Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligi Qurylys jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq isteri komıtetiniń tóraǵasy Marhabat Jaıymbetov aıtqandaı, Prezıdenttiń tapsyrmasyna sáıkes aldaǵy 3 jylda qarjylandyrýdy arttyrý jáne qoldaý arqyly qosymsha 4 myń otbasyn baspanamen qamtý josparlanǵan. 2030 jylǵa qaraı jańa turǵyn úılerdi paıdalanýǵa berý kólemi jyl saıyn 8-10%-ǵa ósedi dep kútilýde. Budan basqa «Turǵynúı-qurylysjınaqbankiniń» «Baqytty otbasy» jeńildetilgen kredıt berý jónindegi «2-10-25» baǵdarlamasy maqsatty aýdıtorııaǵa, ıaǵnı múgedek balalary bar, kóp balaly, tolyq emes otbasylar sanatyndaǵy áleýmettik osal toptardy qamtıdy eken.
– Osy bazanyń sheńberinde túgendeý júrgiziledi. Kezekte turǵandardyń mártebesi, olardyń tabystary anyqtalady. Sondaı-aq menshiginde turǵyn úıdiń bolýy qadaǵalanady jáne ózge óńirde jalǵa beriletin jáne nesıelik turǵyn úıge degen muqtajdyǵy taldanady. 2018 jyly júrgizilgen tizimdeýdiń nátıjesinde 30 myń azamat esepten shyǵaryldy. Áleýmettik jalǵa beriletin turǵyn úı tabysy joq jáne eń aldymen kóp balaly otbasylar úshin beriletin bolady. Qazirgi tańda turǵyn úıge muqtaj 38 myń otbasy bar. Kóp balaly otbasylar úsh óńirde, atap aıtsaq Túrkistan oblysynda, Almaty men Nur-Sultan qalalarynda kóp, – dedi M.Jaıymbetov.
Basqa da áleýmettik osal sanattaǵylar úshin jalǵa beriletin turǵyn úı salý isi jalǵasady. Nur-Sultan, Almaty jáne Shymkent qalalarynda 3 myń jumys isteıtin jastardy jaldamaly turǵyn úımen qamtamasyz etý kózdelip otyr. 3 jylda 9 myń jas osyndaı pátermen qamtylady, dedi Qurylys jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq isteri komıtetiniń tóraǵasy.
«Qazaqstan temir joly» UK» AQ korporatıvtik jáne HR máseleleri basqarmasy tóraǵasynyń orynbasary Serik Ábdenov jasandy bılet tapshylyǵy máselesin sheshýge baǵyttalǵan jumystar jóninde baıandady. Ol jolaýshylardy bıletsiz tasymaldaý, rásimdelmegen júkti baqylaý jáne aldyn alýǵa arnalǵan tekserý qyzmetiniń jumysy qaıta uıymdastyrylǵanyn, sondaı-aq temir joldardyń IT júıesi jetildirilgenin jetkizdi.
– Bıletti qaıta satyp alý úshin «Mobıýs» júıesimen oryndardy «ustap» buǵattaý fýnksııalary jáne kútý paraǵy qarastyrylǵan. Kútý paraǵynyń fýnksııasy bılet satý júıesinde oryn bolmaǵan jaǵdaıda elektrondy kezekke turýǵa múmkindik beredi. Bos oryn paıda bolǵan soń, oryndy satyp alý týraly aqparat klıenttiń jeke kabınetine jáne onyń elektrondy poshtasyna túsedi. Klıenttiń tólemdi júzege asyrýǵa 2 saǵaty bolady. Kórsetilgen ýaqyt ishinde tólem bolmaǵan jaǵdaıda, ótinim avtomatty túrde joıylyp, oryn kelesi klıentke beriledi. Bul jańalyq halyqqa bıletti kassa men deldaldarǵa júginbeı-aq alýǵa múmkindik beredi. Búgin bilet.railways.kz saıtynyń ákimshiligi jol júrý qujattarynyń ruqsat etilmegen 60-tan astam eseptik jazbasyn buǵattady. Osy jyldyń qyrkúıek aıynyń ortasyna qaraı toptyq tasymalǵa ótinim berý jáne rásimdeý úderisi avtomattandyrylady. Oıdan shyǵarylǵan tegi boıynsha bıletterdi rásimdeý múmkindigin shekteý jáne poıyzǵa ózge bireýdiń bıletimen otyrǵyzýdy anyqtaý jumystary oryndalyp jatyr. О́zgeristerdi paıdalanýshylar bilet.railways.kz. saıty jańa nusqasynda kóre alady. Onda poıyz júretin tolyq baǵytty da, jolaýshy jolynyń naqty bóligin de baqylaýǵa bolady. Atalǵan fýnksııa alǵash ret saıttyń mobıldi nusqasynda da paıda boldy, – dedi S.Ábdenov.
Spıker qysqa qashyqtyqqa saparlaıtyn jolaýshylar úshin tósek-orynnan bas tartýǵa múmkindik beretin jańa opsııa engizilgenin aıtty. Bul jaǵdaıda onyń baǵasy bılet qunynan shegeriledi.
