Qoǵam • 18 Qyrkúıek, 2019

Medısınalyq saqtandyrý turǵyndardyń shyǵyndaryn 2 esege azaıtady

22 retkórsetildi

Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstan halqyna Joldaýynda mindetti áleýmettik medısınalyq saqtandyrýdy engizýge erekshe kóńil bóldi. Bul júıe 2020 jyldyń 1 qańtarynan bastap iske qosylady. Memleket basshysy atap ótkendeı, bul rette tegin medıısnalyq kómek árbir qazaqstandyq úshin qoljetimdi bolady. Osyǵan oraı densaýlyq saqtaý júıesinde qandaı ózgerister bolatyny týraly tıisti vedomstvonyń vıse-mınıstri Lıazat AqtaevaMEN áńgimelesken edik.

– Lıazat Meırashqyzy, medı­sınalyq saqtandyrýdy engi­zý týraly másele eki jyldan beri kóterilip kele jatyr. Qor óz ju­mysyn 2017 jyly shil­dede bastaǵan bola­tyn, biraq júıeni iske qosý eki ret keıinge shegerildi. Endi mine, Pre­zıdent saq­tandyrý medı­sı­nasyna kóshý týraly jarııa­­lady. Elimizdiń buǵan ázir­ligi qan­daı?

– Bizdiń ózin-ózi jumyspen qamtyǵan azamattarmen ju­mys isteýge, olardyń statýsyn ózek­tendirýge, medısına qyz­met­kerlerin oqytýǵa, nor­ma­tıvtik-quqyqtyq aktiler men aqpa­rattyq júıelerdi ázirleý úshin ýaqy­­ty­myz jetkilikti bol­dy. Buryn oryn alǵan bar­lyq kem­­shilik joıyldy. Búginde densaýlyq saq­taý júıesi MÁMS júıesin engizýge jo­­ǵa­ry deńgeıde ázirlenýde.

Osy ýaqyt aralyǵynda qor ke­pil­den­di­ril­gen tegin medı­sı­nalyq kómek kólemi aıasynda medısınalyq qyzmetterge to­lyqqandy biryńǵaı tólem júr­gizý­shige aınaldy, satyp alýlar rásimin barynsha pysyqtady, jetkizýshilerdiń – medısınalyq uıymdardyń sapaly bazasyn qalyptastyrdy, aqshalaı qara­jat­tyń asa jetkilikti kólemin – 200 mlrd teńgeden astam qarjy jınaqtady. Búgingi tań­da aýdar­ymdar men jarnalar tek jal­da­maly jumyskerler úshin júrgiziledi, al ózin-ózi ju­mys­pen qam­ty­ǵandar úshin endi ǵana júrgizile bastady. Fılıal­dar quryldy, ujymdar bar, mindetti medısı­nalyq saqtan­dyrý júıesinde satylatyn me­dısınalyq qyzmetterdi satyp alý úrdis­teri de engizilip qoıdy.

2020 jylǵy 1 qańtarǵa qaraı aıaqtaýymyz tıis is – azamat­tar­dyń statýstaryn ózek­ten­di­rý, saqtandyrylǵan nemese saqtan­dyrylmaǵan azamattardy esepke alý ǵana. Ári tegin jáne saq­tandyrý paketterindegi medısı­nalyq qyzmetterdi jekeleı esepke alý júıesin barynsha jetildirý. Medısınalyq aqpa­rat­tyq júıeler osy úshin de qajet.

–Densaýlyq saq­­taý mınıs­tr­liginiń sońǵy de­rek­teri bo­ıynsha 600 myńǵa jý­yq adam­nyń mártebesi ózek­ten­diril­me­gen. Bul kóp pe, az ba?

– Bul halyqtyń bar bolǵany 5%-y ǵana, olar mindetti medı­sı­­nalyq saqtandyrý júıe­si­niń artyqshylyqtaryn ázirge tú­sinbegen azamattar. Osy azamattar aldaǵy ýaqytta tap bolýy múmkin áleýetti syn-te­geý­rinderdiń bar eke­nin bile­miz. Sondyqtan da, ha­lyq­qa medı­sı­nalyq saq­tandyrýdyń bar­lyq artyq­shylyqtary men oǵan qatys­paý­dyń syn-tegeý­rin­de­ri týraly aqparatty jet­kizý óte mańyzdy. Jyl sońy­na deıin olardy MÁMS júıe­si­ne tarta alamyz dep oılaımyz.

Eger basqa qyrynan qarasaq, onda biz júıege turǵyndardyń tarty­lýynyń jet­ki­lik­ti joǵa­ry deńgeıin kórsetip otyrmyz – damyǵan elderdiń saq­tan­dyrý medısınasyna ótýi bo­ıynsha halyqaralyq sarap­shy­lar tur­ǵyn­­dardyń 80%-yn usynyp otyrsa, biz olardyń 95%-yn qamtydyq. Bul rette kóptegen el tek saqtandyrý modelin engiz­di, al bizde ol áleýmettik tur­ǵyda baǵdarlanǵan. Iаǵnı kepildendirilgen tegin me­dı­sı­nalyq kómek kóle­min saqtap qaldyq, bul tur­ǵyn­dar­dyń medısınalyq kómekti ala almaý qaterin baryn­sha azaıtty. Muny Memleket basshysy óziniń Joldaýynda da naqty aıtty, bul Kon­stı­týsııanyń 2-babynyń tarmaǵynda jáne «Ha­lyq densaýlyǵy men den­saý­lyq saqtaý júıesi týraly» Kodekstiń 34-babynda naqty kórsetilgen.

– Joba bıyl 1 qyrkúıekten bas­tap Qa­ra­ǵandy obly­syn­da qanatqaqty rejimde iske qosyldy. Bul neni qaras­ty­rady?

– Tolyq iske qosar aldyn­da biz barlyq olqy­lyq­tar­dy joıý jáne túzetý úshin júıe­ni aprobasııalaýǵa tıis edik. Oblysta jobalyq keńse qu­ryl­­dy, ol kún saıyn monı­to­rıng júrgizetin bolady. Biz de apta saıyn sonda baryp, medısınalyq qyz­met­ker­­ler­men, densaýlyq saqtaý bas­qarmasynyń basshylarymen kezdesip, saqtandyrý medısınasyna kóshý el turǵyndaryna qıyndyqsyz ótýi úshin ózekti máselelerdi kóteretin bolamyz.

Osy joba aıasynda júıe­ge qatysý-qa­tys­­paýyna baılanys­syz barlyq jergi­lik­ti tur­ǵyn­darǵa 31 jeltoqsanǵa deıin pro­­fı­laktıkalyq tekserýlerden ótip, ońaltý kómegin alý múmkindigin usyndyq.

– Prezıdent úsh jylda, saq­tan­dyrý qar­jylaryn qosa alǵan­da, densaýlyq saq­taý salasyn damytýǵa qosymsha 2,3 trln teńge baǵyttalatynyn atap ótti. Me­dı­sınalyq kó­mek­tiń kepildendirilgen te­­gin kólemin qamtamasyz etýge qan­daı qar­jylandyrý kózi kóz­­del­gen?

– Shyn mánisinde, medı­sınalyq kómek­tiń kepil­den­diril­gen tegin kólemin qar­jy­­lan­dy­rý kólemi qazirgi deń­geıinde saqtalady. Bul – jylyna 1 trln-ǵa jýyq teńge. Saqtandyrý paketine kele­tin qarajat qarjy­lan­dyrý kóle­mine qosymsha esebinde bola­dy.

Medısınalyq kómektiń ke­pil­­dendirilgen tegin kólemine bar­lyq shuǵyl kómek kirdi. Iаǵnı, emdelýshiniń qandaı da bir shaǵymdary bolsa, tempera­tý­rasy kóterilse, aýyryp qalsa, dárigerge júginedi jáne saq­tandyrý statýsyna qara­mastan, me­dısınalyq kómekti tegin ala­dy. Alǵashqy medısı­na­lyq-sanı­tarlyq, jedel jáne pallıatıvtik kómek, sanıtarlyq avıasııa – barlyǵy kepil­den­di­ril­gen pakette qalady.

Sonymen qatar, tegin paket­te áleýmettik mańyzdy aýrýlar jáne joǵary múgedektik pen ólimge ákeletin psıhıkalyq bu­zy­lýlar, júrek-qantamyr júıe­­siniń, tynys alý júıe­si­niń aýrý­lary, onkologııa, qant dıa­beti sekildi 25 negizgi sozyl­ma­ly juqpaly emes aýrýlar kezindegi medısınalyq kómektiń tolyq tizimi qarastyrylǵan.
Bul jaǵdaıda kon­sýl­ta­sııa­­lyq-dıag­nos­tıkalyq, stasıonardy almastyratyn, jos­parly stasıonarlyq kómek, ambý­­­la­to­r­lyq dári-dár­mek­­pen qamtamasyz etý jáne tý­­ber­kýlez kezinde medı­sı­­nalyq ońaltý tegin bolady. Dál osyndaı qyzmetter bar­­­lyq saqtandyrylǵandar úshin saqtandyrý paketinde qol­je­tim­di bolady. Bul paketti odan ári keńeıtý úshin halyq me­dısınalyq saqtandyrý júıe­si­ne belsendi qatysyp, júıege aı saıynǵy jarnalar men aýdarymdardy jasaýy óte mańyzdy.

Sonymen qatar balalar, zeı­netkerler, múmkindigi shek­teýli azamattar, kóp balaly analar sekildi 15 jeńildikti sanat aqysyn memleket tóleıdi. Al jaldamaly jumysshylar, jumys berýshiler, jeke kásip­ker­ler, ózin-ózi jumyspen qam­ty­ǵandar, ózine-ózi tóleýshiler ózderine tóleıdi.

Azamattardyń óz be­tin­she, óz qarajaty esebinen maman­dar­dyń emine, dıagnos­tı­kalyq qyzmetterge jáne kon­sýl­tatıvtik kómegine aqy tóleı­tin shyǵyny bar. Onyń ishin­de kepildendirilgen tegin qyz­met­ter de qamtylǵan. Bul sala­nyń jetkilikti qarjy­lan­dy­rylmaýy sebebinen oryn alady. Son­yń nátıjesinde biz tur­ǵyn­dardyń densaýlyq saqtaýǵa jumsaıtyn shyǵyndarynyń 40%-ǵa deıin artqanyn kórdik. Al halyqaralyq sarapshylar turǵyndardyń mundaı shyǵyn­dary 20%-dan aspaǵan jaǵdaı­da ǵana densaýlyq saqtaý júıe­si­niń turaqtylyǵy jaıly sóz etýge bolady dep sanaıdy. Saqtandyrý medısınasyna kó­shý­i­mizdiń negizgi alǵysharty da osy boldy.
MÁMS adamdardyń jeke shyǵyndaryn eki esege azaıtýy tıis. Bul óz kezeginde me­dısınalyq kómektiń qol­je­timdiligin arttyrady.

– Bizge belgili bolǵandaı, is júzinde júıe 1 qańtardan emes, 1 sáýirden bastap iske qosylady. Osy úsh aı ishin­de qazaqstandyqtar medı­sı­na­lyq kómekti saqtandyrý pake­ti­men ala alady. Shynymen solaı ma?

– Iá, bul kezeńge deıin barlyq azamattar shartty túr­de saqtandyrylǵan bolyp sanalady. Biraq sáýir aıynda saq­tan­dyrý kezinde olarǵa ótken úsh aıdyń bereshegin óteý kerek bolady. Sondyqtan biz medısınalyq saqtandyrý júıesi 2020 jyldyń 1 qańtarynan bastap tolyq jumys isteıtin bolady dep naqty málimdeı alamyz.

Áńgimelesken
Dýman ANASh,
«Egemen Qazaqstan»

Banner
Sońǵy jańalyqtar

Elıtaly kezeńge joldama aldy

Sport • Búgin, 09:58

Eki qola medal enshiledi

Boks • Búgin, 09:57

«Barystyń» qarqyny qatty

Hokkeı • Búgin, 09:52

Kıprdi de jeńe almadyq...

Fýtbol • Búgin, 09:51

Galbadrah bolmasa qaıter edik?!

Sport • Búgin, 09:49

«Qara altyndy» qapysyz aǵyzǵan

Qazaqstan • Búgin, 09:44

Qyz áýlıe

Rýhanııat • Búgin, 09:34

Qaıtalanbas qymyz dámi

Qazaqstan • Búgin, 09:33

Rýhanı jańǵyrǵan aýyl

Rýhanııat • Búgin, 09:28

Ekijaqty kelisimge qol qoıyldy

Qazaqstan • Búgin, 09:26

Tálim men tájirıbe ushtasqan uıa

Qazaqstan • Búgin, 09:10

Jambyldyqtardyń jarqyn jobasy

Aımaqtar • Búgin, 08:36

Joshy ulysynyń joǵalǵan shaharlary

Rýhanııat • Búgin, 08:31

Úılestirý keńesiniń kezekti basqosýy

Qazaqstan • Búgin, 08:27

Túgel túrkini túgendegen

Álem • Búgin, 08:20

Katonqaraǵaıdy qalaı saqtap qalamyz?

Qazaqstan • Búgin, 08:12

«Dostastyq vızasyn» engizýdi usyndy

Prezıdent • Búgin, 08:03

Taldyqorǵanda 5 myń aǵash otyrǵyzyldy

Aımaqtar • 12 Qazan, 2019

Keı óńirlerde aýa-raıy ózgeredi

Aımaqtar • 12 Qazan, 2019

Eń qysqa áńgime. Iesiz zyndan. Dıdar AMANTAI

Rýhanııat • 12 Qazan, 2019

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly

Rýhanııat • 12 Qazan, 2019

Senatorlar senbilikke shyqty

Qazaqstan • 12 Qazan, 2019

Uqsas jańalyqtar