Rýhanııat • 16 Qyrkúıek, 2019

Súıegi asyl adam edi

80 retkórsetildi

Ábilfaıyz aǵa dúnıeden ozdy! Aq shashyn artqa qaıyra tártippen taraǵan, bir qaraǵanda tym qatal sııaqty, al shyn máninde jan-dúnıesi jaısań, erekshe meıirim-shýaq ıesi Ábekeńe shákirt bolǵan shaq­tarymyz keshe ǵana sııaq­ty edi-aý! Ol kisi bizge «Ga­zet­­ti bezendirý tehnıkasy», «Ocherk», «Redaktor men kor­rek­torǵa qosymsha kómek», «Sek­retarıat jumysy», t.b. pán­derden dáris oqydy. Talap qoıa­tyn. Sol talaptyń oryndalýyn qatań qadaǵalaıtyn.

Jalpy ustazdyqqa tájirı­be­den kelgen. Al 1965 jyldan taban aýdarmaı QazMÝ-diń jýrnalıstıka fakýltetinde aǵa oqytýshy, dekannyń orynbasary, professor bolyp qyzmet atqardy. Myńdaǵan shákirtterge tálim-tárbıe berdi.

Qazirgi elimizdegi qalam usta­ǵan qaýymnyń kópshiligi Ábe­keńniń shákirtteri.

Asa mazmundy, maǵynaly, óne­geli ómir súrdi. 20-dan astam oqýlyq, oqý-ádistemelik kitap­tary jaryq kórdi.

Zamandastarynyń ishinen Kamal Smaıylov­pen erekshe syılas dos boldy. Ázilhan Nursha­ıy­qovpen syrlas boldy. Joǵary oqý ornyndaǵy eńbegi joǵary baǵalanyp, ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-diń «Aıryqsha eńbegi úshin», «ál-Farabıdiń» Úlken Altyn medalimen» marapattaldy.О́miriniń sońyna deıin ádeb­ıet pen óner salasyndaǵy Pre­zı­dent stıpendııasynyń ıegeri boldy.

Men ýnıversıtetti bitir­­gen­nen keıin oqy­týshy­lyq qyzmette júrgende, Ábekeńniń qasy­na kóp erdim, kóp aqyl-keńe­­sin tyńdadym. Meni týǵan balasyndaı jaqsy kór­di. Báki­jan dep at qoı­ǵan jal­ǵyz adam edi!

Ol kisiniń shyn týǵan ýaqy­ty 1928 jyly eken. Sonda 91 jasynda dúnıeden ozyp otyr.Mundaı 90-nan asqan abyz aqsaqaldarymyz biz úshin asa qadirli jandar. Súıegi asyl adam edi! – deıdi qazaq ondaı jan­dardy.

Ábekeń kim bolsa da aldy­na kelgen qazaq balasyna kómek­te­sip jiberetin, jan balasyna qııanat jasap kórmegen qara­pa­ıym, kishipeıil, adal azamat edi! О́zi de kıeli Torǵaı óńiriniń tú­legi, tekti azamat bola­tyn.

Qansha jas shýaǵyńnan paıda kórdi,

KazGÝdeı jaılap óttiń baı mekendi.

Jadyńnan tastamadyń Áýezovti,

Aýzyńnan tastamadyń Qaıre­keńdi (Bekhojın).

Siz jaıly Ustaz dep biz sóz eteıik,

Kóneniń bizge jetken kózi eteıik.

Altaı dep erkeletti Aman­do­sov,

Alpan dep syılap ótti Qojakeev.

Bola almas mańdaıyńdaı ózge mańdaı,

Qaqtyrmaı qanattyǵa, sózge qalmaı,

О́sirdiń tumsyqtyǵa shoqyt­tyr­maı,

Qazaqtyń bar balasyn óz balańdaı.

Bir óziń Tobyl-Torǵaı arnasy ediń,

Qııanatyń bolǵan joq  janǵa seniń.

Ybyraı aýylynda týǵan tektim,

Aqań men Jaqańdardyń jalǵasy ediń.

Atyńdy jalpaq  jurtqa tarataıyn,

Siz-báıterek, biz edik-bala qaıyń.

Attandyń Almatyńnan jánnatyńa,

Baqul bol, jany jaısań Aǵataıym!

 

 Baýyrjan Jaqyp

Sońǵy jańalyqtar

Jetisaılyq jomart jandar

Aımaqtar • Keshe

Ishan baǵy qaıta qalpyna keledi

Rýhanııat • Keshe

? (Suraq belgisi) Poema

Ádebıet • Keshe

Senzýrasyz Abaı

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar