Rýhanııat • 13 Qyrkúıek, 2019

Uly dala tarıhynyń basty qyry – Altyn Orda

400 retkórsetildi

Ult tarıhyn túgendeýde qashanda kúrdeli máseleler bar. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstan halqyna arnaǵan Joldaýynda «Altyn Ordanyń 750 jyldyǵyn tól tarıhymyzǵa, mádenıetimiz ben tabıǵatymyzǵa týrıster nazaryn aýdarý turǵysynan atap ótken jón», dep atap kórsetti. Tarıhtaǵy óz ornymyzdy saralaýda Altyn Orda kezeńine soqpaı kete almaımyz. Sońǵy jyldarda Reseı tarapy Altyn Orda tarıhyna qatysty ǵylymı qalyptasqan kózqarastaryn qaıta qarap jatqany belgili. Eki júz elý jyl tatar-mońǵol basqynshylyǵynyń ezgisinde bolyp, eldikke azattyq kúresterdiń nátıjesinde jettik deıtin tujyrymdardan góri el bolyp, etek-jeńimizdi jınaýǵa Altyn Ordanyń memlekettik júıesi tikeleı yqpal etti degen pikirler usynylýda. Árıne Altyn Orda ydyraǵannan keıin kúsheıgen Máskeý Rýsi memlekettik júıeni Altyn Orda dástúrimen qalyptastyrǵany aıan. Osy tujyrymnyń artynda Altyn Ordanyń murageri biz, Reseı degen ashyq oı jatyr.

Sońǵy ýaqytta jarııalanǵan Hakas memlekettik ýnıversıtetiniń dosenti G.Tıýndeshevtiń «Velıkıı han Batyı – osnovatel Rossııskoı gosýdarstvennos­tı» atty kitaby kóptegen pikir qaıshy­lyq­taryn týdyrýda. «Nyneshnıaıa Rossııa formırovalas ne na pochve Kıevskoı Rýsı, kotoraıa raspalas na neskolko sýveren­nyh gosýdarstv eshe v XII veke, za vek do poıavlenııa «mongolov», ne v sopernı­chestve s ordynsamı, s kotorymı ne bylo ý rýsskıh trenıı na relıgıoz­noı ılı kýltýrnoı pochve. Rossııa voznıkla na sovershenno novoı moskovskoı pochve, kotoraıa byla organıcheskoı chastıý zolotoordynskoı gosýdarstvennostı; ona vyrosla ız sopernıchestva Moskovıı s hanstvamı, vhodıvshımı ranee v Zolotýıý Ordý, za pravo nasledııa raspadaıýshegosıa velıkogo gosýdarstva», deıdi ǵalym.

Altyn Ordanyń ejelgi terrıto­rııasynyń qyryq paıyzy búgingi Qazaq­stan ıeligi, baıyrǵy qazaq jurtynyń ata-mekeni. Altyn Ordanyń muragerimiz dep pikir aıtýǵa bizdiń de tolyq quqymyz bar. Bıyl Altyn Ordanyń qurylǵanyna 750 jyl tolyp otyr.

Kez kelgen tobyr ult bola almaıdy. Qazaq halqy da ult bolyp qalyptasý jolynda qıly-qıly tarıhı kezeńdi bastan keshirdi. Búgingi qazaqtar kóne qypshaqtardyń zańdy jalǵasy, murageri. Qypshaqtar qaıdan shyqty, qaıda bardy, qaıda ketti degen kúrdeli suraqtarǵa ǵylymda sońǵy kezderi naqty jaýaptar, tyń tujyrymdar aıtyla bastady. Belgili tarıhshy Mýrad Adjı bylaı dep jazdy: «Kypchak – eto ımıa odnogo ız drevneıshıh tıýrkskıh rodov. Vozmojno, on kogda-to pervym otselılsıa s Altaıa, ı drýgıh pereselensev stalı nazyvat ego ımenem». Budan ári ǵalym tarıhtaǵy halyqtardyń uly qonys aýdarýynyń kósh basynda qypshaqtar bolǵanyn aıta kelip: «…Togda, to est k konsý V veka, kıpchakı zaselılı pol Evropy ı vsıý Sentralnýıý Azııý. Tıýrkskaıa rech zaglýshala na Evrazııskom kontınente lıýbýıý drýgýıý. Tıýrkı bylı samym mnogochıslennym narodom mıra… Odın narod dal jızn desıatkom drýgıh narodov» deıdi. Mine, osy qypshaqtar polovsy, kýmandar atala júrip, myń jyldan astam ýaqyt tarıhta belgili bolǵan. «Qypshaq» sózi eń alǵash Selengi ózeniniń boıynda tasqa qashalyp bederlengen. Eletmish Kúl Bilge qaǵannyń (747-757) basyna qoıylǵan qulpytasta bylaı jazylǵan: «túrk kybchak elig ıyl ol dýrmysyń (kogda tıýrkı-kybchakı vlastvovalı nad namı pıat­desıat let). Arab zertteýshileriniń eńbek­terine úńilsek, qypshaqtar IH ǵa­syr­­dan belgili bolǵan. Sonymen qatar IH-H ǵasyrlarda tarıh sahnasynda o­ǵyz­dardyń da úlken orny boldy. Olar Soltústik Kaspıı, Syrdarııanyń tómengi aǵysy, Aral teńizi mańaıyn jaılady. Biraq HI ǵasyrdaǵy qypshaq taıpa­la­ry­nyń ósip-órkendep, bılik basyna kelýi oǵyz­dardy yǵystyryp, basqa da túrli taı­palardyń qypshaq odaǵyna sińip, ortaq qypshaq tilinde sóıleýine májbúr qyldy. S.G.Agadjanov bylaı deıdi: «V konse H pervoı polovıne HI v. v polıtıcheskıh ramkah derjavy syrdarınskıh ıabgý proıshodıt ıntensıvnyı prosess formırovanııa ogýzskoı narodnostı, on stımýlırovalsıa raspadom staryh krovnorodstvennyh svıazeı, obrazovanııam novyh terrıtorıalno-hozıaıstvennyh obedınenıı ı stanovlenıem rannefeodalnyh otnoshenıı. Odnako dannyı prosess ne polýchılı svoego zavershenııa ı byl prer­van gıbelıý ogýzskogo gosýdarstva v seredıne HI v. v rezýltate kıpchakskogo dvıjenııa».

Basynda Qımaq qaǵanatynyń qura­mynda ómir súrip, keıin dara taıpa bo­lyp bólingen qypshaqtar HI ǵasyrdan bastap Á. Quryshjanovtyń sózimen aıtqanda «tarıh sahnasynyń avanssenasyna» shyǵady. Ortaǵasyrlyq qypshaqtar tarıhyn arnaıy zerttegen S.M.Aqynjanov: «ártúrli tarıhı derekterge qaraǵanda, Qazaqstan dalasynyń soltústik aımaqtarynda HI-HII ǵasyrlarda túrki taıpalarynyń basynda han bıligi bar qypshaqtar konfederasııasy qalyptasty», dep tujyrymdady. Qypshaqtar ulan-baıtaq terrıtorııany ıgerip Balqash kóliniń jaǵalaýlaryndaǵy jazyq dalalardan bastap Soltústik Kavkaz taýlary men Qyrym qyrqalaryna deıingi aralyqty mekendedi. Mafazat ál-gýzz (oǵyzdar dalasy) ataýynyń ornyna Deshti Qypshaq (qypshaqtar dalasy) ataýy paıda boldy. Qypshaq taıpalary Qytaı qorǵanynan bastap Shyǵys Túrkistan, Altaı taýlary, Ortalyq Azııa, Edil aımaǵy, Altyn Orda, odan ári Eýropaǵa deıin tarady.

Al mońǵol ústemdigi kezinde qurylǵan Altyn Orda qypshaqtardyń negizgi otany boldy. Bul jerde M. Adjıdiń «Desht-ı-kıpchak prı novom mongolskom pravıtele polýchıl ı novoe ımıa – Zolotaıa Orda, …kotoraıa, kak eto nı paradoksalno, selıkom ı polnostıý derjalas na kıpchakah» degen sóziniń mańyzy zor. Sol qypshaqtar qazaq halqynyń jeke etnostyq top bolyp qalyptasyp, derbes ult retinde tarıh dastarqanynan ózine laıyq oryn alýyna, sondaı-aq qaraqalpaq, bashqurt, tatar, noǵaı, qyrym tatarlary, qarashaı, balqar, qumyq, qaraıym, altaı, qyrǵyz halyqtarynyń ult bolyp qalyptasýyna ıgi yqpalyn tıgizdi.

Altyn Orda dúnıejúzilik tarıhta, álemdik mádenıette ózindik orny bar irgeli de qýatty memleket edi. Bul soltústik-shyǵysta Bulǵar oblysy, Edildiń orta jáne tómengi jaǵalaýyn, ońtústikte Qyrym, Kavkazdyń Derbentke deıingi, tipti odan da arǵy dalalardy, shyǵysta batys Sibir men Syrdarııanyń tómengi jaǵalaýyn alyp jatqan keń-baıtaq el bolatyn. Áýelde Joshy ulysy retinde dúnıege kelgen Altyn Orda Batý han (1227-1255), keıin Berke han (1257-1266) tusynda dáýirlep, Móńke Temir han (1266-1280), О́zbek han (1312-1342) men Jánibek han (1342-1357) tusynda Eýrazııa­nyń apaıtós dalasynda bılik qurǵan qaharly memleketke aınaldy. Altyn Ordanyń naǵyz gúldengen kezeńi – Berke han men О́zbek hannyń bılik júrgizgen dáýiri. Berke hannyń ıslam dinin qabyldaýy memlekettiń damýyna ıgi áser etti. Berkeniń saraıyna memle­kettiń tórt buryshynan ǵalymdar, aqyn­dar, sýretshiler kele bastaıdy. Qala máde­nıeti órkendeıdi. Bul jaıynda E.N.Nadjıp bylaı dep jazdy: «Arabskıe ı persıd­skıe ıstorıkı, pobyvavshıe v Zolotoı Ordy soobshaıýt o mnogıh ýchenyh, pısa­telıah, bogoslovah ı poetah, kotorye jılı na terrıtorıı Zolotoı Ordy, zanıma­lıs naýchnoı ı lıteratýrnoı deıatelnostıý. Nyne obnarýjennye pamıatnıkı materıalnoı ı dýhovnoı kýltýry Zolo­toı Ordy podtverjdaıýt vysokýıý kýltýrý ves sentrah». HIV ǵasyrdyń birinshi jartysynda búkil elge musylman dini keńinen jaıyldy. О́zbek han qalalar, meshitter, medreseler salýǵa kóńil bóldi. Altyn Orda saýda jolynda ornalasqan eń mádenıetti memleketke aınaldy.

Altyn Orda memleketiniń terrıtorııa­syn mekendegen halyqtardyń etnostyq quramy týraly ártúrli málimetter bar. Túrkitanýshy P.M.Melıoranskıı «Arab fılolog o týreskom ıazyke» degen eńbeginde: «Zolotaıa Orda sostoıa­la ız smesı razlıchnyh týreskıh ı mon­gol­­skıh plemen» dep kórsetken. Belgi­li ǵalym Á.Quryshjanov tarıhı derekterge súıene otyryp, Altyn Orda hal­qynyń deni qypshaq rýlary bolǵan degen qorytyndyǵa keledi. Sol qypshaq rý­lary qazirgi qazaq halqynyń arǵy tegi ekeni daýsyz. Bul rý, taıpalar álemdik mádenıetke óz úlesterin qosyp, keıingi urpaqtarǵa mol mádenı mura qaldyryp ketti.

Á.Kekilbaev «Qazaqtyń tórt myń jyldyq tarıhy bar, dáıekti, derekte­meli tarıhy eki myń jyldyń kóle­min­de» dese, al qazaqtyń súıegin zerdelep júrgen antropolog ǵalym Orazaq Smaǵulov «qazaqtyń tarıhy bir tal shashynda» dep, ultymyzdyń 40 ǵasyrlyq tarıhyn bultartpas derektermen dáleldep otyr. Alash ardageri Á.Bókeıhan «qazaq tarıhy – qazaq ádebıetinde» degen edi, al bizdiń oıymyzsha, eń dáıekti, eń derektemeli tarıh tildiń boıynda saqtalady. Qazaqtyń tarıhy – qazaq tilin­de. Sol tilde sóılep, sol tildi jazyp júrip, osydan tórt, tipti bes myń jyl burynǵy ata-babamyz aıtqan sózdi, túbirdi, jurnaqty, tipti dybysty aıtyp, kúnde qaıtalap júrgenimizdi ózimiz baıqa­maı­myz.

Qazaq tili birtutas, monolıtti til, biraq bul tutastyqtyń bastaýy kóne túrki zamanynan bastalyp, orta ǵasyrlarda shyńdalyp, ulttyq deńgeıde daralana bastaıdy. Sol dáýirlerden báz-baıaǵy qalpynda, dybystyq jáne maǵynalyq tulǵasy ózgermeı qazaq tiline jetken sózder baıyrǵy sózdik qordy quraıdy. Al Altyn Orda jazba eskertkishterinde qazaq tilindegi balamalarymen dálme-dál 420-dan astam sóz bar. Olar: adym, azyq, aı, alma, ala, sary, keń, tar, tórt, toqsan, aıyr, bar, ket, t.b. Keıbir sózderdiń qoldanylý jıiligi 20-ǵa deıin barady.

Qazaq tiliniń materıaldyq mádenıet leksıkasy qalyptasýynyń bir arnasy Altyn Orda dáýiri muralary. Osy jazba eskertkishterdiń tilinen baıqaǵanymyz, ata-babalarymyzdyń baqqan malyn (at, baǵlan, ıylqy, oǵlaq, syǵyr, teva, qysraq, qozy, qoı) biz de baǵyp júrmiz. Al taqqan áshekeıin (asyrǵa, ıúzýk) taǵyp, ydys-aıaqtaryn (aıaq, yzysh, bychaq, chanaq, chómchá, qazǵan, qashýq,), úı-ishi múlikterin (achǵých, beshık, ıastýq, ıoǵýrǵan, kııız, kılım, sıpýrtká) tutynyp, kıgen kıimderin (ton, chapan, kámár, qur, kaftan, kónlák, bórk, bashpaq) kıip júrmiz. Kıim tigiletin materıaldaryn da (bóz, ıúń, chóbrák, qaıysh, atlas, ııbek, kón, mamuq, tárı), eńbek quraldaryn da (balta, býrǵý, yrǵaq, kórúk, tarǵaq/tyrnaýysh, arava, ııb, týzaq, chálák, qazýq, qońyraǵý) qoldanyp, ishken-jegen tamaǵyn da (ash, et, bal, ıoǵurt, sarqýt,týz, ýn, qaımaq, sút) iship júrmiz. Munyń ózi etnomádenı sabaqtastyqty kórsetedi.

Al Altyn Orda muralary qazaq jazba ádebıetiniń de basty arnasy. Qazaq jazba ádebı tiliniń negizin salýshy uly Abaıdyń ǵylymda úsh mektebi aıtylady. Birinshisi – aýyz ádebıeti, ekinshisi – shyǵys ádebıeti, úshinshisi – orys jáne Batys Eýropa ádebıeti. Abaıdyń aqyn bolyp qalyptasýyndaǵy taǵy bir arna, tórtinshi mektep – ol J.Balasaǵunnyń «Qudatǵý biliginen» bastalǵan túrkilik jazba ádebıet edi. Abaı ózine deıingi jazba dástúrdi, jazba ádebıetti jaqsy bilgen jáne sodan nár alǵan. Abaıdyń qazaq ádebıetinde alǵash qoldanǵan aıshyq­ty sóz tirkesteriniń túp negizi Altyn Orda ádebıetinde jatyr.
Mysaly, Qutyp aqynda:
Kóńil qýshy bý ǵashyq otynda ýchar,
Haıaly ol Shyryn Hýsraýny qýchar
dep, kóńil qushy túrinde aıtylsa,
Abaıda:
Kóńil qusy quıqyljytar
shar tarapqa
Adam oıy túrlenip alǵan shaqta,
degen sııaqty kóńil qusy túrinde maǵy­na­lyq, tulǵalyq jaǵynan dálme-dál kelip, Qutypta da, Abaıda da bul fraza «júırik qııal» maǵynasynda aıtylyp otyr. Nemese synýq kóńúl turaqty tir­ke­si Qutypta:
Meni qadǵýmda az hor qylǵyl,
Syndýq kóńúlúmni bás azar qylǵan
túrinde aıtylsa,
Abaıda:
Synyq kóńilim kóp kesher
Maıda qolmen ustasań,
dep keledi. Osyndaǵy synyq kóńil frazemasy eki dáýir aqynynda «jabyr­qańqy, qaıǵyly kóńil kúıdi» bildiredi. Sonymen qatar uly Abaıda kóńildiń jaılaýy, kóńildiń kúni sııaqty boıaýy qanyq, jańasha órilgen frazeologızmder ushyrasady.

Bul derekterge qarap, HIH ǵasyrdaǵy Abaı poezııasy, ortaǵasyrlyq qypshaq jazba poezııa dástúriniń zańdy jalǵasy, dástúrli óner sabaqtastyǵy dep aıtýǵa bolady. Ǵasyrlar qoınaýynan ózgermeı, tarıhtyń yzǵarly jeline tútilip ketpeı kele jatqan turaqty tirkesterden tu­tas bir ulttyń qazaqı bet-beınesi anyq kórinedi.

Qoryta aıtqanda, osyndaı tarıhı, tildik jáne ádebı derekterge súıene oty­ryp, Altyn Ordanyń búgingi bas­ty murageri – qazaq ulty, Qazaqstan Res­pýblıkasy dep tujyrymdaýymyzǵa to­lyq negiz bar.

Murat SABYR,
Batys Qazaqstan ınnovasııalyq-tehnologııalyq ýnıversıteti, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor

Oral

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar