Ishki jalpy ónim: О́sim 4 paıyzdan asty

5 baǵyt boıynsha  81 is-shara bar

Aldymen Prezıdenttiń «Cyn­darly qoǵamdyq dıalog – Qa­zaqstannyń turaqtylyǵy men órkendeýiniń negizi» Jol­daýyn iske asyrý jónindegi Jal­py­ulttyq is-sharalar josparynyń jobasy tanystyryldy. Qu­jat­ty tanystyrǵan Premer-Mınıs­trdiń birinshi orynbasary – Qarjy mınıstri Álıhan Smaıy­lov jobada 5 baǵyt boıyn­sha 81 is-shara qamtylǵanyn aıt­ty. Onda «Zaman talabyna saı tıimdi memleket» dep atal­ǵan I baǵyty boıynsha 11 is-sha­ra­ny iske asyrý, azamattar men uıymdardyń ótinishterin qaraý sapasyn kúsheıtý, memlekettik qyzmetshiler men ulttyq kompanııalar qyzmetkerleriniń sanyn kezeń-kezeńmen 25%-ǵa qys­qartý, qatysýshylar úshin qol­je­timdilikti eskere otyryp, belgili bir jerlerde beıbit mıtıngi ótkizýge ruqsat berý kózdelgen.

− Ál-Farabıdiń 1150 jyl­dyǵyn, Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyǵyn jáne Qazaqstan táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyn ótkizý jónindegi respýblıkalyq josparlar, sondaı-aq, Altyn Ordanyń 750 jyldyǵyna arnal­ǵan is-sharalar ázirlenetin bolady, − dedi Premer-Mınıstrdiń birinshi orynbasary.

II baǵyt − «Azamattardyń qu­qyqtary men qaýipsizdigin qam­tamasyz etý» boıynsha sot sheshimderiniń monıtorıngi men sýdıalardy baǵalaýdy engizý, «Sot praktıkasynyń sıfrly analıtıkasy» júıesin synaqtan ótkizý, ozyq halyqaralyq táji­rıbe negizinde Ákimshilik polı­sııa komıtetiniń jumysyn qaı­ta uıymdastyrý boıynsha 15 is-shara iske asyrylady. Á.Smaıylovtyń aıtýynsha, jeke adamǵa qarsy birqatar aýyr qyl­mys­tarǵa, brakonerlikke qatysty jazalaý­dy qatańdatý, ákimshilik ádilet, sybaılas jemqorlyqqa qarsy sharalar engizý, azamattardyń quqyqtaryn qorǵaý kepildigin arttyrý boıynsha 6 zań qabyldaý josparlanýda. Belgili bolǵandaı, keler jyldyń sońyna deıin Qarýly Kúshter men áskerı qu­ra­lymdardy damytý tujy­rym­damasy jańadan redaksııalanyp, qabyldanady.

«Qarqyndy damyǵan jáne ınklıýzıvti ekonomıka» − III baǵyt boıynsha ekonomıkany ártaraptandyrý, bıznes pen bank sektoryn damytý, salyq jáne bıýdjet zańnamasy boıynsha 27 is-shara iske asyrylatyn bolady. Mıkro jáne shaǵyn bıznes úshin «Bıznestiń jol kartasy-2025» sheńberinde jańa jáne áleýmettik jobalardy memlekettik qoldaý sharalary iske asyrylady.

«Áleýmettik jańǵyrtýdyń jańa kezeńi»dep atalǵan IV ba­ǵyt bo­ıynsha 18 is-shara qaras­ty­rylǵan.  Birinshi vıse-mınıstr atap ótkendeı, «Dıplommen aýyl­ǵa!» baǵdarlamasy arqyly turǵyn úıge nesıe berý keńeı­tiledi, joǵary oqý oryndarynyń sanyna taldaý júrgiziledi, pe­da­gogtardyń, mádenıet jáne óner uıymdary qyzmetkerleriniń eń­bekaqysy ulǵaıady.

– Ataýly áleýmettik kómekti jetildirý, tabysy az otbasylardan shyqqan balalarǵa kepildik berilgen áleýmettik paketti engizý jóninde sharalar qabyldanatyn bolady, − dedi Á.Smaıylov.

Sonymen qatar «Qýatty óńir­ler – qýatty el» V baǵyty boıyn­sha 10 is-sharany iske asyrý josparlanǵan. Atap aıtqanda, jer­gilikti atqarýshy organdardy baǵa­laý júıesi qaıta qaralatyn bola­dy, úsh iri qala ákimdikteriniń quzy­reti keńeıtiledi, turǵyn úı baǵdarlamalary operator­lary­nyń sany qysqartylady, Parlament janynan zańnamany zertteý ınstıtýty qurylady.

Á.Smaıylov keltirgen máli­metke súıensek, «Saryarqa» ma­gıstraldy gaz qubyryna qosý úshin gaz taratý jelileri kezeń-kezeńmen paıdalanýǵa berilmek.

− Jalpyulttyq jospardy júzege asyrý Memleket bas­shy­synyń Qazaqstan halqyna Jol­daýynda qoıylǵan barlyq mindetterdi jáne saılaýaldy tuǵyrnamasyn júzege asyrýdy qamtamasyz etedi, − dedi Premer-Mınıstrdiń birinshi orynbasary.

Kórsetkishi tómen salalarǵa mán beriledi

Kún tártibinde qaralǵan ekin­shi másele bıylǵy 8 aıdyń qory­tyndysy boıynsha áleýmet­tik-ekonomıkalyq damý kór­set­kishteri men respýblıkalyq bıýd­jettiń oryndalýyna arnaldy. Taqyrypty tarqatý úshin Pre­mer-Mınıstrdiń birinshi orynbasary – Qarjy mınıstri Á.Smaıylov, Ulttyq ekonomıka mınıstri R.Dálenov, sondaı-aq Ulttyq bank tóraǵasy E.Dosaev baıandama jasady. R.Dálenovtiń aıtýynsha, 8 aıda  IJО́-niń ósýi 4,3%-ǵa deıin jedeldedi.

– Ekonomıka ósiminiń bas­ty faktorlary ınvestısııalyq bel­sendilik pen naqty sektor ón­di­risiniń ulǵaıýy esebinen bolyp otyr, – dedi R.Dálenov. In­ves­­­tı­sııalardyń ósimi 10,7%-dy qurady. Eń joǵary ınvestı­sııalyq ósim aýyl sharýashyly­ǵynda, qu­ry­lysta, saýdada jáne ónerkásipte baı­qaldy. Belgili bolǵandaı, jyl­dyq ınflıasııa nysanaly dáliz sheginde saqtalyp, 5,5%-dy qurady, – dedi mınıstr. Sonymen qatar ónerkásip óndirisi aǵym­daǵy jylǵy 8 aıda 3,2%-ǵa deıin artty. О́sý qarqyndary bo­ıynsha óńdeý ónerkásibi ken óndirý ónerkásibinen ozyq. Onyń ishinde mashına jasaý, jeńil ónerkásip, sýsyndar óndirý, farmasevtıka salalary kósh ilgeri tur. Ken óndirý ónerkásibinde negizinen metall kenin jáne mu­naı óndirýdi ulǵaıtý ese­bi­nen ósý qarqyny 3,1%-ǵa deıin art­ty. Eldegi qurylys sekto­ry turaqty qarqynmen damyp kele­di. Oryndalǵan jumystar­dyń kólemi 11,8%-ǵa ósti. О́ner­kásip obek­tileriniń qurylysy, avtomobıl joldaryn, gaz qu­byr­laryn salý boıynsha jumystar qarqyn­dy júrgizilýde. Sondaı-aq iri zaýyttarda qurylys-montaj­daý jumystary da ýaqytynda atqarylǵan.

– Aýyl sharýashylyǵynda óndiris kólemi 3,6%-ǵa ulǵaı­dy, onyń ishinde ósimdik sharýa­shy­lyǵy – 3,9%, mal sharýashylyǵy 3,5%-ǵa ulǵaıdy. Aǵymdaǵy jylǵy 31 tamyzdaǵy jaǵdaı bo­­­ıynsha dándi daqyldar sebil­gen alańdardan 29,8%-dan astam ónim jınaldy. О́nimdilik gek­taryna 11,5 sentnerdi qurady. Ekonomıkanyń naqty sek­tor­yndaǵy iskerlik belsendilik qyz­met kórsetý sala­synyń ósýimen súıemeldendi. Esepti kezeńde ósim 4,3%-dy qurady, – dedi R.Dálenov. Mınıstrlik kel­tirgen málimet boıynsha qańtar-shilde aılarynda syrtqy saýda aınalymy 1,7%-ǵa ıaǵnı 53,8 mlrd AQSh dollaryna deıin ulǵaı­dy. Eksport kólemi 32,9 mlrd AQSh dollaryn qurady. Im­port 20,9 mlrd dollarǵa jetti. Ult­tyq bank tóraǵasy E.Dosaev 8 aı­dyń nátıjesi boıynsha qarjy nary­ǵyndaǵy jaǵdaı turaqty ekenin aıtty.

−Azyq-túlik taýarlarynyń baǵasy jyldyq kórsetkish boıynsha 9%-ǵa ósti, ol ınflıasııaǵa eń kóp úles qosýda. Jyldyq azyq-túlik ınflıasııasynyń sha­ma­­men 60%-y azyq-túliktiń keı­bir túrlerine, ıaǵnı – ettiń 12,8%-ǵa, nan-toqash ónimderiniń jáne jar­­manyń 12,6%-ǵa qymbat­taýy­na baılanysty olardyń ın­flıa­sııaǵa úlesi 1 paıyzdyq tarmaq­ty qurady. Taýarlardyń bul sa­naty álemdik baǵalar men eksport kóleminiń ósý aıasynda qym­bat­tady,− dedi Ulttyq bank basshysy.

Belgili bolǵandaı, azyq-tú­lik­ke jatpaıtyn taýarlar baǵasy bir jylda 5,7%-ǵa ósken. Aqyly qyzmetter baǵasynyń jyldyq serpini tarıhı turǵydan eń tómen deńgeıde qalyp otyr 0,8%. Bıyl fıs­kaldyq yntalandyrýdan bo­la­tyn ınflıasııaǵa qosymsha úles­ti 0,5% tarmaq mólsherinde ba­ǵa­lanady. Aǵymdaǵy jyldyń sońy­na ınflıasııa 5,7-5,8% deń­geıinde bolady dep boljanyp otyr.

О́z kezeginde Premer-Mınıs­tr­diń birinshi orynbasary − Qar­jy mınıstri Á.Smaıylov respýb­lıkalyq bıýdjettiń oryn­da­lýy týraly baıandady. Memle­­ket­­tik bıýdjettiń túsimderi esepti kezeńde 102,8%-ǵa oryndaldy. Osy­­laısha, bıýdjetke 8 trln 407 mlrd teńge qarajat tústi. Mem­le­kettik bıýdjettiń shyǵys­tary esepti kezeńde 8 trln 910 mlrd teń­gege atqaryldy − 98,3%. Olar­dyń jartysynan astamy neme­se 4 trln 856 mlrd teńgesi áleý­mettik salaǵa jiberildi. Bıýdjet tapshylyǵy 503 mlrd teńge nemese IJО́-niń 0,7%-y deńgeıinde qalyptasty.

−Kirister boıynsha (trans­fertterdi esepke almaǵanda) esepti kezeńniń jospary bıýdjetterdiń barlyq deńgeılerinde artyǵymen oryndaldy. Memlekettik bıýdjet kiris ótken jyldyń osyǵan uqsas kezeńimen salystyrǵanda 114,6%-ǵa ósti, − dedi Á.Smaıylov. Atal­ǵan merzimde respýblıkalyq bıýd­jetke 4 trln 363 mlrd teńge kiris tústi. 2018 jylǵy 8 aımen sa­lystyrǵanda kiris 118,1%-ǵa, ıaǵnı 669 mlrd teńgege kóp. Kiris negizinen salyqtyń esebinen qalyptasty. Salyqtardyń ósýi­ne salyqtyq-kedendik ákimshi­len­dirýdiń jaqsarýy jáne ekono­mıkanyń ósýi sebep boldy.

Taqyrypty qorytyndylaý barysynda Premer-Mınıstr A.Mamın negizgi kórsetkishter boıynsha joǵary ekonomıkalyq ósim Atyraý, Qaraǵandy, Qyzyl­orda, Túrkistan, Shyǵys Qazaqstan jáne Soltústik Qazaqstan oblys­tarynda baıqalatynyn atap ótti. Úkimet basshysy Mańǵystaý, Qyzylorda, Batys Qazaqstan oblystarynda, Nur-Sultan jáne Shymkent qalalarynda qurylys, ınvestısııalar, ónerkásip, aýyl sharýashylyǵy jáne turǵyn úılerdi paıdalanýǵa berý kór­set­kishteriniń tómendeýine qatysty jaǵdaıdy qysqa ýaqyt ishinde túzeýdi tapsyrdy.

– О́tken aptada Memleket bas­shysy Qazaqstan halqyna Jol­daýyn jarııalady. Onda Elba­synyń saıasatymen sabaqtastyq kórinis tapty jáne Úkimettiń ekonomıkany odan ári damytýǵa baǵyttalǵan birqatar negizgi min­det­teri belgilengen. Úkimettiń bas­ty mindeti − IJО́-niń jyl sa­ıynǵy turaqty ósýin qamtamasyz etý, 2025 jylǵa qaraı ony 5% já­ne odan da joǵary deńgeıge jet­kizý, − dedi A.Mamın. Úkimet basshysy salalyq mınıstr­likterge belgilengen maqsatty ındı­ka­torlarǵa qol jetkizý jumystaryn kúsheıtýdi tapsyrdy.