Rýhanııat • 13 Qyrkúıek, 2019

Qazaqstandyq mýzykanttar Sınandalıdegi klassıkalyq mýzyka festıvaline qatysty

89 retkórsetildi

Grýzııada postkeńestik keńistiktegi eń aýqymdy mýzykalyq festıvalderdiń biri – Sınandalıdegi klassıkalyq mýzyka festıvali  (Tsinandali Festival) 8 qyrkúıekten beri joǵary deńgeıde ótip jatyr. 15 kún boıy Grýzııanyń eń sulý aımaǵy – Kahetı óńirinde ujymdar men solo ártisteriniń oryndaýymen 30-dan asa operalyq, orkestrlik jáne kameralyq mýzyka konsertteri josparlanǵan festıval 22 qyrkúıekke deıin jalǵasady.

Tuńǵysh márte ótkizilip otyrǵan bul festıvalge búkil álemnen ataqty oryndaýshylar, dırıjerler, sazgerler, mýzykalyq qaıratkerler men sýretshiler qatysýda. Festıvaldiń basty maqsaty – Eýropa men Azııa túıisken óńirdegi mýzyka únin álemge estirtý. Sınandalıdegi festıvalge arnap 900 qonaqty syıdyra alatyn arnaıy mýzykalyq zal, 60 bólmeli qonaq úı, ashyq amfıteatr, kitaphana jáne búkil tıisti ınfraqurylym salyndy.  Sondaı-aq, joba aıasynda Sınandalıde halyqaralyq mýzyka akademııasy qurylyp, onyń janynda 60 adamnan turatyn jastar orkestri jasaqtaldy.

Pan-Kavkaz  orkestri óner meıramynyń shymyldyǵyn Gýstav Malerdyń Ekinshi sımfonııasymen ashty. Bes bólimnen turatyn bul belgili týyndynyń ekinshi sońǵy bóliminde álemdik juldyzdar – opera sopranosy Ing Fang (Qytaı) jáne messo-soprano Ketevan Kemoklıdze (Grýzııa) grýzııalyq hordyń súıemeldeýimen oryndap shyqty.

Sondaı-aq, festıvalde vıolonchelıst Mısha Maıskıı (Izraıl), pıanıster Van Iýıszıa (Qytaı), Iаn Lıseskıı (Kanada), Denıs Kojýhın (Reseı), taǵy  basqa ataqty mýzykanttar óner kórsetpek.

«Kusto Group» basqarma tóraǵasy Erkin Tátishevtiń jáne ataqty sazger Erkesh Shákeevtiń usynysymen Sınandalı festıvali Pan-Kavkaz jastar orkestriniń (PCYO) quramyna Qazaqstannan on tórt jas mýzykant kirdi. Bul jetekshi shyǵarmashylyq ujym Qazaqstan, Ýkraına, Túrkııa jáne Kavkaz elderinen qatysyp jatqan talantty jas mýzykanttar úshin tájirıbe alańyna aınaldy. Festıvalge Qazaqstan atynan qatysyp jatqan mýzykanttar 2019 jyldyń 30 naýryzynda Almatyda ótken tyńdaý baıqaýynda iriktelip alyndy.

 «Kusto Group» basqarma tóraǵasy Erkin Tátishev bylaı dep atap ótti: «Men Grýzııanyń bul bóliginde 15 jyl buryn bolyp, birden Sınandalıdi súıip kettim. Sol kezde ózimniń seriktesim Georgıı Ramıshvılımen birge biz Chavchavadze murajaı úıin jáne aınaladaǵy ýsadbany qalpyna keltirý týraly sheshim qabyldadyq. Sınandalı festıvalin ótkizý týraly ıdeıa týyndaǵan kezde biz birden jas mýzykanttarymyzǵa eń úzdik kásibı mamandarmen – opera jáne klassıkalyq mýzyka juldyzdarymen jumys jasaýǵa múmkindik berip, jas talanttardy qoldaýymyz kerek dep sheshtik. Festıvalge AQSh Ulttyq sımfonııalyq orkestri jáne Sıýrıh opera teatrynyń mýzykalyq dırektory, London jáne Izraıl sımfonııalyq orkestrine shaqyrylǵan bas dırıjer Djanandrea Nozedanyń qazylyq jasap jatqany da asa mańyzdy. Bizdiń jastarymyz Sınandalıde 16 tamyzdan beri júr jáne olar kúnine 6-8 saǵattan daıyndalady. Mundaı sapar ómir boıy este qalyp, jańa kásibı jáne shyǵarmashylyq deńgeıge shyǵýǵa múmkindik beretin asa mańyzdy baspaldaqqa aınalatynyna senimdimin».

Festıvaldiń bas dırektory, rejısser Davıd Sakvarelıdze: «Orkestrge qatysýǵa úmit bildirgen jastardy tyńdaý baıqaýynan ótkizgen biz, komıssııa músheleri, Qazaqstan mýzykanttarynyń deńgeıi asa joǵary bolatynyn aldyn ala bildik. Qazaqstannan qatysatyn mýzykanttar sanynyń kóp bolatyny da belgili edi. Nátıjesinde orkestr quramyna engen 14 adam ózderin tamasha qyrynan kórsete bildi. Orkestrde óner kórsetetin mýzykanttar úshin erekshe minez, ıkemdilik jáne ózgeriske qushtarlyq, emosııalyq turaqtylyq, eń bastysy, ujymda jumys jasaı bilý asa mańyzdy. Men qazaqstandyqtardy mýzyka aıasynda burynnan baqylap kelemin, olardyń boıyndaǵy bul bıik sapany áldebir genetıkalyq kodtyń nátıjesi dep baǵalar edim. Talant dástúrden bastaý alady, sondyqtan ony damytýǵa qarjy salý qajet. Ýaqyt óte kele, kásibı sheberligi olardy álemge tanymal etetinine senemin».

Erkesh Shákeev, qazaqstandyq sazger ári aqyn: «Festıval óte tamasha áser qaldyrdy. Osyndaı jaıly ortanyń qalyptasýynyń bir syry Grýzııa jeri men onyń qonaqjaı halqynyń keń peıilinde jatyr. Bizdiń eldiń joǵary deńgeıde óner kórsetti. Bul jaıynda maestro Djanandrea Nozeda jáne festıval dırektory Davıd Sakvarelıdzeniń ózi aıtyp otyr. Sınandalıdegi aýqymdy festıvalge tek sáttilik pen órkendeýdi ǵana tileımin!»

 

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar