Qoǵam • 18 Qyrkúıek, 2019

4 myń otbasy baspanamen qamtylady

42 retkórsetildi

Áleýmettik jalǵa beriletin tur­ǵyn úı tabysy joq kóp ba­laly otbasylar úshin be­riletin bolady. Kóp balaly otbasylardyń turǵyn úı máselelerin sheshý úshin jyl saıyn 50 mlrd teńgeden bólinedi. Bul jylyna 6 myń otbasyn áleý­mettik qoldaýmen qamtýǵa múm­kindik bermek. Prezıdent Q.Toqaevtyń Joldaýynda kór­­setilgen tapsyrmalardy oryn­­daý joldary Indýstrııa jáne ın­fraqurylymdyq damý mı­nıstr­liginiń otyrysynda pysyq­taldy.

Indýstrııa jáne ınfraqurylym­dyq damý mınıstrligi Qurylys jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq isteri komıtetiniń tóraǵasy Marhabat Jaıymbetov aıtqandaı, Prezıdenttiń tapsyrmasyna sáıkes aldaǵy 3 jylda qarjylandyrýdy arttyrý jáne qoldaý arqyly qosymsha 4 myń ot­basyn baspanamen qamtý jos­par­­lanǵan. 2030 jylǵa qaraı jańa tur­ǵyn úılerdi paıdalanýǵa berý kólemi jyl saıyn 8-10%-ǵa ósedi dep kútilýde. Budan basqa «Turǵynúı-­qu­rylysjınaqbankiniń» «Baqytty otbasy» jeńildetilgen kredıt berý jónindegi «2-10-25» baǵdarlamasy maqsatty aýdıtorııaǵa, ıaǵnı múgedek balalary bar, kóp balaly, tolyq emes otbasylar sanatyndaǵy áleýmettik osal toptardy qamtıdy eken.

– Osy bazanyń sheńberinde tú­gendeý júrgiziledi. Kezekte tur­ǵan­­dardyń mártebesi, olardyń ta­by­s­tary anyqtalady. Sondaı-aq menshiginde turǵyn úıdiń bolýy qadaǵalanady jáne ózge óńirde jalǵa beriletin jáne nesıelik turǵyn úıge degen muq­tajdyǵy taldanady. 2018 jyly júrgizilgen tizimdeýdiń nátıjesinde 30 myń azamat esepten shyǵaryldy. Áleý­mettik jalǵa beriletin turǵyn úı tabysy joq jáne eń aldymen kóp balaly otbasylar úshin beriletin bolady. Qazirgi tańda turǵyn úıge muqtaj 38 myń otbasy bar. Kóp balaly otbasylar úsh óńirde, atap aıtsaq Túrkistan oblysynda, Almaty men Nur-Sultan qalalarynda kóp, – dedi M.Jaıymbetov.
Basqa da áleýmettik osal sanatta­ǵylar úshin jalǵa beriletin turǵyn úı salý isi jalǵasady. Nur-Sultan, Al­­maty jáne Shymkent qalalarynda 3 myń jumys isteıtin jastardy jaldamaly turǵyn úımen qamtamasyz etý kózdelip otyr. 3 jylda 9 myń jas osyndaı pátermen qamtylady, dedi Qurylys jáne turǵyn úı-kom­mýnaldyq sharýashylyq isteri komıtetiniń tóraǵasy.

«Qazaqstan temir joly» UK» AQ korporatıvtik jáne HR máseleleri basqarmasy tóraǵasynyń oryn­ba­sary Serik Ábdenov jasandy bılet tapshylyǵy máselesin sheshýge ba­ǵyttalǵan jumystar jóninde baıandady. Ol jolaýshylardy bıletsiz tasymaldaý, rásimdelmegen júkti ba­qy­laý jáne aldyn alýǵa arnalǵan tek­serý qyzmetiniń jumysy qaıta uıym­dastyrylǵanyn, sondaı-aq temir jol­dardyń IT júıesi jetildirilgenin jetkizdi.

– Bıletti qaıta satyp alý úshin «Mobıýs» júıesimen oryndardy «ustap» buǵattaý fýnksııalary jáne kútý paraǵy qarastyrylǵan. Kútý paraǵynyń fýnksııasy bılet satý júıesinde oryn bolmaǵan jaǵdaıda elektrondy kezekke turýǵa múmkindik beredi. Bos oryn paıda bolǵan soń, oryndy satyp alý týraly aqparat klıenttiń jeke kabınetine jáne onyń elektrondy poshtasyna túsedi. Klıenttiń tólemdi júzege asyrýǵa 2 saǵaty bolady. Kórsetilgen ýaqyt ishinde tólem bolmaǵan jaǵdaıda, ótinim avtomatty túrde joıylyp, oryn kelesi klıentke beriledi. Bul ja­ńalyq halyqqa bıletti kassa men deldaldarǵa júginbeı-aq alýǵa múm­kindik beredi. Búgin bilet.railways.kz saıtynyń ákim­shiligi jol júrý qu­jattarynyń ruq­sat etil­­megen 60-tan astam eseptik jaz­basyn bu­ǵattady. Osy jyldyń qyr­kúıek aıynyń ortasyna qaraı toptyq tasy­malǵa ótinim berý jáne rásimdeý úderisi avtomattandyrylady. Oıdan shyǵarylǵan tegi boıynsha bıletterdi rásimdeý múmkindigin shekteý jáne poıyzǵa ózge bireýdiń bıletimen otyr­ǵyzýdy anyqtaý jumystary oryndalyp jatyr. О́zgeristerdi paıdalanýshylar bilet.railways.kz. saıty jańa nus­­qa­synda kóre alady. Onda poıyz jú­retin tolyq baǵytty da, jolaýshy jo­lynyń naqty bóligin de baqylaýǵa bolady. Atalǵan fýnksııa alǵash ret saıt­tyń mobıldi nusqasynda da paıda boldy, – dedi S.Ábdenov.

Spıker qysqa qashyqtyqqa saparlaıtyn jolaýshylar úshin tósek-orynnan bas tartýǵa múmkindik bere­tin jańa opsııa engizilgenin aıtty. Bul jaǵdaıda onyń baǵasy bılet qunynan shegeriledi.

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar