Ekonomıka • 17 Qyrkúıek, 2019

Qazaqstan «Halyqaralyq saýda» ındıkatory boıynsha Dúnıejúzilik bank reıtınginde 21-pozısııaǵa kóterildi

26 retkórsetildi

Premer-Mınıstr Asqar Mamınniń tóraǵalyǵymen ótken Úkimet otyrysynda Saýda jáne ıntegrasııa vıse-mınıstri Azamat Asqaruly Qazaqstannyń «Doing Business» reıtıngindegi, sondaı-aq Jahandyq logıstıkalyq tıimdilik reıtıngindegi (LPI) pozısııasyn jaqsartý boıynsha qabyldanyp jatqan sharalar týraly baıandady. Bul týraly Premer-Mınıstrdiń baspasóz qyzmeti habarlady. 

Saýda jáne ıntegrasııa mınıstrligi «Doing Business» reıtınginde «Halyqaralyq saýda» ındeksi boıynsha jaýapty.

Dúnıejúzilik banktiń «Doing Business» reıtınginde «Halyqaralyq saýda» ındıkatory boıynsha Qazaqstan ótken jylmen salystyrǵanda 123-orynnan 21-pozısııaǵa kóterile otyryp, 102-orynda tur. 

Pozısııany jaqsartýǵa elektrondyq kedendik deklarasııalaýdy engizý, kedendik resimdeý úshin alym mólsherlemesin tómendetý jáne kedendik baqylaýdy resimdeý kezeńinen kedennen keıingi baqylaýǵa kóshirý sharalary áser etti.

Sonymen qatar, kórsetkishterdiń odan ári jaqsarýyna qabyldanǵan birqatar sharalar áser etýi múmkin, biraq olar áli eskerilmegen:

  1. Deklarasııa úshin kedendik alymdar mólsherlemelerin (deklarasııanyń negizgi paraǵy úshin 19 000 teńgeden jáne qosymsha paraq úshin 7 000 teńgeden 20 000 teńgege deıin) tómendetý (2018 jylǵy qarasha). 

  2. Elektrondyq úkimettiń tólem shlıýzi arqyly kedendik tólemder men salyqtardy tóleý múmkindigin engizý (ýaqyty 1-3 jumys kúninen 5-7 mınýtqa deıin qysqardy).

  3. Eksporttyq-ımporttyq operasııalar boıynsha biryńǵaı terezeni (2019 jylǵy 27 naýryz) iske qosý. Jumysty 2019 jyldyń sońyna deıin aıaqtaý josparlanýda. Búginde «Biryńǵaı tereze» komponentterin testileý júrgizilýde.

Vıse-mınıstrdiń aıtýynsha, bıznes ortany jaqsartý boıynsha zańnamalyq túzetýlerdiń segizinshi paketin qalyptastyrý sheńberinde derekterdi qorǵaý, memlekettik mekemeler arasynda derekter almasýǵa jáne jetkizýge ókilettikter, sáıkestendirý, aýtentıfıkasııa jáne avtorızasııalaý, derekter sapasy máseleleri, elektrondyq qujattar, elektrondyq muraǵattaý, zııatkerlik menshik quqyǵy jáne derekter bazasyna menshik quqyǵy jáne basqalar boıynsha usynystar engizildi. Olardy sheshý úshin 10-nan astam zańdy ózgertý qajet. 

Qazan aıynda ótkizilgen reformalardy talqylaý jáne olardy iske asyrylǵan sharalarǵa esepke alý úshin Vashıngton qalasyndaǵy Dúnıejúzilik Banktiń sarapshylarymen kezdesý ótkizý josparlanǵan. 

Dúnıejúzilik banktiń «Saýda jáne kólik ınfraqurylymynyń damýy» reıtınginde Qazaqstan 71-orynda tur. 

Qazaqstan Respýblıkasynyń atalǵan reıtıngtegi ustanymyn jaqsartý sheńberinde Saýda jáne ıntegrasııa mınıstrligi Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligimen birlesip, el ishinde saýdany damytýdy jáne syrtqy naryqtarǵa shyǵý múmkindigin qamtamasyz etýge baǵyttalǵan kóp formatty saýda-bólý ınfraqurylymyn qurý boıynsha aýqymdy jumys júrgizýde.

El ishinde júıe órkenıetti saýda úshin jaǵdaı jasaýǵa, halyqtyń jetkilikti saýda ınfraqurylymymen jáne taýarlardyń úlken assortımentimen qamtamasyz etilýin arttyrýǵa, halyq tutynatyn taýarlarǵa baǵany tómendetý úshin naryqta básekelestikti kúsheıtýge múmkindik beredi.

Eksportty damytý sheńberinde júıe taýarlardy ózara jetkizýdi, olardyń Qazaqstan arqyly tranzıtin qamtamasyz etedi, sondaı-aq basqa elderge eksporttaý úshin bizdiń kórshilerimizben birlesip óndirýshilerdiń biryńǵaı pýlyn qurý úshin negiz bolady.

Búgingi kúni saýda-taratý júıesin qurý úshin 2019 jyly aıaqtaý merzimimen Qaraǵandy, Pavlodar, Soltústik Qazaqstan, Jambyl, Batys Qazaqstan oblystarynda 5 kóterme-taratý ortalyǵyn salý júzege asyrylýda. 2020 jyly 3 óńirde – Almaty, Aqtóbe jáne Semeı qalalarynda jalpy kólemi 96 myń sharshy metr quraıtyn taratý ortalyqtaryn salý josparlanýda. 

2018 jyldyń qorytyndysy boıynsha elimizde 26 kólik-logıstıkalyq ortalyqtary qoldanysta, 2022 jylǵa deıin qosymsha jalpy alańy 1 067 065 sharshy metr quraıtyn 14 kólik-logıstıkalyq ortalyq salý josparlanýda.

«Bizdiń Mınıstrliktiń negizgi mindetteriniń biri - kóliktik-logıstıkalyq jáne saýda ınfraqurylymdaryn biriktirý. Osyndaı ınfraqurylymdyq obektileriniń sany jáne sapasy ulǵaıýyna qaraı saýda shyǵyndaryn qysqartý áseri kúsheıtiletin bolady. Baǵalardyń tómendeýi tutynýshy úshin tikeleı áser etedi», dedi A. Askaruly.

Sonymen qatar vıse-mınıstr LPI reıtınginiń fokýsy únemi ózgerip otyratynyn atap ótti. 2007 jyly reıtıng tek jarııalanǵan kezde, ol birinshi kezekte saýdany ońaılatýǵa jáne shekaradaǵy kedergilerdi joıýǵa baǵyttalǵan. Búginde reıtıng ishki logıstıka faktorlarymen: jetkizý tizbeginiń áleýmettik-ekonomıkalyq turaqtylyǵy, daǵdylar men oqytý, qorshaǵan ortaǵa áseri ózara baılanysty.

LPI reıtıngisinde eldiń ustanymyn jaqsartý maqsatynda memlekettik-jekeshelik áriptestik jobasy sheńberinde Saýda jáne ıntegrasııa mınıstrligi júkterdi qadaǵalaý múmkindiginiń kórsetkishi boıynsha Astana-1 aqparattyq júıesinde ımporttyq-eksporttyq operasııalar júıesin eldiń kólik-logıstıkalyq júıesimen yqpaldastyrýǵa múmkindik beretin elektrondyq júıeni engizý máselelerin pysyqtaýda.

«Biz reıtıngtegi pozısııalardyń jaqsarýyn tek sheteldik ınvestorlardy tartý úshin ǵana qadaǵalamaımyz. Bizdiń negizgi mindetimiz – joldardy jaqsartý, taýarlardy saqtaýdyń jańǵyrtylǵan ınfraqurylymyn qurý, halyq pen kásipkerlik sýbektileriniń shekaradan tez jáne yńǵaıly ótýi arqyly halyqtyń ómir súrý sapasyn arttyrý», dep túıindedi Saýda jáne ıntegrasııa vıse-mınıstri A. Asqaruly. 

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Aldabergen Kempirbaı

Eń qysqa áńgime • Búgin, 13:00

Eń qysqa áńgime. Erkeǵalı Beısenov

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:42

Eń qysqa áńgime. Kógedaı Shámerhan

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:39

Eń qysqa áńgime. Jasulan Serik

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:37

Eń qysqa áńgime. Aqjol Qalshabek

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:28

Eń qysqa áńgime. Nurbek Nurjanuly

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:24

Elbasy Takeo Kavamýramen kezdesti

Prezıdent • Búgin, 11:34

Saǵynaıdyń beıiti tabyldy

Aımaqtar • Búgin, 10:52

Aqmolanyń astyǵyna suranys mol

Aımaqtar • Búgin, 10:22

Kúlki kerýeni № 7

Rýhanııat • Búgin, 10:20

Uly dalanyń tarıhy qaıta jańǵyrýda

Qazaqstan • Búgin, 10:09

Atalmaı nege qalsyn Musa aty?!

Rýhanııat • Búgin, 10:01

«Astana» Nıderlandqa attandy

Sport • Búgin, 08:53

Jaqsy dástúr jalǵasady

Rýhanııat • Búgin, 08:49

Alashtanýshy ǵalymnyń belesi

Rýhanııat • Búgin, 08:47

Igilikti eńbek ıesi

Qoǵam • Búgin, 08:46

Namazaly Omashuly: El shejiresi

Rýhanııat • Búgin, 08:42

Taraz shaharyndaǵy tamasha tún

Aımaqtar • Búgin, 08:39

Tuńǵysh Til forýmy ótedi

Qoǵam • Búgin, 08:36

Patrıarhtyń oryndalǵan paryzy

Rýhanııat • Búgin, 08:33

Kedergisiz keleshek

Qoǵam • Búgin, 08:31

Endi mekenjaı anyqtamasyn suramaıdy

Qoǵam • Búgin, 08:29

Joshy hanǵa eskertkish ornatylady

Rýhanııat • Búgin, 08:24

Qazaqtardyń atqa miný mádenıeti

Qazaqstan • Búgin, 08:22

Eýrony satyp alýshylar kóbeıdi

Ekonomıka • Búgin, 08:20

AQR: 14 bankti «saýyqtyrý» kerek pe?

Ekonomıka • Búgin, 08:15

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Uqsas jańalyqtar