirledi» delingen. Sondaı-aq mı­nıstrliktiń bizge joldaǵan resmı jaýabynda el boıynsha NEET jastar úle­sin azaıtýda oń dınamıka qalyp­tasqany aıtyldy. Osy dınamıka endi qarqyn alsa dep tileımiz.

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Aldabergen Kempirbaı

Eń qysqa áńgime • Búgin, 13:00

Eń qysqa áńgime. Erkeǵalı Beısenov

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:42

Eń qysqa áńgime. Kógedaı Shámerhan

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:39

Eń qysqa áńgime. Jasulan Serik

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:37

Eń qysqa áńgime. Aqjol Qalshabek

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:28

Eń qysqa áńgime. Nurbek Nurjanuly

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:24

Elbasy Takeo Kavamýramen kezdesti

Prezıdent • Búgin, 11:34

Saǵynaıdyń beıiti tabyldy

Aımaqtar • Búgin, 10:52

Aqmolanyń astyǵyna suranys mol

Aımaqtar • Búgin, 10:22

Kúlki kerýeni № 7

Rýhanııat • Búgin, 10:20

Uly dalanyń tarıhy qaıta jańǵyrýda

Qazaqstan • Búgin, 10:09

Atalmaı nege qalsyn Musa aty?!

Rýhanııat • Búgin, 10:01

«Astana» Nıderlandqa attandy

Sport • Búgin, 08:53

Jaqsy dástúr jalǵasady

Rýhanııat • Búgin, 08:49

Alashtanýshy ǵalymnyń belesi

Rýhanııat • Búgin, 08:47

Igilikti eńbek ıesi

Qoǵam • Búgin, 08:46

Namazaly Omashuly: El shejiresi

Rýhanııat • Búgin, 08:42

Taraz shaharyndaǵy tamasha tún

Aımaqtar • Búgin, 08:39

Tuńǵysh Til forýmy ótedi

Qoǵam • Búgin, 08:36

Patrıarhtyń oryndalǵan paryzy

Rýhanııat • Búgin, 08:33

Kedergisiz keleshek

Qoǵam • Búgin, 08:31

Endi mekenjaı anyqtamasyn suramaıdy

Qoǵam • Búgin, 08:29

Joshy hanǵa eskertkish ornatylady

Rýhanııat • Búgin, 08:24

Qazaqtardyń atqa miný mádenıeti

Qazaqstan • Búgin, 08:22

Eýrony satyp alýshylar kóbeıdi

Ekonomıka • Búgin, 08:20

AQR: 14 bankti «saýyqtyrý» kerek pe?

Ekonomıka • Búgin, 08:15

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Uqsas jańalyqtar