Qoǵam • 17 Qyrkúıek, 2019

Orazkúl Asanǵazy: Til tuǵyry bıikteıdi

99 retkórsetildi

El Prezıdenti Q.Toqaev óziniń alǵashqy Joldaýynda: «Qazaq tiliniń memlekettik til retindegi róli kúsheıip, ultaralyq qatynas tiline aınalatyn kezeńi keledi dep esepteımin. Biraq mundaı dárejege jetý úshin bárimiz dańǵaza jasamaı, jumyla jumys júrgizýimiz kerek», dedi.

Iá, óte durys. Egemendik alǵany­myzǵa 28 jyl boldy, sodan beri Qazaqstanda ómir súretin bar­lyq ulttarǵa memlekettik tildi meńgerýge tolyqtaı jaǵdaı jasalyp keledi. Bul –  bir, ekinshiden, demografııalyq turǵydan qazaq ulty eń joǵarǵy paıyzdy kór­se­tip otyr (málimetterge súıen­sek, qazirgi tańda qazaq halqynyń úlesi 40 paıyzdan 75 paıyzǵa jetti), úshinshiden, qazaq tilinde sóıleýshiler sany artty (2009 jylǵy halyq sanaǵynda 1 350 myń slavıan halqynyń ókili «Men memlekettik tildi bilemin» - dep málimdedi, al 10 paıyzdan astam túrkitektes aǵaıyn túgelge jýyq qazaq tilin biledi). Kórshi ózbek, qyrǵyz, t.b. túrkitektes memleketter táýelsizdik alǵan kezeńde-aq halqynyń paıyzy kóp bolǵandyqtan óz tilderiniń mártebesin joǵaltpaı, birden erkin qoldanysqa endirdi, al bizdiń úles paıyzymyz da óz deńgeıine tolyqtaı jetti. Sondyqtan da qazaq tiliniń ultaralyq qatynas tiline aınalatyn kezeńi naqty keldi dep esepteımin.

Alty alashqa aty jaıylyp, eski men jańa zamannyń altyn kópiri bolǵan ataqty Máshhúr Júsip Kópeıulynyń «Túrik tili­niń ishindegi gaýhary – qazaq tili» degen qasıetti sózi bar. Osyn­daı gaýhar tilimizdi óz dáre­je­sinde paıdalana almaýymyzǵa kezindegi keńes ókimetiniń solaqaı saıasaty áser etse, al dál qazir qoǵamnyń barlyq salasynda qazaq tiliniń mártebesi joǵary bolýy qajet. Jalpy kez kelgen elde tildik ahýal ózgergen jaǵdaıda til saıasaty da jańa talaptarmen tolyǵyp otyrady jáne barlyq elderde memlekettik tildi bilý zań arqyly mindettelgen. Al bizdegi Til týraly zańda «Qazaqstan halqyn toptastyrýdyń asa ma­ńyz­dy faktory bolyp tabylatyn memlekettik tildi meńgerý – Qazaqstan Respýblıkasynyń árbir azamatynyń paryzy» («Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy Til týraly zań», 4-bap) dep qana kórsetilgen. Iаǵnı, memlekettik tildi meńgerý tek «paryz» ǵana. Meniń oıymsha, Prezıdent Joldaýyndaǵy qazaq tiliniń memlekettik til retindegi rólin kúsheıtý úshin «Til týraly» zańǵa ózgerister engizip, memlekettik tilge qatysty jaýapkershilik belgilenýi kerek. Álemde jeti túrki memleketi bar desek, sonyń altaýy óz tilinde el basqaryp, bir-birimen qarym-qatynasty tek óz tilinde jasaýda.

Kez kelgen qazaq, qazaqstandyq bir-birimen tek memlekettik tilde sóılesetin ýaqyty keldi. Táýelsizdik qazaqqa ne berdi desek, sanymyz ósti, sanamyz órkendedi, rýhymyz jandandy. Rýhymyzben birge tilimizdiń tuǵyry da bıikteýi shart.

 

Orazkúl ASANǴAZY,

qoǵam qaıratkeri

Sońǵy jańalyqtar

«Eńbekshi qazaq» basqarmasy

100 • Búgin, 07:09

Azamattyq ustanymym qalyptasty

100 • Búgin, 07:05

Taralym hám qaralym

100 • Búgin, 06:55

«Egemen» esten shyqpaıdy

100 • Búgin, 06:47

Qandastarǵa qamqorlyq jasaǵan

100 • Búgin, 06:42

Tarhan tekti redaktor

100 • Búgin, 06:40

Júz jyl

100 • Búgin, 06:27

Jaqsy dástúr jalǵasa beredi

100 • Búgin, 06:22

Ushqyr oılar ushqyndary

100 • Búgin, 06:11

Úlken joldyń úzikteri

100 • Búgin, 05:58

Investısııa – damý dańǵyly

Aımaqtar • Búgin, 05:49

Yntymaqtastyq máseleleri qaraldy

Qoǵam • Búgin, 05:43

Ǵasyrlyq shejire ǵıbraty

100 • Búgin, 05:39

Tapa tal tústegi qaraqshylyq

Aımaqtar • Keshe

Dombyradan tegin dáris berip júr

Rýhanııat • Keshe

Arymas abyroı

Rýhanııat • Keshe

Kóneden kelgen kónek

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar