Qazaqstan • 18 Qyrkúıek, 2019

Elý jyl burynǵy eski parom eldi qashanǵy áýrege túsiredi?

1589 retkórsetildi

«Aıta-aıta Altaıdy, Jamal apaı qartaıdy» degendeı, ótkeldiń jyryn aıta-aıta shekaradaǵy Kúrshim men Marqakól turǵyndary da qartaıatyn boldy. Oblys ortalyǵy – О́skemen men óńirdiń búkil qala-aýdandaryn jalǵaıtyn, strategııalyq mańyzy zor Buqtyrma sý qoımasy arqyly ótetin «Qyzyl tý» ótkeli ásirese bıyl ala jazdaı Kúrshim óńirine kelip-ketýshi jurtty ábden áýre-sarsańǵa saldy.

Kópirdi kim salady?

Tamyz aıynyń basynda ót­kel arqyly qatynaıtyn eki pa­romnyń biri isten shyǵyp, so­nyń saldarynan paıda bol­ǵan uzyn-sonar kólik kezegi jolaý­shylardyń narazylyǵyn tý­dyrǵan edi. Jalǵyz paromdy kútken halyq tórt-bes saǵat emes, tipti kesh batqansha jaǵa­laýda turýǵa májbúr boldy.

Aýdan turǵyndarynyń bul janaı­qaıyn tamyz aıynyń ortasynda Kókpekti aýdanyna jumys saparymen barǵan oblys ákimi Danıal Ahmetovtiń ózi de estigen edi. Sol kezde turǵyndar «Parom máselesi qashan túbegeıli sheshiledi?», «Kópir qashan salynady?» dep suraqtyń astyna alǵan-dy.

О́ńir basshysy máseleni sheshý úshin arnaıy komıssııa qurylatynyn, ótkelge beınebaqylaý qoıylatynyn, parom jumysyn tikeleı óziniń de baqylap otyratynyn aıtyp: «Al kópirge kelsek, joba jasalyp jatyr. Onyń quny – 34 mlrd teńge. Bul bir kúnde sheshiletin másele emes. Aldaǵy ýaqytta onyń da túıini sheshiledi» dep ashýǵa mingen turǵyndardy sabasyna túsirgendeı bolyp edi.

Ob­lys ákiminiń tapsyrmasynan keıin ótkelge beınebaqylaý, kúzet qoıylǵanymen ekinshi parom áli iske qosylǵan joq. Onyń ornyna sý aıdynyna shyqqan barja, ıaǵnı shaǵyn parom kesteni saqtap qatynap jatqanymen sal­maǵy jeńil bolǵandyqtan jeldi kúnderi júrmeıdi eken. О́ıtkeni adam ómi­rine qaýipti.

Endi 3 tamyzdan bastap ju­mysyn toqtatqan ekinshi parom nege júrmeı qaldy degenge kelsek. Oblystyq Jo­laý­shylar kó­ligi jáne avtomobıl joldary basqarmasynyń basshysy Nur­jan Jumadilovtiń aıtýyn­sha, buzylyp qalǵan parom 1960 jyldary Túmen qalasynda shyǵarylǵan, ıaǵnı ábden eskirgen. «Qazir onyń elektr qozǵaltqyshynyń balamasy izdesti­rilip jatyr. Qozǵaltqysh 1961 jy­ly jasalǵan. Qazirgi kúnde ondaı ból­shekti shyǵar­maıdy ári qo­sal­qy bólikterin tabý múmkin emes. Tap­syrys eli­miz ben Re­seı­­diń 20-dan as­tam óndiris oryn­daryna be­ril­­di. Olar búginde mundaı qoz­­ǵalt­qyshtardyń shy­ǵa­ryl­maı­tynyn jetkizdi. Kúrshimdegi pa­romdardy jalǵa alǵan kompanııa basqarýshysy bizge Túmen qalasynan balama qoz­ǵaltqysh tabylǵanyn, kelesi apta sol jaq­qa baratynyn aıtty. Qazir ót­keldegi jaǵdaı qalypty. Tek juma, senbi, jeksenbi kúnderi kezek bolýy múmkin» deıdi basqarma basshysy.

Jyrǵa aınalǵan ótkel máse­lesi jaqynda О́skemende ótken Nur Otan partııasy oblystyq fı­lıalynyń Saıası keńesiniń bıýro otyrysynda da sóz boldy. Jıynda ob­lys­tyq Memlekettik satyp alý jáne kommýnaldyq menshik bas­qarmasynyń ókilderi Kúrshim ót­kelindegi eki paromdy úsh jylǵa senimdi basqarýǵa alǵan «Quıǵan aılaǵy» kompanııasymen jasalǵan kelisim buzylýy múmkin ekenin, qyrkúıek aıy­nyń basynda tıisti eskertý hat jiberilgenin, eger kompanııa senip tapsyrylǵan múlikti 30 qazanǵa deıin qaıtarmasa, is sot arqyly sheshiletinin jet­kizdi. Osy májiliste «Quıǵan aı­laǵy» kompanııa­symen kelisim jasaǵan Memlekettik satyp alý jáne kom­mýnaldyq menshik bas­qarmasy kelisimshartta me­ke­meni jaýapker­shilikke tar­tý tetikterin durys qa­ras­tyr­maǵany da tilge tıek etil­di. «Kásip­oryndy jaýapqa tar­týǵa negiz bolarlyq pýnktter ke­lisim­shartta qarastyrylmaǵan. Bul – óz kemshilikteriń. Degenmen, má­seleni qaıta qarap kórýge bolady. Sondyqtan arnaıy komıssııa ja­saqtaıyq. Kelisimshartty egjeı-tegjeıli qarap shyǵý úshin komıssııa quramynda zańgerler mindetti túrde bolsyn» degen Danıal Ah­metov oblystyq Jolaýshylar kóligi jáne avtomobıl joldary basqarmasynyń basshysy Nurjan Jumadilovke keńestiń kelesi otyrysyna Kúrshim ótkeline qatysty naqty usynyspen kelýdi tapsyrdy.

Kópirge 30 mıllıard teńge qarjy qajet

О́tkel máselesi ábden qa­jyt­­­qan Kúrshim turǵyndary Buq­tyr­ma sý qoımasy ústinen kópir salý má­se­lesin qansha jyl­dan beri úz­diksiz kóterip keledi. Kópir ne úshin qajet? Aýdan turǵyndarynyń oı-pikirin jınaqtaı aıtsaq, bi­rinshiden, kópirdiń joqtyǵynan, jol qatynasynyń qıyn­dyǵynan Kúrshim aýdanynyń qan­shama myń turǵyny jan-jaqqa kó­ship ketti. 1997 jyldan beri aýdan­ halqynyń sany 55 myńnan 25 myńǵa qysqarǵany sózimizge dálel. Ekinshiden, Kúrshim aýdany, onyń ishinde tabıǵaty kórkem Marqakól óńiri Qytaımen shekarada ornalasqany belgili. Kópir salynsa týrıster sanynyń artyp, aýdan ekonomıkasynyń nyǵaıa túsetini anyq. Úshinshiden, kópirdiń joqtyǵynan О́ske­mennen nemese Kúrshim jaǵynan paromǵa úlgeremiz dep asyǵyp qan­shama adamnyń jol apatyna tús­kenin, olardyń naqty sanyn eshkim bilmeıdi. О́tkel sáýir aıynan qarasha, jeltoqsan aıyna deıin jumys isteıdi desek, odan keıingi ýaqytta tur­ǵyndar muz ústimen júrýge máj­búr. Muz as­tyna qansha kólik ket­ke­nin de eseptep jatqan jan joq. Tórtinshiden, parom isten shyq­qan nemese muz áli qatpaǵan aýys­­­paly kezeńderde turǵyndar ob­lys ortalyǵyna Kúr­shim – Úl­ken Naryn – Zyrıan jáne Kúrshim – Zaısan baǵyttary bo­ıynsha barady, ıaǵnı 500 shaqy­rym joldy artyq júredi. «Osynyń bári kópirdiń aýdan turǵyndary úshin asa qajet ekenin kórsetedi. Kópir salý – Kúrshim aýdanynyń 20 myńnan astam turǵynynyń tilegi, arman-ańsary. Kópir bol­sa paromnyń da qajeti bolmaı­dy. Kópir salynsa aýdannan buryn kóship ketken azamattar da qaıta oralýy múmkin. Kó­pir kóp dúnıege oń áserin tıgi­zetinine, elge el qo­satynyna, aýdan­nyń eńsesin kóteretinine esh kúmánimiz joq» deıdi Kúrshim aýdan­dyq ardagerler keńesiniń tóraǵasy Esmanbek Aqtekenov.

Aıta bersek, má­sele kóp. Aýdan turǵyndary­nyń kópir salý jaıyn­daǵy san jylǵy armandarynan oblys ákimdigi de jaqsy habardar. Ha­bardar ǵana emes, oblys ákimi Danıal Ahmetov kó­pirdiń salynýyna múddelilik tanytyp, qansha ret sheteldik ınvestorlarmen kezdesti. Oblystyq Jolaýshylar kóligi jáne avtomobıl joldary bas­qarmasynyń basshysy Nurjan Jumadilovtiń sózine sensek, kópirdiń jobalyq-smetalyq qu­jattary eki jyl bu­ryn ázir­lenipti. Jobanyń qu­ny 30 mıl­lıard teńge shamasynda. Kópirdi salatyn jer de anyq­talǵan. Ertistiń eni eń tar jeri Quıǵan aýylynyń tusynda eken. Uzyndyǵy – 1 shaqyrym, 300 metr. Jobalyq-smetalyq qujat da­ıyn, kópir salatyn oryn bel­gilengen. Endi ne kedergi? «Bári aınalyp kelgende qarjyǵa tirelip tur. Kópir salý boıyn­sha memleket-jekeshelik árip­testigi aıasynda birneshe ın­vestor keldi. Olar sal­ǵan qarjylaryn tez arada ósim­men qaı­tarǵysy keledi. Biz­de, oblys bıýd­jetinde mundaı múmkindik joq. Jobanyń quny 30 mıllıard desek, ınvestorlardyń talaby boıynsha biz jyl saıyn 5-6 mıllıard qarjyny qaıtarýymyz kerek. Bul árıne, oblys bıýdjetine ońaıǵa tús­peıdi. Soǵan baılanys­ty áli de ınvestorlar qaras­ty­ry­lyp jatyr. Indýstrııa jáne ın­fra­qurylymdyq damý mı­nıstr­ligine qarasty Avtomobıl joldary komıtetine kópirdi respýb­lıkalyq bıýdjetten qar­jylandyrý jóninde usynys daıyndaldy» deıdi basqarma basshysy.

Túıin

Ákimdik ókiliniń sózinen túı­genimiz, kópirdi salýǵa oblystyń shamasy kelmeıdi. Endigi bar úmit – Úkimette. Osy Kúrshim aýdanynyń týmasy, áriptesimiz, jýrnalıst Nazerke Qaıroldanova áleýmettik jelisindegi paraqsha­synda: «Endi barlyq oblys ákim­dikteri Astana men Túrkistanǵa «bir jeńnen qol, bir jaǵadan bas shyǵaryp» syı tartqandaı, Shyǵys­taǵy kópir qurylysyna da qarjylaı kómek kórsetip jiberse. Osyny aýdan­ ákimderi men oblys basshylyǵy bas­tama jasap, Úkimetke úndeý tas­tasa, mundaı jaqsylyqty Shyǵys halqy jalǵanda umytpas edi. Kópir salynyp, halyq ıgiligine berilse, Kúrshimniń ǵana eko­no­mı­kalyq hal-ahýalyn kóter­meıdi, sonymen qatar Zaısan jáne Katonqaraǵaı aýdandary da kórkeıer edi. Ár oblystyń ákimderi kómektesip kópir salyp, bizdiń balyq pen baldan dám tatyp, Marqakólge kelip demalyp ketse ári ishki týrızmge úles qosar edi» dep jazyp, res­pýb­lıka jurtshylyǵyn asar jasaýǵa shaqyryp edi. Kim bile­di?! Bul da qajet shyǵar. Desek te, kópir salý máselesi Úkimet tarapynan qoldaý taýyp, óz sheshimin tabady dep senemiz.

Shyǵys Qazaqstan oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar