Qoǵam • 10 Qyrkúıek, 2019

Qıyrdaǵy qazaqtyń áleýetin qalaı kóteremiz?

111 retkórsetildi

Álem qaýymdastyǵy aldynda táýelsiz el retinde ómir súrip otyrǵan etnostardyń basty qorǵany – memleketi men onyń myzǵymas shekarasy desek, odan keıingi qajettilikter qataryna: tili, dini, salt-dástúri, tarıhy men mádenıeti, sonymen birge demografııasy kireri anyq. Burynǵy babalarymyz «kóp qorqytady, tereń batyrady» degendi beker aıtqan joq. Bul támsil búgingi tańda «demografııalyq saıasat» degen atpen ózekti bolýda.

Mysaly, 1967 jyly Odaq boıynsha júrgizilgen sanaqta О́zbekstan Respýblıkasy aty­nan 10 mıllıon 896 myń ha­lyq tizimdelse, Qazaqstan tur­­ǵyndary 12 mıllıon 400 myń­ǵa jetken. Iаǵnı, biz ala­taqııaly aǵaıyndardan halyq sany jaǵynan 2 mıllıonǵa ar­tyq bolyppyz. Arada elý jyl ótkende, О́zbekstan halqy 34 mıllıonǵa jaqyndap, úsh ese kóbeıipti. Al bizder osy ara­lyqta bar bolǵany 0,5 ese ósip, 18 mıllıonǵa zorǵa jetippiz.

Irge kórshi aǵaıyn týysqan jurttyń ósimi órkendep, bizdiń kenjelep qalýymyzǵa sebep kóp. Eń áýeli, táýelsizdiktiń al­ǵashqy jyldary elimizde ómir súrip jatqan basqa ult ókilderi jappaı syrtqa qonys aýdardy.

Sonyń nátıjesinde baıyrǵy turǵyn halyqtyń atamekendegi úlesi artty.

Elbasy Nursultan Nazar­baev eki jyl buryn uıymdas­ty­rylǵan Dúnıejúzi qazaq­ta­rynyń besinshi quryltaıynda jasaǵan baıandamasynda, 1991 jyly elimizde qazaqtardyń úlesi 40 paıyz bolsa, qazir 70 paıyzdan asty deı kele, ári­ qaraı halqymyzdyń demo­gra­fııalyq jaǵdaıyn jaqsartý úshin atajurtqa at basyn bur­ǵan syrttaǵy qandastar kó­shi jalǵasa beretini týraly aıt­sa, Mem­leket basshysy Qa­sym-Jomart Toqaev jýyqta ja­rııa­laǵan kezekti Jol­daýynda «Úkimet kóshi-qon úde­­risin bas­qarý úshin pár­mendi shara­lar qabyldaý kerek» dep el­degi demografııalyq ahýal­ǵa qatysty óziniń saıası us­tany­myn bildirdi.

Qazirgi jahandaný zamanynda demografııa máselesine beı-jaı qaraýǵa bolmaıdy. О́ıtkeni demo­grafııa saıasaty – halyq sanynyń artýy ǵana emes, ýrban­dalý, bosqyndar problemasy jáne ulttar arasyndaǵy qarym-qatynas tárizdi san-salaly máse­lelerdi qamtyp otyr. Iаǵnı, ­ósi­mi­­ zor, sapaly ha­lyq qana ǵa­lam­dasý prosesine laıyqty túrde tótep bere alady.

Bizdiń qoǵam úshin demo­gra­fııalyq kóbeıýdiń bir arna­sy – shettegi qazaq dıaspora­sy. Dúnıejúzi qazaqtary qa­ýym­­dastyǵy Tóraǵasynyń bi­rinshi orynbasary Z.Turys­bekov myrza jaqynda «Mezgil» te­lebaǵdarlamasyna bergen suhbatynda, sońǵy 27 jylda 1 mıllıon qazaq atajurtqa oral­sa, bular qazir ósip-ónip 2 mıl­lıondy qurap otyr de­di. Sonymen birge Zaýytbek Qaýys­­bekuly, aldaǵy kúnderi 1 mıllıon qazaqty atamekenge qonystandyrý sharasy da qol­ǵa alynyp jatqany jaıly aıtyp ótti.

Osy isti tııanaqty atqa­rý úshin Qazaqstan Respýblı­ka­synyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń qoldaýymen qu­rylǵan «Otandastar» qory KEAQ men Elbasy tóraǵalyq ete­­tin Dúnıejúzi qazaqtary qa­­ýymdastyǵy birlesip asa aýqymdy sharalardy qolǵa alyp jatqan kórinedi.

Atap aıtar bolsaq, «Otan­das­­tar» qory óz jumysyn jo­­ba­­lyq keńse formatynda qan­das­tarymyz úshin qyzmet kór­setýdiń biryńǵaı operatory retinde uıymdastyryp, jedel túrde dıasporalyq saıasat baǵ­darlamasyn ázirlep, jınaq­talǵan málimetterdi júıe­len­dirip, qosymsha zertteýler júr­gizý arqyly jandandyrýda.

«Otandastar» qory KEAQ vıse-prezıdenti Maǵaýııa Sar­basov myrzanyń aıtýyn­sha, eń áýeli dıasporany mem­leket­tik qoldaý týraly qujat da­ıyn­dalyp, sonyń negizinde «Qazaq kartasyn» engizý kóz­de­lýde eken. Mundaǵy maqsat – ishtegi hám syrttaǵy qandastar jaıly barlyq aqpardy sho­ǵyr­lan­dyryp, elge oralǵan ne­­mese oralýshy aǵaıyndarǵa aq­­parattyq, quqyqtyq keńes be­rý, qajet jaǵdaıda kómek kór­setý máselesin sheshý isi kún tár­tibine qoıylmaq. Bul ju­mystar «bir tereze» qaǵı­dasy ar­qyly – Eńbek jáne ha­lyqty áleý­mettik qorǵaý jáne Ishki ister mınıstrlikteriniń ju­­­mys­­taryn úılestirý arqyly is­ke as­paq.

Kelesi bir irgeli joba – she­tel­­degi qazaqtar úshin «Qazaq úıi» jáne «Abaı» máde­nı or­ta­lyqtary, «Atameken» is­ker­lik úılerin ashý. Osy ar­qy­ly syrttaǵy qandasta­ry­myzǵa qa­­­zaq ultynyń qadir-qasıetin, salt-dástúrin boıyna sińirýge jol ashylmaq.

Sondaı-aq qor bıznes já­ne ınnovasııalardy damytý baǵytyn kózdeıtin «Saýda» shta­by arqyly qazaq dıaspo­rasy men qazaqstandyq bız­nes­ ókil­deriniń iskerlik baı­­­la­­­nys­taryn ornatýǵa yq­­pal­ etpekshi. Osy rette, «Otandastar» bıznes ınkýbatory ar­qyly ulttyq naqyshtaǵy ónim óndirýshilerdi qoldaý, qan­dastar arasynan shyqqan daryndy kásip­ker­lerdiń bıznes-ıdeıalary men ınvestısııalyq jobalaryna qoldaý kórsetý, t.b. sharalar bar. Bul jumystar shetelderde qurylatyn «Atameken» qazaq iskerlik úıi jelisi negi­zinde «Samuryq-Qazyna», «Qazaq týrızm», «Qazaq ınvest», «Ata­­meken» palatasy sııaqty qar­jy ınstıtýttarynyń aralasýymen atqarylmaq.

Osy oraıda, Dúnıejúzi qa­­zaqtary qaýymdastyǵy ta­ra­­­­pynan da joǵarydaǵy «Otandastar» qory KEAQ bir­­­­­le­­­sip atamekenge oralýshy­ qan­das­­tar men buǵan deıin qo­nys aýdarǵan qazaqtardy qol­daý maq­satynda qomaqty joba jasalý ústinde. Atap aıtar bol­saq, Shymkent qalasynda iske asy­rylǵan «Asar» joba­sy sııaq­­ty, Nur-Sultan qalasy aýmaǵynan oralmandar úshin jer telimderin men­shiktep, oǵan áleý­mettik ın­­fraqurylymy bar, shaǵyn aýdannyń quryly­syn salý jos­parlanýda.

Odan keıingi taǵy bir máse­leni jasyrmaı aıtqanda, qazirgi kezde shet elderde, sonyń ishin­de Reseıde ómir súrip jat­qan et­nı­kalyq qazaqtardyń tili men dilin, ulttyq nyshany men­ má­denıetin joǵaltý qaý­pi bar eke­ni belgili. Ol úshin jo­­­ǵaryda aıtqanymyzdaı, qa­zaq­tar sho­ǵyrlanyp qonys­tan­­ǵan jerlerde má­denı-is­ker­lik ortalyqtaryn qu­rý ju­mystaryn qolǵa alýmen qa­tar, til úıretetin bilim orta­lyq­taryn damytý jaıy kún tártibinde tur.

«Bul baǵyttaǵy ju­mys, ási­­­­rese jas býyndy oqy­týǵa ba­­ǵyt­talýy tıis. Bul tur­ǵy­­da qazaq dıaspora­larynyń ba­­la­laryn ana tilinde oqytýǵa elimizdiń ıntellektýaldy mek­tepteri men joǵary oqý oryn­darynyń zor múmkindigi bar. Osyǵan oraı biz jazǵy demalys kezinde osy jyldan bastap shetelderden keletin 4000 balaǵa arnalǵan qazaq tilin, tarıhyn, dástúrin úıretetin jazǵy la­ger­ler uıymdastyrýdy qol­­­ǵa aldyq. Jyl saıyn «Bal­dáý­ren» lagerinde qazaq dıas­po­ra­larynyń 150 balasy demalysyn ótkizip júr. Osy jerde shetelderde qazaq tilin oqytatyn muǵalimderdi daıarlaý, ne bolmasa, qazaq ti­li mamandyǵyna daıar­laý múm­kindikterin qaras­tyrý kerek. Dıaspora bala­lary arasyna til men máde­nıet­ti úıretý úshin jańa ádis­temelik eńbekter qajet. Bala­lardyń jasyna saı qazaq tilin úıretetin ınteraktıvti ádis­temelikterdi jetildirý kerek. Mysalǵa, biz «Qasterli qalam» jobasyn usyndyq. Bul ınteraktıvti qyzyǵýshylyq týdyratyn formada áripterdi, sóz tirkesterin, sóılemderdi úı­retedi. Sonymen qatar qa­zaq tilindegi ertegiler men óleń­­­derdi tyńdaýǵa múmkindik be­redi», deıdi «Otandastar» qory KEAQ men Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵynyń ókilderi.

Sondaı-aq ótken jyly 18 mamyrda qabyldanǵan «2018-2022 jyldarǵa arnalǵan she­telderdegi etnostyq qazaq­tar­dy qoldaý sharalary týraly» Úkimet qaýlysyna sáı­kes, Dúnıejúzi qazaqtary qaýym­dastyǵy men «Otandastar» qory KEAQ birlesip qurǵan «Dástúrli qorjyn» jobasy boıynsha shetelderdegi qa­zaq mádenı ortalyqtary men birlestikterin ulttyq kıim, mý­zyka aspaptary jáne ulttyq buıymdarmen qamtamasyz etýdi iske asyryp jatyr.

– Bul isterdiń barlyǵy Elbasynyń «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda syrttaǵy qazaqtar úshin qolǵa alynyp otyrǵan ıgi sharalar, – deıdi atqarýshylar.

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar