Aımaqtar • 11 Qyrkúıek, 2019

Abattanǵan Aıagóz

506 retkórsetildi

Ádette ákimder jańa jumysqa kirisse, sharýasynyń bismillásyn bordıýr aýystyrýdan bastaıtyn ádeti. Al Aıagózde bul taraptaǵy jumys kópir jóndeýden bastalypty.

      

Aıagóz – toǵyz joldyń torabynda ornalasqan, ónerkásibi men aýyl sharýashylyǵy qatar damyǵan aýdan. Búginde bir ǵana temirjol boıynda 3 myńnan astam adam eńbek etýde.

 

Kombınat jergilikti turǵyndardy jumysqa alady

aqtoǵaı

Qazir aýdan aýmaǵynda iri óndiris orny – Aqtoǵaı ken baıytý kombınaty jumys istep jatqany belgili. Kombınat aldaǵy ýaqytta ekinshi úlken zaýytty iske qospaq. «Biz múmkindiginshe jergilikti azamattardy ken ornyna jumysqa ornalastyrýǵa kúsh salyp jatyrmyz. Olardyń da qoıar talaptary bar. Negizinen ken baıytý ınjenerleri, ken baıytý tehnologtary, joǵary razrıadty elektrıkter kerek. Bul tarapta bizde kadrlar joqtyń qasy. Sondyqtan ázirge qarapaıym jumysshylardy jumysqa ornalastyryp jatyrmyz. Aýdanǵa ákim bolyp kelgende Aqtoǵaı ken baıytý kombınatynyń basshylyǵymen kezdesip, eńbek jármeńkesi arqyly 40 jergilikti azamatty jańadan salynyp jatqan zaýytqa jumysqa kirgizdik. Aldaǵy ýaqytta osyndaı jármeńkeni taǵy da uıymdastyramyz. Ken orny bıznestiń áleýmettik jaýapkershiligi aıasynda Aqtoǵaı kenti men Qopa aýylyna eki balalar alańyn ornatyp jatyr. Alpaýyt kompanııa aldaǵy ýaqytta Aqtoǵaıǵa dene shynyqtyrý saýyqtyrý keshenin salýdy josparlap otyr. Onyń 30 prosentin aýdan ákimdigi, qalǵanyn ózderi qarjylandyrady. Taǵy bir jaǵymdy jańalyq, ken orny kelesi jyly Qopa aýylyndaǵy orta mektepti kúrdeli jóndeýden ótkizýge kómektesedi. Sonymen qatar kombınat basshylyǵyna Aqtoǵaıda júzý basseınin salý jóninde usynysymyzdy aıttyq. Biz bul baǵyttaǵy jumystardy odan ári jalǵastyra beremiz» deıdi Aıagóz aýdanynyń ákimi Dildábek Orazbaev.

300-ge jýyq kún batereıasy ornatyldy

Aıagóz jeri ejelden mal ósirýge qolaıly. Alaıda aýdan halqynyń barlyǵy birdeı mal ósirip, sharýasyn dóńgelentip, shalqyp ómir súrip jatyr deýge kelmeıdi. Buǵan aýdan turǵyndarynyń tórt túlik sanyn eseleýge múmkindik beretin memlekettik baǵdarlamalardy jóndi bilmeýi, beıhabar bolýy da áser etip otyrsa kerek. «Aýdanda «Agro bıznes – 2020» baǵdarlamasy baıaý júrip jatyr. Irgemizdegi Tarbaǵataı aýdany 1 jarym mıllıard teńgege nesıege mal alǵan. Aıagózdiń bul taraptaǵy kórsetkishi ázirge 300 mıllıon teńgeden aspaı tur. Qazir biz halyqty malmen qamtamasyz etý úshin osy baǵyttaǵy jumystarymyzdy jandandyryp jatyrmyz. Turǵyndardyń kópshiligi memlekettik baǵdarlamalardy bilmeıdi, bilse de ol baǵdarlamalar arqyly maldy, tehnıkany qalaı alýdy bilmeıdi» degen aýdan ákimi osy maqsatta arnaıy úsh top qurylǵanyn, olar ár kvartal saıyn  aýyldyq okrýgterge baryp, turǵyndarmen kezdesip, túsindirý jumystaryn júrgizip jatqandyǵyn jetkizdi. Osy jumystardyń nátıjesi bolar, búginde Aıagóz aýdanynyń sharýa qojalyqtaryna  300-ge jýyq kún batereıasy ornatylyp, 200-ge tarta qudyq qazdyrylyp, aýdan bul tarapta oblysta birinshi orynǵa shyǵypty.

 

Segiz kóp balaly ana baspanaly boldy

kóp bala

Qazir elimizde kóp balaly analarǵa erekshe kóńil bólinip jatqany belgili. Osy rette Shyǵys Qazaqstanda aýyldy jerde úı kezeginde turǵan 230 kóp balaly otbasy baspanaly bolyp, qonys toıyn toılaǵan-dy. Al Aıagóz aýdanynda 8 kóp balaly otbasy osyndaı qýanyshqa kenelgen bolatyn. Sonyń biri – Mamyrsý aýylynyń turǵyny, 5 balanyń anasy  Gúlzat Álseıitova. Joldasy kenetten ómirden ozyp, 5 balamen jalǵyz qalǵan Gúlzat jaqynda osy aýyldan memleket tarapynan berilgen bes bólmeli úıge qol jetkizipti. «Balalarymnyń úlkeni Aıagózde kolledjde, eki balam mektepte oqıdy. Kishkene balam 1 jasta. Jańa formattaǵy ataýly áleýmettik kómekti aldyq. Buryn 45 myń edi, qazir 120 myń boldy» deıdi ol.

Baspana demekshi, búginde Aıagóz qalasy boıynsha 150-ge jýyq kóp balaly ana úı kezegine turyp, sonyń 100-den astamy «Baqytty otbasy» baǵdarlamasy arqyly úı alý úshin Turǵyn úı qurylys jınaq bankine qujattaryn joldapty. Bank ázirge alty kóp balaly otbasyǵa kelisim beripti. Al Aıagóz aýdany boıynsha ataýly áleýmettik kómek somasy 1 mıllıard teńgeden asypty.

Qazir el arasynda ataýly áleýmettik kómekke qatysty ártúrli áńgime aıtylýda. «AÁK turǵyndardy masyldyqqa úıretýde» degen pikirler de bar. «Jaqynda aýdandaǵy AÁK alǵan bir áıelmen sóılestim. Buryn 40 myń alsa, qazir 160 myń shamasynda AÁK alady eken. «Onda bylaı isteńiz. 40 myńmen de kún kórdińiz ǵoı. Sol 40-qa 20 myń qosyńyz. 60 myń bolady. Ar jaǵynda 100 myń qalady ǵoı. Soǵan 20 myńnan bes toqty alyńyz da, qoraǵa kirgizińiz. Kelesi aıda taǵy bes toqty alyńyz. 4 aıda 20 toqty alasyz. Sony bordaqylap, baǵa berińiz. 20 myńdyq toqtyny eki aıdan keıin 40 myńǵa satasyz. Sóıtesiz de kelesi jyly ataýly áleýmettik kómekten shyǵyp ketesiz. Eshkimge qol jaımaısyz» dedim. Oılanyp qaldy» deıdi aýdan ákimi.

 

Apta saıyn jármeńke

jármeńke

Iá, qazir Aıagóz qalasynyń qaq ortasynda apta saıyn ár senbide aýyl sharýashylyq jármeńkesi ótkizilýde. Aýdan ákimdigi aq adal malyn saýdaǵa shyǵarý úshin aýyl-aýyldardan kelgen sharýalarǵa arnaıy oryn belgilep, ár aýylǵa shatyr tiktirip, bar jaǵdaıyn jasap jatqan kórinedi. Sharýalardy áýre-sarsańǵa salmas úshin veterınarlyq zerthanany da jármeńke uıymdastyrylatyn jerge ákeldirip qoıypty.

jármeńke 1

«Bazarda baǵa qymbat ekenin kórdim. «Bularǵa báseke bolatyn ne bar?» dep surasam, «eshteńe joq» deıdi jergilikti azamattar. Sodan apta saıyn jármeńke uıymdastyraıyq dep sheshtik. Alǵashqy kezde jármeńkede 7-8 iri qara satylǵan, qazir apta saıyn 30 iri qara mal satylyp jatyr. Et qana emes, sút, qaımaq, sary maı, bári bar. Aýyldyń adamdary tikeleı ózderi satyp jatyr. Jármeńkedegi baǵa bazardan 25-30 prosent tómen. Et jármeńkede 1400 teńgeden satylyp jatyr. Sodan da bolar, bazardaǵy et baǵasy eki myńǵa deıin túsip ketti. Osylaısha bir aıda 120-ǵa tarta iri qara mal, 40-qa jýyq qoı satylyp jatyr. Bir jylǵa eseptesek, 1700 qoı, 1300 iri qara satylady eken. Sóıtip, biz  birinshiden, baǵany ustadyq. Ekinshiden, halyqty azyq-túlikpen qamtyp jatyrmyz. Úshinshiden, sharýalardyń ónimderin tikeleı saýdaǵa shyǵarýyna múmkindik berdik» deıdi D.Orazbaev.

 

Jylý máselesine núkte qoıylar kún jaqyn

jylý

Aıagóz shaǵyn shahar bolǵanymen bir basyna jeterlik máselesi de az emes. Sonyń biri – jylý. Buǵan deıin qara turǵyndary tarapynan jylýdyń jetkiliksizdigine, durys berilmegen jylýǵa tólengen aqshaǵa, jeke menshik jylý qazandyǵynyń basshysyna qatysty birneshe márte másele kóterilgen-di. Aqyry bul máselege oblys ákimi Danıal Ahmetovtiń ózi aralasyp, jeke menshiktegi jylý qazandyǵy aýdan ákimdiginiń balansyna alynǵan bolatyn. Bul maqsatqa oblystyq bıýdjetten 250 mıllıon teńge bólingen-di. Aýdan ákiminiń aıtýynsha, 1 qazanǵa deıin barlyq qazandyqtar ornatylady. Osylaısha qaladaǵy jylý máselesine núkte qoıylmaq.

Qazir Aıagóz qalasyndaǵy sý máselesin sheshý de qolǵa alynyp jatyr. «Qaladaǵy úılerde esepteýishter joq. Halyq qansha sý jumsap jatqanyn bilmeıdi. Qala halqy qansha kólemde sý alyp jatqanyn biz bilmeımiz. Endi barlyq jerge esepteýishter qoıamyz. Esepteýishterdi jertólege ornatamyz. Osy jumysty bastap jatyrmyz. Bir mıllıon halyq turatyn Shymkent qalasynda megapolısti 24 saǵat sýmen qamtamasyz etip otyrǵan «Sý resýrstary – marketıng» JShS degen mekeme bar. Sol mekemeniń bas dırektory Anarbek Ormanovpen kelisimge keldik. Mekeme mamandary Aıagózge kelip, jaǵdaıdy kórip, kemshilikterdi anyqtap ketti. Endi jobalaýshylar keledi. Bul – úlken jumystyń basy» degen aýdan ákimi qalanyń shet jaqtaryndaǵy 38 kóshede aýyz sý máselesi tolyq sheshim tappaǵanyn, osy túıtkildi tarqatý kúntártibinde turǵandyǵyn aıtty.

Aıagózdegi ózekti máseleniń biri – qoqys shyǵarý. Ásirese jer úılerden qoqys durys shyǵarylmaıdy eken. Jer úı turǵyndary qoqysty qapshyqqa salyp, jınap qoıatyn kórinedi. Osy máseleni sheshý úshin qala bıligi 500-ge jýyq konteıner ornatypty, aldaǵy ýaqytta 2 myń konteıner qoıýdy josparlap otyr. «Qazir qalada qoqys shyǵarýmen bir ǵana kompanııa shuǵyldanady. Biraq biz eki kompanııa jumys isteýi tıis dep oılaımyz. Sonda olardyń arasynda báseke bolady. Kim jaqsy jumys isteıdi, sol kóshelerdi alady. Múmkin kúsheıgen kompanııa ekinshisin yǵystyryp shyǵarady. Áıtpese jalǵyz kompanııa bilgenin isteıdi. Alǵysy kelse alady, alǵysy kelmese almaıdy» deıdi D.Orazbaev.

 

11 kópir salynady

kópir

Byltyr naýryz aıynda Aıagóz qalasynyń «Za lınıı» yqsham aýdany aýmaǵyndaǵy Kishi Aıagóz ózeni arnasynan asyp, turǵyndardy áýre-sarsańǵa salǵan edi. Tasqynnyń alǵashqy kúnderi oblys ákimi jumys saparymen Aıagózge kelgende osy yqsham aýdan turǵyndary ózderin tolǵandyrǵan máselelerdiń kóptigin, ásirese jaıaý júrginshilerge jáne kóliktiń ótýine arnalǵan kópirlerdiń tozyp, jóndeý kórmeı turǵandyǵy jandaryna batyp júrgendigin ashyna aıtqan-dy.

Ádette ákimder jańa jumysqa kirisse, sharýasynyń bismillásyn bordıýr aýystyrýdan bastaıtyn ádeti. Al Aıagózde bul taraptaǵy jumys kópir jóndeýden bastalypty. «Aýdanǵa ákim bolyp kelgennen soń «Za lınıı» yqsham aýdanynyń turǵyndarymen kezdeskende: «Ákimdik «kópir salamyz» dep qansha ret aldady. 280 mıllıon bólindi dep edi. Sol aqsha qaıda? Siz sony surańyzshy» dep maǵan muń-zaryn jetkizdi. Sol kezdesýde bıyl jaıaý júrginshilerge arnalǵan 5 kópirdi jańadan salyp beremin dep ýáde berdim. Qazirgi ýaqytta sonyń tórteýi paıdalanýǵa berildi. Bireýi jaqynda iske qosylady. Al eki kólik júretin kópirdi aldaǵy ýaqytta jóndeýden ótkizemiz» degen aýdan ákimi buryn bir kópirge 30 mıllıon teńge smeta jasalǵanyn, qazir qarajat únemdelip, bir kópir 3 mıllıon teńgege salynyp jatqanyn jetkizdi.    

Oraıy kelgende aıta keteıik, bıyl Aıagóz aýdany boıynsha 11 kópir salynyp jatyr. Onyń altaýy – Mamyrsý aýylynda. Tamyz aıynda Aıagóz aýdanyna jumys saparymen barǵanymyzda osy eldi mekenge jol túsken edi. Sol kezde aýyldyq okrýgtiń ákimi Arhat Ibraıshın aýyl ishindegi shaǵyn alty kópirdiń tórteýi iske qosylǵanyn, ekeýi jýyqta ázir bolatyndyǵyn aıtqan-dy. Aıagózdiń dál irgesindegi Mamyrsý aýyly turǵyn sany 2 myńnan asqandyqtan  jyl basynan bıýdjettiń tórtinshi deńgeıine ótipti. Osy rette bıyl oblys ákimdigi osyndaı aýyldardy qoldaý maqsatynda 10 mıllıon teńgeden qarjy bólipti. Mamyrsý aýylynda bul qarajatqa Mádenıet úıiniń janynda shaǵyn ortalyq alań salynyp jatyr eken. «Halyqpen aqyldasa otyryp osyndaı sheshim qabyldadyq. Naýryz, taǵy basqa da merekelik sharalardyń barlyǵy endi osy jerde ótetin bolady. Zamanaýı shaǵyn alańǵa jaryq shamdary ornatylyp, oryndyqtar qoıylyp, gúlder egiledi. Alańnyń tóbesi jabylady» deıdi aýyl ákimi.

Aýyldaǵy taǵy bir jaǵymdy jańalyq, buryn ákimshiliktiń kontory bolǵan toǵyz bólmeli ǵımarat kúrdeli jóndeýden ótkizilip, áleýmettik turǵydan qamtylǵan eki otbasyna, eki muǵalim men eki dárigerge jáne bir sport mektebiniń muǵalimine tegin berilipti. Tek kommýnaldyq tólemderiniń aqysyn tóleıdi eken.

 

Shaǵyn shahar shyraılanyp keledi

ardager

Qazirgi ýaqytta Aıagóz qalasyn abattandyrýǵa erekshe kóńil bólinýde. Bıyl shaǵyn shahardaǵy «Ardager» saıabaǵy kórkeıtilip, jaryqtandyrylyp, shyrsha kóshetteri men gúl egilip, «Samuryq-Qazynanyń» qoldaýymen fýtbol alańy salynyp, strıt vorkoýt jáne balalardyń oıyn alańqaıy paıdalanýǵa berilipti. Búginde Qajymuqan kóshesi men №7 mektep janynda fýtbol alańy men strıt vorkoýt salynyp jatqan kórinedi. «Qalanyń tazalyǵy, kórkemdigi birinshi orynda bolý kerek dep oılaımyn. Sondyqtan bıyl kóktemde 3 myńnan astam shyrsha ektik, kúzde taǵy 3 myń shyrsha otyrǵyzamyz. Kelesi jyly kóktemde terek otyrǵyzý oıymyzda bar. Sonymen qatar aldaǵy kóktemde Aıagózdegi kóp qabatty úılerdiń qas betterin boıaýdy bastaımyz. Saıabaqtar abattandyrylyp jatyr. Olarǵa «Dóner» qoıyp jatyrmyz. Tazalyǵyna solar jaýap beredi. Qaladaǵy bordıýler de eskirgen. Kelesi jyly aýystyratyn shyǵarmyz» deıdi Dildábek Orazbaev.

Jalpy, Aıagóz qalasynda 108 kóshe bar bolsa, sonyń 30 prosenti ǵana asfalttalǵan eken. Bıyl 10 kósheni asfalttaý josparlanyp, beseýinde jumys bastalyp, onyń bireýi tolyq aıaqtalypty. 10 kóshege qıyrshyq tas tógilipti. «Aýa raıy qolaıly bolsa, 10 kósheni asfalttap úlgerýimiz múmkin. Aıagóz kósheleri buryn-sońdy mundaı qarqynmen jóndelgen emes. Ári ketse eki-aq kóshe asfalttalatyn» deıdi Aıagóz qalasynyń ákimi Qýanysh Azyhanov.

  

Kesene mańy kóriktendiriledi

kesene

Aıagózdiń bir maqtanyshy – Qozy Kórpesh-Baıan sulý mazary. Bul nysan Shyǵys Qazaqstannyń kıeli jerleriniń tizimine engen. Alaıda joldyń qıyndyǵyna, ınfraqurylymnyń jetkiliksizdigine baılanysty munda týrıster aǵylyp kelip jatyr dep aıta almaımyz. Sondyqtan aýdan ákimdigi qasıetti orynda óz balanstaryna alyp, jan-jaǵyn jaqsylap abattandyrýdy josparlap otyr. «Kelgen adamdar dáret alatyn jer joq. Shyraqshy joq. Dárethana da kerek. Biz mazar basyna shyraqshy qoıyp, bes-alty adam túneıtin bólme salsaq, kelgen jurt malyn soısa, túnese deımiz. Kesene mańyn jaryqtandyryp, oryndyqtar ornatyp, sý burqaq qoısaq deımiz. Úılengen jastar osynda kelip, táý etip jatsa jaqsy emes pe?! Kesene janyndaǵy aýylǵa aparatyn jolda ózen bar. Kóktemde tasqyn bolǵanda adamdarǵa arly-berli ótý qıynǵa soǵady. Soǵan ýaqytsha jınalmaly kópir qoısaq pa dep otyrmyz» deıdi aýdan ákimi.

Aıagóz dese buryn óz aldyna aýdan ortalyǵy bolǵan qasıetti Shubartaý óńirin aınalyp óte almaısyz. Aýdan mártebesinen aıyrylǵan burynǵy aýdan ortalyqtarynyń kópshiliginiń jaǵdaıy múshkil ekeni eshkimge jasyryn emes. Shubartaýda da sol kep. Sheshilmegen másele kóp.

shubartaý

Desek te Tarbaǵataıda ákim bolǵanda Aqsýat pen Aqjardyń tizginin teń ustap, burynǵy aýdan ortalyǵyn ajarlandyrǵan Dildábek Tájibaıuly Shubartaýdyń da shyraıyn kirgizerine halyq senedi. «Ras, Shubartaýda túıini tarqamaǵan máseleler az emes. Burynǵy aýdan ortalyǵy Barshatasta sý keıde úsh-tórt saǵatqa deıin berilmeı qalady eken. Jalpy, aýyz sý máselesi Shubartaý óńirinde óte ózekti bolyp tur. Jaqynda Barshatasta aýdan ákimdiginiń kóshpeli májilisin ótkizdik. Kóshpeli májilisti shettegi, shalǵaıdaǵy aýyldarda ádeıi ótkizip jatyrmyn. Maqsat – sol aýyldardy damytý. Barshatasta jıyn ótkizgende aýyl kósheleriniń 25 jyl boıy asfalt kórmegenin estidim. Turǵyndar tarapynan kóptegen máseleler, túrli usynystar aıtyldy. Qazir Barshatas ishindegi joldardy jamatyp jatyrmyz, aýylǵa energııa únemdegish shamdar qoıamyz. Jospar kóp» deıdi D.Tájibaev.

shub

shub 1

Shyǵys Qazaqstan oblysy,

Aıagóz aýdany

 

Banner
Sońǵy jańalyqtar

Memleket basshysy Lı Chjanshýmen kezdesti

Prezıdent • Búgin, 14:47

Túrkistan – jastar qalasy!

Aımaqtar • Keshe

Importtan ne uttyq?

Ekonomıka • Keshe

Festıvaldiń alǵashqy kúninde eki qoıylym sahnalandy

Rýhanııat • 20 Qyrkúıek, 2019

«Eki juldyz» baıqaýy Almatyda bastaldy

Rýhanııat • 20 Qyrkúıek, 2019

Tarazda jedel baılanys ortalyǵy ashyldy

Aımaqtar • 20 Qyrkúıek, 2019

Lısakovtyń «Báıteregi»

Aımaqtar • 20 Qyrkúıek, 2019

Alty boksshymyz jartylaı fınalda aıqasady

Sport • 20 Qyrkúıek, 2019

Gobelen – tekti ónerdiń týyndysy

Rýhanııat • 20 Qyrkúıek, 2019

«Mádenı qabat» joıylǵan joq

Qoǵam • 20 Qyrkúıek, 2019

Shahmardan terbelgen talbesik

Rýhanııat • 20 Qyrkúıek, 2019

Uqsas jańalyqtar