Rýhanııat • 16 Qyrkúıek, 2019

Úsh ishekti ulttyq kóne aspaptardyń biri – sherter aspaby

139 retkórsetildi

Qazaq halqynyń mýzykalyq aspaptarynyń tarıhy jaıynda sóz qozǵaǵanda birden kóz aldymyzǵa birden dombyra, qobyz, sherter, sybyzǵy sııaqty túrleri keledi. Ári mýzykalyq aspaptar týraly derekter kóp jaǵdaıda kóshpeleler tarıhyna qaraı boılap, jaýgershilik zamanda habar berý maqsatynda, ańdy úrkitýge, dinı salt-joralǵylarda, án-kúıshilik óner men qatar shıpagerlik ómirde de qoldanysqa ıe bolǵan.  

Almatydaǵy Yqylas atyndaǵy halyq mýzykalyq aspaptar mýzeıiniń qorynda saqtalǵan aspaptardyń árqaısysynyń ózindik tarıhy bar. Osy oraıda úsh ishekti, shertip oınaıtyn, qazaqtyń aspaptyq mýzyka mádenıetindegi kóne aspaptardyń biri – sherter aspaby jaıynda tanymdyq maqsatta sóz qozǵaǵandy jón kórip otyrmyz.  Mýzeı málimetterine súıenetin bolsaq, kóbinese án-jyr, dastandardy qostaýǵa arnalǵan, baqtashylar arasynda keń taralǵan aspap. Bul quraldyń ereksheligi sherterdiń qurylysy men formasy negizinde dombyraǵa uqsas bolǵan, moıny, qysqa, qyl ishek taǵylǵan, úlkendigi qobyzdaı. Qyrǵyzdyń komýzy sekildi sherter de pernesiz. Sherterdiń eski sýretin biz sýretshi, polıak revolıýsıoneri Bronıslav Zalesskııdiń 1865 jyly «Qyrǵyz dalalaryndaǵy tirshilik» atty albomyn oqı otyryp B. Sarybaev kóptegen maǵulmat alady. Mańǵystaý jerine jer aýdarylǵan Zalesskıı óziniń albomynda qazaq ertegilerin jazyp, ol ertegiler boıynsha ózinshe sýretter de salǵan. Gravıýralyq bir sýrette Myrzaqaı  degen jyrshy beınelengen. Onyń qolynda moıny qysqaraq, pernesiz, shanaǵy oıyqsha etip jasalǵan shaǵyn aspap beınelengen. Aspapty sol qolyna ustap, oń qolynyń saýsaqtarymen shertip oınaıtyny kórinip tur. Sondyqtan bul aspapty Sarybaev sherter dep tujyrymdady. Jáne muny ol mýzyka aspaptaryn jasaıtyn eksperımentaldy sheberhanada albomda kórsetilgen sherterdiń úlgisin jasady.

Sherterge úsh ishek taǵylady jáne ol mynadaı negizgi úsh bólimnen turady: aspaptyń shanaǵy, moıyny jáne basy. Sherterdiń shanaǵyna jatatyn bólikter mynalar: bet qaqpaǵy, shanaǵy (keýdesi), teri, tıek jáne oıyq. Jetildirilgen sherterdiń moıynynda perneler tizbegi sany 22 (al kóne sherterde perneler bolmaǵan). Aspaptyń basynda, úsh úsh ishekti bolǵandyqtan, úsh qulaǵy bar. Sherter shanaǵynyń tómengi jaǵynda úsh túımesi bar, bul túımelerge úsh ishek bekitiledi. Sherterdiń eń negizgi ereksheligi onyń shanaǵynyń jartylaı terimen qaptalǵandyǵynda, osy teriniń sapasyna baılanysty dybys terbelisi de ártúrli bolady. Sherterge eshki men túıeniń terileri ılenip, óńdelip tartylady.

 

ALMATY

Sońǵy jańalyqtar

Kitaphana kóbeıgen elde qylmys azaıady

Ádebıet • Búgin, 15:14

Zańsyz qarý-jaraq satqandar sottaldy

Qoǵam • Búgin, 12:50

Igerilgen ınvestısııanyń ıgiligi

Aımaqtar • Búgin, 12:37

Taraz: Bilim oshaǵyndaǵy zańsyzdyqtar

Aımaqtar • Búgin, 11:20

Abaıdyń dombyrasy qandaı bolǵan?

Abaı • Búgin, 11:09

Uqsas jańalyqtar