Rýhanııat • 13 Qyrkúıek, 2019

Shaıtankólde shaıtan bar ma?..

931 retkórsetildi

Qaraǵandy oblysynyń Qar­qa­raly óńirine joly túsken kez kel­gen jolaýshynyń qalanyń ásem tabıǵatymen tanysý sapa­ryn­daǵy eń birinshi qoıatyn sa­­ýaly bul. Qısynsyz emes. О́ıt­keni aty ǵana emes, zaty da ta­laı tylsym men jumbaqqa arqaý bol­ǵan Áýlıekóldiń Shaı­tankólge aınalǵanǵa deıingi tarıhynda adam túısigi túsinip bol­mas qan­shama syr jatyr.

Shaıtankól saparyn josparla­ǵa­nymyzǵa biraz bolǵan. Jyl saıyn bul­jymas qaǵıdaǵa aınalǵan dástúrden jańylmaı, bıyl da alaqandaı kólge taǵzym etip qaıtýdy paryzymyz sa­nadyq. О́ıtkeni mundaǵy álem de, áser de bólek. Qansha márte barsań, sonsha ret tańyrqatýdan jalyqpaıtyn tabıǵattyń tamasha tartýy bar qupııasyn ishine búkken qalpy taý basynda únsiz múlgıdi. «Syrymdy ash, jumbaǵymdy shesh» dep alystan munartyp, ózine qol bulǵap shaqyratyndaı...

Qarqaralyǵa tabanymyz tıisimen-aq bizdiń de eń áýeli izdegenimiz ata­ǵy shartarapqa shytyrmanymen másh­húr osy ańyz aıdyn boldy. Asaı-mú­seıimizdi asynyp, taý jaqty betke al­dyq. «Kólge barar adamnyń taýdy baǵyt alǵany nesi?» dersiz ishteı. Biraq bul mekenniń ózge kólderden ereksheligi de sol – Shaıtankól – áıgili Buǵyly taýynyń qyr basynda ornalasqan ta­bıǵattyń aıryqsha jaratylysy. Qar­qaralydaı qasıetti ólkeniń basy­na erekshe bir úılesimmen qona salǵan altyn táji ispetti. Beıne bir Qarqaralynyń qarqarasy dersiz. Muny kezinde qazaqtyń qabyrǵaly qalamgeri Sábıt Muqanov ta:
...Shaıtankól Buǵylynyń
qyr basynda,
Saladaı qaraǵaıdyń arasynda.
Sol qaraǵaı ishinde ishi pysyp,
Zar bolyp kózge iliner Qarasynǵa,
Jan-jaǵyna jaýtańdaı úreılenip,
Eki bıik qabaqtyń arasynda,
Sulýshash uzaq tereń oıǵa ketip,

Turdy kóldiń bir bıik jaǵasynda, – dep jyrlaǵan bolatyn áıgili «Sulý­shash» poemasynda. Sondyqtan bolar Shaıtankólge ár kóterilgen saıyn aldymyzdan Altaı men Sulýshash kezigip qalardaı, qos ǵashyqtyń ańyzǵa aınalǵan mahabbatyna kýá bolardaı júrektiń órekpip, kóńildiń erekshe tolqıtyny. Bul joly da sol kúı, sol sezim...

Etekten entige kóterilip, bıik tóbeniń basyna shyǵa kelgende qarsy aldymyzdan shap-shaǵyn kól jarq ete qaldy. Syrtqa syr shashpaı, árqaısysymyz óz qııalymyzda qattap, armanymyzda aıalap kelgendeı, bizdi biraq bul ǵajaıyp mekende Altaı men Sulýshash qushaq jaıa qarsy almady. Esesine mundaǵy kórse kóz súriner, sózben aıtyp jetkizgisiz sulýlyqqa eriksiz til baılandy. Aty men zaty bir-birine múldem kereǵar mekenniń Sulýkól emes, Shaıtankól atanǵanyna tań-tamasha bolýdan ózge amalyńyz qalmaıdy ondaıda. Biraq qorytyndy jasaýǵa asyqpańyz. Sulýlyqtyń da ishine búkken syry jeterlik eken.

Shaıtankól: ańyzdyń tórkini qaıda?

«...О́te erte zamanda orman-toǵaıly osynaý óńirge Jırensaqal áýlıe ke­lip, el aralaıdy eken. Áýlıe bıik taý­lardyń biriniń shyńyn meken etken-mys. Kúnderdiń kúninde ol Shaıtankólge bar­ǵan. Kólge jaqyn kelse, sý ishinde dene turqy adamǵa keletin sary tústi qos maqulyq shomylyp júrgen kórinedi. Túsiniksiz tilde ózara sóılesken álgi ekeýdiń biri ekinshisin «Ábilet, Ábilet!» dep atasa, ekinshisi oǵan «Jábilet!» deıdi eken. Áýlıe bulardyń erli-zaıypty shaıtan ekenin bilip, olardyń kóbeıip ketýinen qaýiptenip, duǵa oqyp, aıǵaı salǵanda, qos shaıtan zym-zııa joǵalyp ketipti. Odan keıin aqsaqal kól basyna jıi kelip, túnep júrse de, shaıtandardy kezdestirmepti-mys. Kóldiń «Shaıtankól» atanýy sodan».

Bul – kóldiń «Shaıtan» ata­ýyn ıelený syryna úńilgen qarqaraly­lyq ja­zýshy Ahmetbek Árinovtiń «Ataqo­nys arqadaǵy, shejireli Qarqaraly» kitabyndaǵy jazbasy. Al suńǵyla syr­­ly sýretker Sábıt Muqanov bolsa ózi­­niń ataqty «Sulýshash» dastanynda áı­gili aıdyndy jyrǵa qosyp, Altaı men Sulýshash arasynda órbıtin oqıǵa orny etip alady. Aı dıdarly Sulýshash arý óliminiń syryn da Shaıtankóldiń tylsymymen sabaqtastyrady.
...Kóńil qap Jylyjurttyń
yrymyna,
Saıtankól bar degende Buǵylyda.
«Adamǵa saıtan duspan» degen eldiń,
Qaramaı sińip qalǵan uǵymyna.
Ol daǵy bizdeı qashqyn esirker dep,
Bardy ol Saıtankólge tyǵylýǵa.
Barlyǵy appaq bolsa, ol sumnyń da,
Júregi olardy aıap jylydy ma?

Jylymady, kóldiń de júregi tas,
Bop shyqty Alla da qas,
saıtan da qas.
Qastyq emeı nemene, qyrshynynan,
Qıyldy jandaı dosy
Qaısar joldas.
Qaısarmen birge óler edi, biraq
О́ltirmegen panasyz bir Sulýshash.
Sol janynyń jaryǵy Sulýshashy
Ol úlgermeı, tereńge urdy qulash!..

Endi bir ańyz áý basta Áýlıekól atanǵan qasıetti aıdynnyń qalaısha Shaıtankólge aýysqanynyń sebebin my­na bir oqıǵanyń astarynan izdeıdi: Baıa­ǵyda bul kóldi «áýlıe mekendegen, sýyna beti-qolyn jýǵan» dep jurt kıeli sý sanapty. Juma saıyn qoja-moldalar bastaǵan baılar, aýqatty adamdar kelip turǵan eken. Jaǵasynda qudaıǵa arnap mal soıyp, Quran oqysady.

Shanshar ishinde Torsyqbaı degen qý bolypty. Birde sol álgindeı top­tyń ústinen shyǵady, qurbanǵa shaly­n­­­­ǵan maldyń mol etinen qarbyta asap, sary qymyzdan sylqyta ishermin dep jutynady. Biraq jýandar jyrtyq sha­pandy kedeıdi tabaqqa jolatpaıdy. Buǵan qorlanǵan qý ishinen: «Tura tu­ryńdar, bálem!», dep kete barady.

Bir kúni álgiler kóldiń basyna taǵy da jınalady. Shartyq qaryn, shúı jel­keler mol tabaqty aldaryna endi ala bergende, jaqyn jerden úreıli ún shy­ǵady. Artynsha tastardyń birinen saqaly sala qulash, shashy jalbyraǵan bir maqulyq seltıip shyǵa keledi.

Úreıi ushqan qoja-moldalar kúbirlep duǵa oqıdy. Biraq álgi pále taısalmaıdy. Daýysyn qubyltyp, qutyrynyp jaqyndaı beredi. Sol kezde qatty úreıi ushqan bir baı ornynan ushyp turyp, kózi alaqtap:

– Oıbaı, shaıtan! – dep tómen qaraı zyta jóneledi. Qorqyp otyrǵan jurt oryndarynan údere turyp, tym-tyraqaı qashady. Olardy shaıtan bop úrkitip júrgen Torsyqbaı eshki terisinen jasalǵan kepti sheship tastap, «bismildá» dep jaırap qalǵan asty qolǵa alady. Sodan beri Áýlıekól osylaı Shaıtankól atanyp ketipti-mys.
Al qaraǵandylyq jazýshy Serik Saǵyntaı bolsa, kóldiń Shaıtankólge aınalýynyń syryn mynadan tarqatady: «El aıtatyn kóptegen ańyzdardyń bári osy kóldiń ataýyna kelip tireledi. Shyntýaıtyna kelgende, oıys-oıpaty saıda emes, jaqpar tasy qatparyn qalyńdatqan taý basyna bitken kóldi kórgen qazekem: Bul – adamnyń isi emes, shaıtannyń isi bolar!» dep topshylaýynan týǵan shyǵar kól ataýy» deıdi.

Rasymen de, Qarqaraly qalasynan ońtústik-batysqa qaraı 5 shaqyrym qa­­shyqtyqta, teńiz deńgeıinen 1200 metr bıiktikte oryn tepken bul kóldiń tylsymy tolastar emes. Sýy móldir, túbi tastaq, sý sińbeıdi. Ońtústik, sol­tústik, batys jaǵalaryn qorshap turǵan jartastardyń bıiktigi 10 metr jáne odan da bıik. Aıdyny qar, jańbyr sýymen tolyǵady. Jaýyn-shashyn mol jyldary artyq sý sharasynan asyp, ońtústik jaǵasyndaǵy naýa tárizdi arnamen aǵyp ketip otyrady. Kól qurǵamaıdy. Jan-jaǵyn qaraǵaı, qaıyń, terek, tańqýraı, tasjarǵan, tobylǵy jáne taǵy da basqa butaly qalyń ný orman kóleńke túsirip, kól sýyn kóp býlanýdan saqtap turady. Kóldiń osylaı beıne bir tostaǵanǵa qu­ıylǵan móldir sý ispetti taýdyń ushar basyna ornalasa salýynyń ózi ta­laı jumbaqtyń shetin shyǵarady. Tereńdigi jaıly taǵy anyqtama joq. Aǵynsyz. О́zi de eshqaıda aqpaı, ózine de eshbir ózen quımaı-aq baǵzy qalpyn bir ózgertpeı­tin bul kóldiń qupııa-tyl­symynyń bir parasy, bálkim, osynda jatsa kerek.

Toqtardy tuqyrtqan tylsym

Iá, qalaı desek te Shaıtankól ja­ıynda ańyz da, áńgime de kóp. Sonyń biri osy ólkeden shyqqan qazaqtyń tuń­­­ǵysh ǵaryshkeri, qaharman Toqtar Áý­bá­kirov esimimen baılanysty. Kezinde bul oqıǵa jaıly kóp aıtylyp, jazyldy da. Ásirese este qalǵany – belgili jýrnalıst Nurtóre Júsiptiń «Jas Alash» gazetinde jarııalaǵan joljazba ocherkin­de aıtylǵan myna bir tań­ǵa­jaıyp oqıǵa.

Jýrnalıst óz jazbasynda 2001 jyly «Jas Alash» gazetiniń 80 jyldyq mereıtoıyn merekeleý maqsatynda ujym bolyp qasıetti Qarqaraly mekenine saparlaǵanyn aıtyp, ondaǵy sózben sýrettep jetkizgisiz sulýlyqqa súısine kele, áńgime arasynda Shaıtankólge qa­tysty qyzyqty jaıtty baıandaıdy.

«Stýdent kezimizden qulaǵymyzǵa «Shaıtankól» áni arqyly tanys bolyp qalǵan ataqty Shaıtankólge keldik.

– Assalaýmaǵalaıkúm! – dedim daýysymdy soza amandasyp. Qasymyzda jol bastap kele jatqan ulttyq qoryqtyń dırektory meniń betime jalt qarady. Birdeńe aıtqysy kelgendeı... Men ol kisige barlaı qarap edim, sál kúlimsireı tústi de, kólge bettedi.

– Sýǵa túsýge bola ma? – dedim.

– Beti-qol shaısa da jetkilikti ǵoı, – dedi de, el aǵasy sóziniń sońyn jutty.

– Jańa siz «Assalaýmaǵaleıkúm!» degenińizde meniń esime Toqtar Áýbákirov túsip ketti... – dep, sosyn sózin sabaqtaı tústi. – Qaıbir jyly Toqtar ǵaryshqa ushyp, aman-esen elge oralǵan soń, osynda týǵan jerine keldi. Qarqaraly halqy han syqyldy kútip aldy Toqtardy. So­dan osynda Shaıtankólge keldik. Ol munda kelgen bette dereý sheshindi de, sýǵa qoıyp ketti. «Aı-hoı, oı-hoı» dep ári-beri ábden júzdi. «Týǵan je­rin saǵynǵan ǵoı», dep biz de emi­re­nip jatyrmyz. Sodan ne kerek, onyń arty qıyn bir jaǵdaıǵa ulasty. Erte­sine ǵaryshkerdiń denesinde adam kór­gisiz bir jaralar paıda boldy. Dereý dári­gerler qaraı bastady. Jaqpaǵan dári joq. Keter emes. Jaǵdaıdan Almaty qulaqtansa kerek, apyl-ǵupyl Toqtardy sonda alyp ketti. Sizge ótirik, maǵan shyn, jańaǵy jara ońaılyqpen jazyla qoımady. Bir kúni Toqtar tús kóripti. Túsinde appaq kıimdi, appaq saqaldy bir aqsaqal: «Áı, Toqtar! Sen menimen amandaspadyń ǵoı!» dese kerek. Sodan Toqtar dárigerlerdiń qar­sylyǵyna qa­ramaı Qarqaralyǵa salyp-uryp jetip keledi ǵoı. Kele sala osy Shaıtankólge betteıdi. Joǵary kóterilip, kóldi kóre sala «Assalaýmaǵaleıkúm» dep amandasady. Bir tún túneıdi. Túsinde manaǵy shal rıza keıipte kórinip, Toqtardyń ústi-basyn rıza keıipte bir sıpap ótedi. Qansha myqty dáriger emin taba almaı, jaza almaı qoıǵan álgi jara demde, áp-sátte joq bop ketedi. Toqtar qulan-taza aıyǵyp shyǵa keledi. Ǵaryshkerlerdiń densaýlyǵyn qaraıtyn dárigerler ań-tań desedi. Siz álginde kólmen amandasyp jatqanyńyzda meniń esime osy oqıǵa túsip edi», dep el aǵasy áńgimesin bitirdi. «Bul ne degen keremet!» desip bárimiz tańǵalyp jatyrmyz» degen de­rekti keltiredi jýrnalıst joljazbasynda.

Al taǵy bir ańyz Shaıtankóldi qu­pııaǵa toly krest oqıǵasymen baılanys­tyrady. Jazba derekterde saqtalǵan málimetterge súıener bolsaq, jaǵdaı bylaı bolypty. Osydan bir ǵasyr buryn kóptiń ótinishimen Mıhaıl esimdi qarqaralylyq arhıereı jergilikti jurttyń záre-qutyn ábden alyp bol­ǵan úreıli mekendi jyn-periden alas­tatý maqsatynda kóldiń batys jaǵa­laýyndaǵy qoıtasty tesip, krest ornatady. Ol oqıǵanyń keıingi jaıyn jazýshy Serik Saǵyntaı bylaısha baıandaıdy:

«Shaıtankóldiń jaǵasyna qadalǵan krest týraly alǵash jazǵan belgili ól­ketanýshy Iýrıı Popov bolsa, ýaqyt óte onyń sý túbine laqtyrylǵany jóninde de kóptegen ańyz-áfsanaǵa toly áńgimeler tolastamaı keledi. Shyntýaıtynda, kól túbinde jatqan kresti kórdim deýshiler az. Tek osydan biraz jyl buryn arhıereı Mıhaıldyń Shaıtankóldi alastaǵanyna 100 jyl tolǵan tusta Qaraǵandy óńiri kazaktarynyń atamany, Qazaqstan Respýblıkasynyń Orys-slavıandar men kazaktar qaýymdastyǵynyń múshesi Semen Rakov bastaǵan top kól túbindegi ziltemirdi qaıyra alyp shyǵýǵa ynta bildirgen. Alaıda bastamashyl top qarajat taba almady ma, álde ózge geosaıası sebepterge toqtaldy ma – krest sý túbinen shyǵarylǵan joq», deıdi qa­raǵandylyq qalamger.

Jergilikti turǵyndar ǵana emes, tipti orys dindarlary da qasıetti kól­diń qupııasyna boılamaqqa barynsha tyrysyp baǵady. Tipti kóldi qorshaı ornalasqan jaqpartasqa krest ornatyp, Shaıtan ataýyn túbegeıli joıyp, Qasıetti kól atandyrmaqqa bekinedi. Sol úshin arnaıy rásim de jasap ábigerge túsedi. Alaıda bári beker edi. Kól áý bastaǵy ataýynan aıyrylmady. Ke­ri­sinshe, jumbaǵyna jumbaq, ańyzyna ańyz ústep, áıgili aıdyn ataǵyn aspandatyp áketti. Aqyndar shabytyna dem berdi. Nebir sulý jyrdyń týýyna sebepker boldy. Máselen...

Shaıtankól – aqyndar mekeni

Osylaı dep kólden qorqynysh emes, sezimniń názik ıirimin izdegen óleń ókili Serik Aqsuńqaruly «Shaıtankól – ǵashyqtar mekeni» dep ásem ánge qosty. Syrshyl aqyn Syrbaı Máýlenov te syrt qalmady. Sezimin selt etkizgen sulý mekendi tebirene jyrlady:
Taýlar, taýlar, qashanǵy qasqa
alyptar.
Mendeı seni sezdi men basqa jurttar.
Aq shashty ájem sekildi turyp aldy,
Qarqaraly basynda aqsha bulttar...
Shaıtankóldi kórip, qalamyna qýat, shabytyna shýaq quıylǵan Qadyr aqyn da qoıyn dápterin qolyna aldy. Mól­diregen tuma jyrdyń tunyǵyna boılady.
Sábı kóńil joldas ertip qasyńa,
Sonda bar da minájat qyl tasyna.
Kólge aınalyp bir pushpaǵy
aspannyń,
Aǵyp túsken Qarqaraly basyna!

Mine, óziniń osyndaı erekshe ta­bıǵı jaratylysymen talaı júrekke jol, sandaǵan kóńilge oı salǵan sulý da jumbaq, adamzat sheshimin taýyp úl­germegen qupııasy kóp qasıetti meken áli de myńdaǵan aqynnyń sezimin terbep, shabytyn shalqytyp, nebir sulý jyrdyń arqaýyna aınalary daýsyz.

Shaıtankól bul óńirde jalǵyz emes. Qarqaraly taý silemderiniń ushar basynda ornalasqan qabyrǵalary beıne bir qolmen qashaǵandaı tip-tik taqta tas­­tarmen kómkerilgen Basseın kóli de kórkem mekenniń sulýlyǵyna sulýlyq ústeıdi. Alaıda osyndaı ásemdigi ańyzǵa aınalǵan kıeli mekenniń talaı jumbaq­qa toly jádigerleri óz tunyǵyna boılap, tabıǵatyna úńiletin, qupııasyn ashyp, jańa bastamalar men tyń usynystarǵa arqaý bolatyn óz zertteýshisin kúte-kúte kúderin úzýge, tózimin túgesýge aı­nalǵandaı... Tabıǵattyń ǵajaıyp tartýy – Basseın kóli de Shaıtankóldiń taǵdyryn qaıtalap, talaı syry men jumbaǵyn ishine jasyryp, taý basynda únsiz múlgıdi.

Túıin

Rasymen de, sharasyna shúpildeı to­lyp jatqan shyń basyndaǵy aıdyny ásem aspankól týrasynda el arasynda aıtylar ańyz da, áfsana da jeterlik. Biz keltirgen mysaldar sonyń bir parasy ǵana. Áıgili kóldiń tipti búgingi ǵylymı-tehnıkanyń damyǵan tusynda da tolyqtaı zerttelip, tereńdigi men esh ózen quımaıtyn, aǵyp shyqpaıtyn basseın sýy quramynyń da áli kúnge deıin anyqtalyp, naqty saraptamalardyń jasalmaýy – aldaǵy ýaqytta júrgiziler tyńǵylyqty zertteý jumystaryna suranyp turǵany daýsyz. Bir basyna myń qupııany toǵystyrǵan shytyrman Shaıtankól taǵdyry keleshekte júrgiziler keleli ǵylymı táji­rı­be­lerdiń basty nysanyna aınala alsa, qanekı?! Sózsiz, bul da bolsa týǵan ól­keniń tańǵajaıyp tylsymyna boılap, jumbaǵyn sheshýge baǵyttalar tamasha sebep bolar edi.

Qaraǵandy oblysy,
Qarqaraly aýdany

Banner
Sońǵy jańalyqtar

Atyraýlyq sarbazdar áskerge attandy

Aımaqtar • Búgin, 17:27

Almatyda taǵy da jylý qubyry jaryldy

Qoǵam • Búgin, 16:20

Jambylda aǵash kóshetteri otyrǵyzyldy

Aımaqtar • Búgin, 16:02

Taldyqorǵanda tekstıl shyǵarylady

Aımaqtar • Búgin, 15:42

Eń qysqa áńgime. Qanat Ábilqaıyr

Eń qysqa áńgime • Búgin, 11:33

Eń qysqa áńgime. Arman Álmenbet

Eń qysqa áńgime • Búgin, 11:26

Kúlki kerýeni № 2

Rýhanııat • Búgin, 10:27

Qylqalamnyń ushynda – Qaraǵandy

Rýhanııat • Búgin, 09:48

«Qoıanqasqa» tulpar top jardy

Rýhanııat • Búgin, 09:11

Qazan meshitiniń úlgisin tańdapty

Rýhanııat • Búgin, 09:09

Qazaq dastarqanynan dám tatty

Aımaqtar • Búgin, 09:03

Baqyt Bókebaev: Bekzat óner belesteri

Rýhanııat • Búgin, 08:59

Aqyn qalamyndaǵy akademık beınesi

Rýhanııat • Búgin, 08:56

Baıanǵalı týraly baıan

Rýhanııat • Búgin, 08:52

Joldyń jaıy qalaı: Mamandar jetispeıdi

Aımaqtar • Búgin, 08:50

Semizdik túrli syrqatqa sebepshi

Qoǵam • Búgin, 08:39

«Nurly kósh» kúnin belgilesek...

Qoǵam • Búgin, 08:35

Jańa aıaldamaǵa jany qas

Aımaqtar • Búgin, 08:31

Jańaózende jańa joba bastaldy

Aımaqtar • Búgin, 08:24

Taǵzym men taǵylym toǵysqan toı

Rýhanııat • Búgin, 08:19

Bizdiń belsendiligimiz de mańyzdy

Qoǵam • Búgin, 08:16

Ekonomıkada turaqty ósim bar

Ekonomıka • Búgin, 08:06

Kraýdfandıng qazaqqa da jat emes

Qazaqstan • Búgin, 08:00

Elbasy Qyrǵyzstan basshysymen kezdesti

Saıasat • Búgin, 07:56

Uqsas jańalyqtar