Qoǵam • 17 Qyrkúıek, 2019

Shaǵyn kásip shańyraqtan bastalsa...

104 retkórsetildi

«Qoly qımyldaǵannyń aýzy qımyldaıdy» degen qazaqtyń qanatty sózi bar. Adam balasy shyr etip dúnıe esigin ashqan kúnnen bastap Alla taǵala onyń rızyǵyn taǵdyr taqtasyna jazyp qoıatyny belgili. Aýzyna ana sútinen bastap, tirshilikte túrli taǵamnyń dámin tatý pendeniń peshenesinen aınalyp ótpeıdi. Biraq sol rızyqqa qol jetkizý adamnyń is-áreketine baılanysty bolmaq.

Biri oqyǵan mamandyǵy boıynsha qyzmettiń qyzyǵyna kirse, endi biri jeke kásiptiń jetegine erip, shaǵyn bolsa da sharýashylyqtyń tizginin ustap, nápaqa tabýda. Bizdiń qoǵamda «bıznes bastaý qıyn, qymbat nemese barlyǵynyń qolynan kele bermeıdi» degen kereǵar pikir basym. Zer salyp, zeıin qoıyp oılanatyn bolsa, adam balasynyń atqarmaıtyn isi qalmaıtyn edi. «Qolymnan kelmeıdi», degen orynsyz oı kásip ashyp, jumys júrgizýge qarsy qoıylǵan qamal sııaqty. Qazirgi zamanda bazarǵa shyǵyp saýda jasamaı-aq, úıde otyryp úlken is tyndyryp júrgender jeterlik. Bireýler bózin, bireýler sózin saýdaǵa salǵan búgingi básekege toly báıge ómirde qur qarap turýdyń ózi qurdymǵa jeteleıtindeı...

«Úıde otyryp bıznes jasaý» degen oqyǵan bilim men meńgergen maman­dy­ǵyńyzdy, alǵan dıplomyńyzdy sandyqqa saqtap qoıý degen sóz emes. Kerisinshe, negizgi jumysyńyzǵa kedergi keltirmeıtin kásip kózin kádege jaratyp, qosymsha paıdaǵa kenelý. Sondaı jandardyń biri – astanalyq Janerke Tursynǵazyqyzy. Ol úıde otyryp ártúrli qýanysh, toıǵa arnap toıbastar syılyqtaryn jasap, satýda.

«Kez kelgen adam ómirge kelip, aınalasyn tanyp, jan-jaqqa kóz tastaǵan sátten bastap, paıda tabý, baılyqqa kenelý jolyn qarastyratyny belgili. Astanamyzǵa Qazaqstannyń túkpir-túkpirinen bólek, shetelderden de qanshama adam kelip qonystanýda. Sol sebepti adam sany artqan saıyn qarjy tabý joly da qarqyndap, básekelestik deńgeıi ósetini belgili. Toıbastar syılyqtaryn jasaýdy úsh jyl buryn qolǵa alǵan bolatynmyn. Birinshi balamyz ómirge kelgende, qonaqtar shaqyrdyq. Sol kezde qonaqtarǵa usynatyn toıbastardy satyp almaı, ózim jasap kórsem degen oı keldi. Meniń jasaǵanymdy unatqan jaqyndarym, tanystarym, dostarym maǵan tapsyrys bere bastady. Qazir jaqyndarymyzdyń, janashyrlarymyzdyń jarnamasymen kóptegen tutynýshy, turaqty alýshy adamdar taýyp, kúnine 10-nan asa tapsyrys qabyldaımyz. Saǵatyna eseptegende 100 dana toıbastar daıyndaımyz», deıdi Janerke Tursynǵazyqyzy.

Bizdiń keıipkerimizdiń bir ereksheligi, ol osy bir kásipti qosymsha súıikti isi retinde aınalysatyndyǵy deýge bolady. Sebebi Janerke qazir qaladaǵy dúkenderdiń birinde kassır bolyp eńbek etýde. Ol buǵan deıin «Mega Silk Way», «Han Shatyr» sııaqty iri oıyn-saýyq ortalyqtarynda da eńbek etken.

«Toıbastar syılyqtaryn ázirleý súıikti isim bolǵandyqtan, ýaqytyn belgilep qoıyp asyqpaı daıyndaımyn. Árıne, onyń da ózindik jaýapkershiligi bar. Degenmen janyń qalap jasaǵan jumysty barynsha tapsyrys bergen adamnyń talǵamynan shyǵatyndaı shynaıy jasaısyń. Bizge senip tapsyrys bergen adamdardyń kóńili qalmaý úshin, tııanaqty ári sapaly qylyp ázirleımiz», deıdi ol.

Qazaqstannyń túkpir-túkpirinde mundaı kásippen aınalysatyn adamdardy kóptep kezdestirýge bolady. Olardyń árqaısysynyń ózindik erekshelikteri de joq emes. Ǵalamtor betin aqtaryp otyrsańyz, ásirese áıelder qaýymyna arnalǵan úıde aqsha tabý jumystary jetip artylady. Olardyń qatarynda tamaq isteý, kıim tigý, qolóner buıymdaryn jasaý, toqyma toqý sııaqty is tetigi kóp. Nege áıelder? «Er azyǵy men bóri azyǵy jolda» degen halqymyzdyń esti sózin eskersek, názik jandylardyń úıde otyryp, bala baǵýy da zańdy. Áıtse de qolynan kelgenshe eriniń bir jaǵyna shyǵysyp aqsha tabýy ábes áreket emes. Tipti úıde otyryp aqsha tabýdy otbasylyq kásipke de aınaldyryp úlgergender bar. Sondaı otbasynyń biri – Berik pen Janar.

«Otbasymyzben úıde otyryp tapsyrys qabyldap júrgenimizge alty jyldaı ýaqyt boldy. Alǵashqyda foto túsirý hobbı retinde bastaldy. Sodan otbasyn quryp qalaǵa kelgennen keıin fotogrof bolyp tabys taba bastadym. Kelinshegim Janardyń eń alǵashqy tabysy – ishine kartop salyp jasaǵan bálish boldy. Tańǵy tórtte turyp, segizge deıin pisirip, kesip daıyndap qoıady. Men jańa pisken qalpynda úıdiń mańyndaǵy shashtarazdarǵa, dúkenderge satyp kele­min. Sosyn osy tásil­men tátti torttar pisirdi. Tabysy molynan bolmasa da, bul birigip jasaǵan isimiz bizge shabyt berdi. Osylaı birigip áreket jasasaq aldaǵy ýaqytta jaqsy jetistikke jetetinimizge senimdi boldyq. Ári qaraı ınternet arqyly balalarǵa arnalǵan kıimder sattyq. Sosyn kelinshegim qolónermen shuǵyldana bastady. Alǵashqyda srapbýk albomdar satty, odan keıin oıýmen órnektelgen tórkórpelerge tapsyrystar qabyldady. Nárestelerge arnalǵan arnaıy matalardan tigilgen besik jabdyǵyn tapsyrys berýshiniń talabyna saı jasady. Búginde 1-8 jas aralyǵyndaǵy balalarǵa arnalǵan zamanaýı Vıgvamdar (úıshik) jasap júr. Adamdar balalar bólmeleriniń dızaınyna baılanysty nemese ózderine unaǵan matalar jınaǵynan tapsyrys beredi. Vıgvam tórt aǵashtan, kórkemdelip tigilgen shatyrdan, ishine tóseıtin arnaıy jumsaq kórpeden, dekoratıvti jastyqtardan jáne ártúrli ádemi qosymsha jabdyqtardan turady. Vıgvamǵa tapsyrys beretin kisiler balalarynyń týǵan kúnine arnap nemese týystarynyń balalaryna syılyqqa alady. «Daıyn vıgvamdy úıine aparyp qurastyryp quryp beremin. Jańa úıshiktiń ıesi bolǵan balalardyń qýanyshyn kórgende biz de qýanamyz. О́zime keletin bolsam, fotogrof bolyp jumys istep júrgenime bes jyldaı boldy. Arasynda ınternet arqyly sıfrly pıanıno da (sıfravoe pıanıno) satyp kórdim. Tenderge de qatystym. Qazirgi ýaqytta ózime unaı­tyn 3 baǵytty tańdap, tapsyrystar qabyldaımyn. Birinshi baǵytym, balalardy túsirý. Nátıjesinde sol kúngi bala­lardyń qýanyp, shattyqqa bólenip júr­gen qaıtalanbas sátteri estelik bolyp qalady. Ekinshi úılerdiń ishki-syrtqy ıntererlerin túsiremin. Ádette úılerin satýǵa jáne jalǵa beretin kisiler nemese keńse, meıramhana, qonaqúıler jarnamaǵa berýge arnap foto túsirýge tapsyrys beredi. Úshinshi baǵytym ınternet dúkenderge arnap foto túsirý. Bul fotolar tapsyrys berýshiniń zattaryn zamanǵa saı jarnamalaýǵa, zattarynyń katalogyn jasaýǵa, saýdasynyń júrýine, kásibiniń alǵa qaraı damýyna áser etedi. Eń negizgisi, jumysymyz ózimizge unaıdy. Kásibimizdi úzdiksiz damytý jolyndamyz», deıdi otaǵasy.

Búgingi tańda eki bala tárbıelep otyrǵan Berik Shahmuratuly men Janar Serikbaıqyzy otbasy bolyp jumys isteý barysynda qıynshylyqtardyń da kezdeskenin jasyrmady.

«Sol kezde kelinshegim ekeýmiz bir birimizge qoldaý kórsetip, tıimdi sheshim qabyldaýǵa áreket jasadyq. Nátıjesinde jańa ıdeıalar paıda boldy. Sol ıdeıaǵa baılanysty tez arada áreket etýdi úıren­dik. Jaqyn dostarymnyń da kómegi kóp boldy. Olardan árdaıym aqyl-keńes surap turamyn», deıdi olar.

Árıne qolyńnan kelip, qabiletiń jetip tursa talaı ispen aınalysýǵa múm­kindik mol. Pavlodar oblysynyń týmasy Aıjan Qanashqyzy da úıde otyryp súıikti isi arqyly tabys taýyp júrgen kelinshekterdiń biri. Ol negizinen qaǵazdan, monshaqtardan, ártúrli asyl tastardan sándik bezendirý zattaryn jasaıdy.

Sándik bezendirý zattaryn jasaýdy 2014 jyly bastadym. Qyz-kelinshekterge alqa, óńirjıek, beldik, bilezik, dıadema jasap qana qoımaı, balabaqsha, mektep jasyndaǵy balalarǵa arnap túrli is-sharalarda kıetin kıimder tigemin. Negizgi mamandyǵym – ınterer dızaıneri. Bilimim joǵary. 2010-2015 jyldary L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa Ulttyq ýnıversıtetinde sáýlet-qurylys fakýltetinde bilim aldym. Stýdent kezimde qaǵazdan jasalǵan orıgamı tehnıkasynda florıstıkalyq kórmelerge qatystym. Balamen otyrǵandyqtan alǵashynda tek qyzyma jasap júrdim. Keıin tanys dostarymyz balalaryna ala bastady. Bir kúni sińlim ınstagram jelisinde jeke paraqsha ashyp berip, jasaǵan zattarymdy soǵan salýyma keńes berdi. Qazirgi ýaqytta áleýmettik jeli arqyly ártúrli qaladan tapsyrystar úzilmeı túsýde», deıdi Aıjan Qanashqyzy.

Belgili kásipker Bıll Geıts «Bıznes – úlken qumarlyq pen azǵana erejeden turatyn óte qyzyq oıyn» degen edi. Iá, qumarlyq pen qyzyǵýshylyq qatar júrmese, bastalǵan kásiptiń aıaqtalýy da tez bolary sózsiz.

 

Banner
Sońǵy jańalyqtar

Izgilik elshisi

Aımaqtar • Búgin, 17:38

Soltústik oblystarda boran bolýy múmkin

Qazaqstan • Búgin, 16:18

Kún energııasy Oralǵa jetti

Aımaqtar • Búgin, 15:46

«Aqyny aq Ertistiń – Qımadıden...»

Rýhanııat • Búgin, 12:46

Fýtbol: Makedonııamen teń oınadyq

Fýtbol • Búgin, 12:24

Kúlki kerýeni № 3

Rýhanııat • Búgin, 11:38

Eń qysqa áńgime. Jandos Júsipbek

Eń qysqa áńgime • Búgin, 11:32

Eń qysqa áńgime. О́mirjan Ábdihalyquly

Eń qysqa áńgime • Búgin, 11:29

Eń qysqa áńgime. Baýyrjan Babajanuly

Eń qysqa áńgime • Búgin, 11:24

Dala úni Almatyda bastalady

Rýhanııat • Búgin, 10:19

Tekti sózdiń tóresi Almatydan bastalady

Aımaqtar • Búgin, 10:11

Taǵylymdy tulǵa

Rýhanııat • Búgin, 09:36

Ǵylym qanatyndaǵy ǵumyr

Rýhanııat • Búgin, 09:34

Moıynqumǵa ushaq qatynaıdy

Aımaqtar • Búgin, 09:29

«Para berme» chellendji bastaý aldy

Aımaqtar • Búgin, 09:27

Kásipodaq úzdikteri marapattaldy

Aımaqtar • Búgin, 09:26

Bı-aǵa salǵan án eken...

Rýhanııat • Búgin, 09:17

Qaıta oralǵan «Don Karlos»

Rýhanııat • Búgin, 09:15

Jeti óner qonǵan jampozym

Rýhanııat • Búgin, 09:12

Taǵdyry tańdalǵan patshaıym

Rýhanııat • Búgin, 09:09

Naǵyz qazaq

Rýhanııat • Búgin, 09:05

«Brakoner» biraz basbuzardy quryqtady

Aımaqtar • Búgin, 09:00

Reseıden de úırenýge bolady

Saıasat • Búgin, 08:52

Zań jobasyn talqylady

Qoǵam • Búgin, 08:46

IýNESKO-nyń syılyǵyn jeńip aldy

Qazaqstan • Búgin, 08:45

Uqsas jańalyqtar