Aımaqtar • 11 Qyrkúıek, 2019

Baıanaýyldyń bir baılyǵy – ormany

22 retkórsetildi

Sibirdegi orman órti reseılikterdiń mazalaryn ketirgenin teledıdar arqyly kórip otyrdyq. Soltústik óńirde de ystyq bolǵandyqtan Pavlodar óńirindegi ormanshylar, órt sóndirýshiler, tótenshe jaǵdaılar basqarmasy bıyl kúndiz-túni tabıǵat kúzetinde boldy.

– Bizdiń basty qyzmetimiz de, maqsatymyz da osy ormandy, tabıǵatty qorǵaý. О́rtten saq­tap, ormanyn, ósimdigin, jan-janýar­laryn kóbeıtý. Baıanaýyl ulttyq parki 1985 jyly quryldy. Jalpy aýmaǵy 68452,8 gektardy qu­raı­dy, onyń ishinde ormanmen qam­tyl­ǵan aýmaǵy – 14 890 gektar. Aýma­ǵy jaǵynan elimizdegi eń úl­ken tabıǵı park. Jyl saıyn park aýmaǵynda aǵash, qaraǵaı ós­kinderin egemiz. Park boıynsha 37 gektar kólemde 2 jyldyq or­man aǵashynyń kóshet­te­ri otyrǵyzyldy, 73 gektarǵa to­lyqtyrý, 255 gektarynda kú­tý ju­mys­tary júrgizildi, – deıdi park basshysy Súıindik Ahmet­ja­nov.

Jalpy, Baıanaýyl memlekettik ulttyq tabıǵı parki Baıanaýyl, Jasybaı, Dalba dep atalatyn úsh bólimsheden turady. Tabıǵı park aýmaǵy 9079 gektar,­ ekologııalyq turaqtandyrý aımaǵy 4695 gektar, týrıstik jáne rekreasııalyq aımaǵy 11615 gektar, shekteýli sharýashylyq qyz­met aımaǵy 25304 gektar dep bólingen.

S.Ahmetjanovtyń aıtýynsha, ulttyq parktiń jedel basqarý quzyryna aýmaǵy 60 myń gektar bolatyn «Qyzyltaý» qoryǵy engen, ol jerde sırek kezdesetin jáne Qyzyl kitapqa engen ja­nýarlar men ósimdikter qorǵalady.  Tabıǵı parkte qyzmet etetin 111 adamnyń 102-si memlekettik ıns­pektorlar. Olar erekshe qorǵa­la­tyn aýmaqta ornalasqan janýarlar jáne ósimdikter álemin qorǵaý jumysymen aınalysady.

Qazirgi kezde ulttyq parkte ósim­dikterdiń 552 jáne janýar­lar­dyń 45 túri bar. Onyń ishinde Qyzyl kitapqa 5 ósimdik, 12 ja­nýar túri engen. О́rtke qarsy sharalar jáne bıotehnıkalyq jumystardy júrgizý únemi baqylaýda. Park boıynsha 30 qustyń uıalary orman aǵashtarynyń zııankestermen zaqymdalǵan oryndaryna ornatyldy.

– О́simdikter faýnasynda tabı­ǵat qupııalary kóp. Bizdiń ormanda óte sırek kezdesetin ósim­dikter bar, bul zertteýdi qajet etedi, – deıdi ormanshylar.

Bul kúnderi orman alqabyn keńeıtý, ormandy órtten qorǵaý baǵytynda jumystar júrgizilýde. Mysaly, «Dalba» orman sharýa­shy­lyǵynda egilgen 18 gektar shyr­sha qazir ormanǵa aınalǵan. Qaıyń, terek bir-birimen talasa ósip keledi. Orman sharýashylyǵy Baıan­aýyldyń ońtústik shyǵysyna qaraı ornalasqan. Oǵan Kúrkeli, Jańatilek aýyldyq aýmaǵynyń jer­leri qaraıdy. Qorǵaýǵa alyn­ǵan jalpy aýmaǵy 26 355 gektar jerdiń 12 paıyzy orman ja­mylǵy­lary. Bólimshede 21 tájirı­beli orman ınspektory qyzmet etedi.

– Shyrsha aǵashy jylyna 40-50 santımetrge deıin ósedi, – deıdi sharýashylyq basshysy Elaman Kendirov. – Aýyldan bóshkelep sý tasyp, qolmen sýardyq. Jazda aramshóbin julyp, topyraǵyn qopsytyp, baptadyq. Ormanǵa aınala bastaǵan óskinderdi kórgende ormanshy bolýdyń qasıetin túsi­nesiń. Jumys munymen de bit­peıdi. Shyrsha alqaptaryn keńeıtý oıymyzda bar.

Ormanshylardyń aıtýynsha, qazir zańsyz aǵash kesý tyıylǵan. Aýyl turǵyndary da, jastar da or­manshylarmen birge baryp, aǵash otyrǵyzyp, ony kútip-baptaıdy eken.

– Jas egilgen shyrshalarǵa órt, qar da zııan. Qar basyp, butaqtaryn syndyrady. Sondyqtan qysta kútimsiz bolmaıdy. Buryndary Baıan­aýylda qaraaǵash kóp egildi. Shyrshamen birge qaraaǵash alqap­taryn kóbeıtsek, ormannyń endi ǵana egilgen alqaptaryn qorǵap qala alamyz, – deıdi ormanshy Murat Kamalı.

Al baıyrǵy ormanshylardyń biri Qurman Ermekbaev qaramaǵyn­da­ǵy 4 ınspektormen birge orman alqaptaryn kúzetedi. Orman al­qabynda otyrǵyzǵan 10 gektar shyrsha kóshetteri qazir «boıjetipti».

О́zderimen birge Hamıt Ibraev, Olja Zakrııanov, Mereke Aıhanov, Ersin Bakırov, Nurlan Shekebaev, Talǵat Zakrııanov, Sáken О́mirbaev jáne basqa da baıyrǵy ormanshylar eńbek etýde.

Úkimettiń 2017 jylǵy qaýly­sy­men qazan aıynyń úshinshi jeksenbisi «Orman sharýashylyǵy qyz­metkerleriniń kúni» kásibı merekesi bolyp bekitilgen. Bul mereke elimizdiń, jerimizdiń baılyǵyn qorǵap, saqtap júrgen qarapaıym ormanshylar úshin úlken mártebe.

Orman sharýashylyǵynda otbasylarymen birge eńbek etip júrgen Aınaǵulov, Soltanalın, Temirov, Imanovtar áýletterin baıan­aýyldyqtar maqtan etedi. Mysaly, Qusaıynovtar áýletiniń jalpy eńbek ótili 79 jyl, Týrbalo áýletiniń ótili 43 jyl jáne Rahmetovterdiń eńbek ótili 35 jylǵa jetken.

– Bul áýletterdiń ónegesi ormanshy kásibin otbasylyq mura etýge, jastar arasynda eńbekke qurmet, mamandyqqa degen maq­ta­nysh sezimine tárbıeleýge yqpal etedi, – deıdi S.Ahmetjanov.

Búginde park aýmaǵynda Orman sharýashylyǵy jáne janýar­­lar dúnıesi komıteti bekit­ken 13 tý­rıs­­tik baǵyt bar. Tabı­ǵat qorǵaý sharalary barysyn­da mektep oqýshylary jyl saıyn is-sharalar ótkizip, orman alqa­byn­da qustarǵa uıalar ornatyp, senbilikter jasaıdy.

Al tosynnan bolatyn orman órtin qadaǵalaý ońaı emes. Son­dyqtan tabıǵatty qor­ǵaý­shylar damyl tap­paıdy. Qaı ýaqytta bolsyn Or­man sharýa­shy­lyqtaryndaǵy másele – orman órti­niń aldyn alý.

Jalpy málimetter elimizdiń memlekettik orman qory 26,2 mıllıon gektardy alyp jatqanyn kórsetedi. Jerimizdiń 4,6 paıyzyn orman alqaptary quraıdy. Onyń bir paıyzy Pavlodar obly­synyń úlesine tıesili eken. 2010 jyly bolǵan óńirdegi orman órtiniń zar­dabyn aýyl turǵyndary áli umy­ta qoıǵan joq. О́rt saldarynan ormanǵa jaqyn otyrǵan osy aýyl­daǵy birneshe otbasynyń úıleri, qora-qopsylary tutastaı janyp ketti. 2005-2011 jyldary óńir­degi Besqaraǵaı, Shaldaı ormandaryna ot qoıǵandar da kezdesti. Baıanaýyl ormany da sondaı ýaqytty ótkerdi. О́ńir turǵyndary, ásirese ormanǵa taıaý ornalasqan aýyldar alapat orman órtterin bastan keshirdi. Adam shyǵyny da boldy.

Oblystyq orman jáne ańshy­lyq sharýashylyǵy aýmaqtyq basqarmasy 2004 jyldyń 8 aıyn­da oblys aýmaǵyndaǵy búkil orman sharýashylyǵynda 188 ret órt oqıǵasyn tirkepti. О́rttiń saldarynan jalpy aýmaǵy 195 gektar orman alqaby kúlge aınaldy. 2003 jyly 164 órt bolyp, 5 myń gektardaı jer órtengen. Orman órtteriniń shyǵý sebebi tabıǵat qubylysynan emes, adam qolymen jasalǵan kórinedi. Kezinde óńir­degi órtten keıingi ormandardy aralap kórgen Sherhan Murtaza aǵa «Aqyndar men ákimder» degen kitabynda osy jaıdy jazdy da. Aıtpaqshy, Sibirdegi orman ór­tiniń qasiretin Georgıı Markov óziniń «Sibir» degen romanynda baıaǵyda jazyp ketkenin qazirgi jas tilshiler oqyp kórse túsiner edi, jylar edi.

Jaman aıtpaı, jaqsy joq. Jýyrda óńirlik Tótenshe jaǵ­daı­lar departamentiniń málime­tin­she, aýmaǵy shaǵyn bolsa da, Baıanaýyldaǵy memlekettik Ult­tyq tabıǵı parkinde shilde aıynda órt shyqqan. О́rtti der kezinde sóndirý úshin jergilikti tótenshe jaǵ­daılar bólimderi, О́skemendegi «Qazavıaormanqorǵaý» meke­me­siniń «Mı-8» tikushaǵy, Kók­she­taý qalasynyń «Qutqarý» bóli­minen «Mı-26» tikushaǵy ju­myldyryldy. Búginde órt qaýpi jiti baqylanýda. О́rttiń shyǵý sebebi men saldary, keltirilgen shy­ǵyndy anyqtaý maqsatynda orman sharýashylyǵynan arnaıy komıssııa qurylyp, jumys isteýde.

– 2016-2018 jyldary alapat órtter bola qoıǵan joq. Degenmen, bir jylda 16 ret shaǵyn órt tutanǵany tirkeldi. Onyń aýmaǵy 0,3 gektardy sharpydy. Bizdiń negizgi mindetimiz bolǵandyqtan, ormandy órtten qorǵaýǵa erekshe nazar aýdaramyz, – deıdi park basshylyǵy.

– Ormandy saqtaý – mindet. Orman – baılyq. Orman sha­rýa­shy­lyqtaryna ústine sý bóshkesi or­natylǵan «Ýaz» avtokólikteri qajet. Tehnıkalardy da, baılanys ra­sııalaryn da jańartatyn ýaqyt jet­ti. Zamanǵa saı tehnıkalardy ıgersek, – deıdi ormanshylar.

2017 jyly Úkimet tarapynan Baıanaýyl ulttyq tabıǵı parki men Alakól demalys ortalyǵyna bir-bir 20 kisilik kishigirim ushaq be­rilgen. Qazirgi ýaqytta 4 tikushaq alańy jáne 1200 metrlik ushý jo­laǵy bar áýejaı qurylysy jal­ǵasýda. Park basshylyǵy sý mu­na­rasyn turǵyzyp, káriz júıe­sin or­talyqtandyryp, qoqys óń­deı­tin shaǵyn zaýyt ashýdy jos­parlaýda.

Jalpy, Baıanaýyl ormanda­ry sonaý 1926 jyldan bastap qorǵaýǵa alynǵan eken. Qazaq yry­mynda aǵashty kesýdi, órteý­di jamanshylyqqa balap jatady. Baıanaýyl ormany da jer úshin kúresip ótken ata-babalar jolynyń izi qalǵan shejire. Qalmaq qosyndaryn qýǵan Aby­laı­dyń jasaqtary ormandy olar­ǵa bekinis jasaýǵa bermegeni tarıh­tan belgili. Urpaǵyna amanat etip qaldyrǵan qalyń ormandy aman saqtaý – barshamyzǵa mindet.

 

Pavlodar oblysy,

Baıanaýyl aýdany

Banner
Sońǵy jańalyqtar

Memleket basshysy Lı Chjanshýmen kezdesti

Prezıdent • Búgin, 14:47

Túrkistan – jastar qalasy!

Aımaqtar • Keshe

Importtan ne uttyq?

Ekonomıka • Keshe

Festıvaldiń alǵashqy kúninde eki qoıylym sahnalandy

Rýhanııat • 20 Qyrkúıek, 2019

«Eki juldyz» baıqaýy Almatyda bastaldy

Rýhanııat • 20 Qyrkúıek, 2019

Tarazda jedel baılanys ortalyǵy ashyldy

Aımaqtar • 20 Qyrkúıek, 2019

Lısakovtyń «Báıteregi»

Aımaqtar • 20 Qyrkúıek, 2019

Alty boksshymyz jartylaı fınalda aıqasady

Sport • 20 Qyrkúıek, 2019

Gobelen – tekti ónerdiń týyndysy

Rýhanııat • 20 Qyrkúıek, 2019

«Mádenı qabat» joıylǵan joq

Qoǵam • 20 Qyrkúıek, 2019

Shahmardan terbelgen talbesik

Rýhanııat • 20 Qyrkúıek, 2019

Uqsas jańalyqtar