Qoǵam • 10 Qyrkúıek, 2019

1,8 mln qazaqstandyq ataýly áleýmettik kómekpen qamtylǵan

83 retkórsetildi

Túrkistan oblysy Arys qalasynan Pavlodar oblysynyń Maıqońyr aýylyna qonys aýdarǵan Serik Jádigerdiń kópbalaly otbasysy memleket tarapynan kórsetilip jatqan qoldaýǵa dán rıza. Qonys aýdarýshylar ataýly áleýmettik kómekti jáne basqa da tólemderdi alyp, jańa, muqtajsyz ómir súrýdi bastaı aldy. Bul týraly Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń baspasóz qyzmeti habarlady. 

Kópbalaly úıdiń otaǵasy Serik Jádiger 2017 jyly eldiń soltústik óńirleriniń birine kóshý týraly sheshim qabyldady. Qonys aýdarýǵa, birden bir sebep bala kezinen múgedektigi bar, 5 kúrdeli ota jasatqan 5 synyp oqýshysy qyzy Ásemaı Kárim boldy. Qyz balanyń densaýlyǵy shuǵyl túrde klımat jaǵdaıynyń aýysýyn qajet etti.

«Bizdiń alty balamyz bar. Bıylǵy jyldyń sáýir aıynda bizge 1 mln 567 myń 200 teńge somasynda ataýly áleýmettik kómek taǵaıyndaldy, aı saıyn 130 myń 600 teńge alamyz. Sondaı-aq bizge jeke qosalqy sharýashylyqty damytýǵa 176 myń 750 teńge kóleminde kómek kórsetildi. Bul aqshaǵa biz sıyr satyp aldyq. Endi dúkennen sút ónimderin satyp almaımyz – bári tabıǵı. Taǵy bizge «Otaý TV» televızııalyq prıstavkasyn ornatyp berdi. Árıne, týǵan ólkemizdi saǵynamyz, biraq bul jaqta da bizge óte unaıdy», – dedi Seriktiń jubaıy Marjan Nálibaeva. 

Ertis aýdandyq máslıhatynyń sheshimi boıynsha bul kóp balaly otbasynyń 4 balasyn mektepke daıyndaýǵa 50 myń 500 teńge kóleminde birjolǵy áleýmettik tólem kórsetildi.

«Serik Jádiger turaqty jumyspen qamtamasyz etildi. Endi ol «Maıqońyr aýyly ákiminiń apparaty» KMM-de júrgizýshi bolyp jumys isteıdi. Onyń jubaıy Marjan Nálibaeva Maıqońyr aýyldyq klýbyna tehnıkalyq qyzmetker bolyp jumysqa turǵyzyldy», – dep habarlady Pavlodar oblysynyń jumyspen qamtýdy úılestirý jáne áleýmettik baǵdarlamalar basqarmasynyń orynbasary Gúlnar Kamalova.

Sonymen qatar, Nátıjeli jumyspen qamtý jáne jappaı kásipkerlikti damytýdyń «Eńbek» memlekettik baǵdarlamasynyń ekinshi baǵyty aıasynda Serik Jádigerge mal ósirý úshin 1 mln 500 myń teńge somasynda mıkrokredıt alýǵa kómek kórsetildi. Bul qarajatqa ol óziniń jeke qosalqy sharýashylyǵy úshin 50 bas qoı satyp aldy.

«Bizdiń otbasymyzǵa jańa orynda naqty kómek kórsetildi, balalardyń mektepke kerek-jaraǵyn da alýǵa da kómektesti, jumysqa da ornalastyrdy. Al AÁK-tiń kómegimen otbasymnyń ál-aýqaty aıtarlyqtaı jaqsardy. Endi biz jaqsy ómir súrip jatyrmyz dep aıta alamyn», dep Serik Jádiger óz oıymen bólisti.

Pavlodar oblysynyń jumyspen qamtýdy úılestirý jáne áleýmettik baǵdarlamalar basqarmasynyń aqparaty boıynsha, qazirgi ýaqytta 59 otbasy jalpy somasy 19 mln 200 myń teńge somasynda áleýmettik kómek alady, onyń ishinde 42 otbasyǵa 100 AEK kóleminde, jalpy somasy 10 mıllıon 600 myń teńge, 17 otbasyǵa árqaısysyna 200 AEK-ten, jalpy somasy 8 mıllıon 600 myń teńge tólenedi.

Esterińizge sala keteıik, aǵymdaǵy jylǵy 15 tamyzdaǵy jaǵdaı boıynsha ataýly áleýmettik kómekpen 1,8 mln qazaqstandyq qamtylǵan. Járdemaqy alýshylardyń eń kóp sany Túrkistan oblysynda – 498,7 myń adam, Almaty oblysynda – 225,4 myń adam, Shymkent qalasynda – 216,3 myń adam turady. Aǵymdaǵy jylǵy 1 tamyzdaǵy jaǵdaı boıynsha 103 mlrd teńge kóleminde AÁK tólendi. Bir otbasyna tólemniń ortasha mólsheri aıyna 86 myń teńgeni qurap otyr.

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar