15 Qyrkúıek, 2019

О́zbekstan – Túrki keńesiniń múshesi

122 retkórsetildi

О́zbekstan Túrkitildes memleketterdiń yntymaqtastyq keńesine múshelikke kiredi. Bul týraly uıymnyń resmı saıtynda Túrki keńesiniń Bas hatshysy Baǵdat Ámreev málimdedi.

«О́zbekstan 2009 jyly Túrkitildes memleketterdiń yntymaqtastyq keńesiniń «Nahchyvan kelisimin» 14 qyrkúıekte ratıfıkasııalaǵanyn qýanyshpen habarlaımyn. Osylaısha, О́zbekstan Túrki Keńesiniń tolyq quqyly múshesi atandy. Bul tarıhı sheshim «Nahchyvan kelisimine» 10 jyl tolýymen saı kelip otyr. Bıylǵy 15 qazanda Bakýde ótetin Túrki Keńesiniń 7-sammıtinde Prezıdent Shavkat Mırzııoev bastaǵan baýyrlas el – О́zbekstandy zor qurmetpen qarsy alamyz» delingen málimdemede.

 Sondaı-aq Túrki keńesiniń Bas hatshysy óz málimdemesinde О́zbekstan árdaıym Túrki áleminiń asa mańyzdy faktorlarynyń biri ekenin, Uly Jibek jolynyń boıynda ornalasqan Samarqand, Buhara jáne Hıýa sııaqty qalalarymen túrki-ıslam dúnıesiniń ekonomıkalyq jáne mádenı besigi bolǵanyn da atap ótedi. 

"Búgingi tańda О́zbekstan tek óziniń baýyrlas elderine ǵana emes, sonymen qatar, búkil aımaq úshin de yntymaqtastyq pen damýdyń jańa úrdisin usynyp otyr" dep atap ótken Túrki keńesiniń Bas hatshysy.

Sondaı-aq Túrkııa Syrtqy ister mınıstri Mevlıýt Chavýshoglý da osy aqjoltaı habardy qýana habarlady.

«О́zbekstan Túrkitildes memleketterdiń yntymaqtastyq keńesine múshelikke ótý jóninde sheshim qabyldady. О́zbek tarapynyń resmı ótinishi Túrki keńesiniń hatshylyǵyna kelip tústi» dedi M.Chavýshoglý.

Túrkııa Syrtqy ister mınıstriniń aıtýynsha, Túrkitildes memleketter yntymaqtastyq keńesi Azııadaǵy mańyzdy rólge ıe bolady. Máselen, ol byltyr Ystyqkólde ótken sammıtte Majarstan tarapynyń Keńeske baqylaýshy bolǵanyn eske salyp ótti.

Osylaısha,  Tuńǵysh Prezıdent – Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń  bastamasymen 2009 jyly qazanda Nahchyvanda (Ázerbaıjan) ótken sammıtte qurylǵan Túrkitildes memleketterdiń yntymaqtastyq keńesi túgendelip, halyqaralyq uıymnyń keregesi keńeıdi. Bul – túgel túrkiniń yntymaq-birligi jolynda ólsheýsiz eńbek sińirgen Elbasynyń tikeleı qajyr-qaıratynyń arqasynda qalyptasqan Túrki keńesiniń kezekti belesi ekeni anyq.

Eske sala ketsek, bastapqyda Túrki keńesine Túrkııa, Ázerbaıjan, Qazaqstan men Qyrǵyzstan kirdi. Uıym qurylǵaly beri oǵan múshe memleketter alty ret sammıt ótkizdi.

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar