Prezıdent • 19 Qyrkúıek, 2019

Prezıdent sheshimderi naqty nátıjelerge baǵyttalǵan

36 retkórsetildi

Prezıdent Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevtyń Memleket basshylyǵyna kelgenine júz kún toldy. Árıne, bul aýqymdy jumystardy júzege asyryp úlgerý úshin óte az ýaqyt. Soǵan qaramastan, Q.Toqaevtyń qolǵa alǵan bastamalaryn, alǵa qoıǵan basymdyqtaryn, osyǵan deıin atqarǵan jumystardy zerdeleı otyryp, qandaı oń ózgerister men jańalyqtarǵa jeteleıtinin boljaýǵa bolady degen pikirdemin.

Der kezinde durys dıagnoz qoıyldy

Memleket basshysy alǵa qoıǵan negizgi basymdyqtarǵa, onyń usta­nymdaryna toqtalǵanda, jeke tulǵa men jalpy Qazaqstan halqynyń áleý­mettik-ekonomıkalyq jaǵdaıyn jaqsartýdy birinshi orynǵa qoıyp otyr. Qasym-Jomart Kemeluly – óte júıeli qadam jasaıtyn, aldymen máseleni jan-jaqty oılastyryp baryp usynys aıtatyn, aıtqan usynysyn tabandy eńbegimen sońyna deıin jetkizetin azamat. Saılaýaldy baǵdarlamasynda, Ulyqtaý rásiminde, Joldaýynda aıtqan sózderin zerdelesek, negizgi basymdyqtardyń bar­lyǵy bir-birimen ushtasyp jatyr. Buǵan deıin nazar aýda­rylǵan basymdyqtar keshegi Joldaýda kórinis taýyp, kelesi jyldan bastap bıýdjet qarjysymen qamtylyp otyr. Sondyqtan Prezı­dent­tiń usynystary birtindep iske asyrylatynyna kúmán joq.

Halyq jańa Prezıdentke úlken senim artyp, mańyzdy ózgeristerdi kútip otyr. Oǵan túrtki bolyp otyrǵan Prezıdent Q.Toqaevtyń elimizdiń qazirgi jaǵdaıy týraly aıtqan pikir­leri. Birinshiden, Prezıdent Q.Toqaev áleý­mettik-ekonomıkalyq salada úl­ken kemshilikter bar ekenin ashyq aıtyp, kóp problemanyń dıagnozyn qoı­dy. Bul durys sheshim qabyldaýdyń alǵashqy naqty qadamy ekeni túsinikti. Máselen, halyqtyń tabysynyń aza­ıyp,­ kedeılengenin, sonyń saldarynan kúndelikti turmystyq jaǵdaıyn sheshý úshin qarjysy jetpegendikten mıl­lıonnan astam azamattyń nesıe­ alýǵa májbúr bolyp, endi sony óteýge qınalyp júrgenin jasyrmaı aıtty. Bul jaǵdaı elimizdegi áleýmettik jaǵdaıdy shıelenistirip otyrǵandyqtan, bıylǵy bıýdjetten 105 mlrd teńge qarjy taýyp, halyqtyń moınyna túsken júk­ti jeńildetýdi Úkimet pen Ulttyq bankke tapsyrdy. Ol qazir iske asyp jatyr. Bul qadam ekonomıkalyq jaǵdaıdy jaqsartýǵa, áleýmettik ahýaldy túzetýge aıtarlyqtaı áser etedi, sebebi elimizdiń turǵyndary 105 mlrd teńgeniń nesıesin óteýge emes, ózine qajet kúndelikti taýaryn alý­ǵa jumsaıdy. Bul ishki sura­­nys­tyń aýqymyn keńeıteri sózsiz. Al naryqtyq jaǵdaıda ekonomıkanyń negizgi qozǵaýshy kúshi – suranys. Otan­dyq taýarǵa suranys kúsheıse, ón­diristiń de qarqyny arta túsedi. Demek, halyqtyń áleýmettik jaǵdaıyn jaqsartý ekonomıkanyń qarqyndy damýyna óz úlesin qosady. Osy turǵyda eske sala ketetin jaǵdaı – Prezıdenttiń úlken tapsyrmalaryn iske asyrý bıýdjet tarapynan qarjylandyrýdy talap etetini, al bıylǵy bıýdjet shyǵyndary byltyr bekitilip, tıisinshe bólinip qoıǵandyqtan, áleýmettik salada úlken ózgerister júrgizý qıyn. Sondyqtan negizgi ózgerister kelesi jyldan bas­talady.

Memleket basshysy ashyq aıtqan taǵy bir problema eńbekaqynyń tó­men­digine, óndiriste sheteldik ju­mys­­shylar men qazaqstandyq jumysshylardyń jalaqylary kóle­mindegi aıyrmashylyqqa baılanysty boldy. Osy másele kóterilgeli beri úl­ken kompanııalarǵa tıisti tap­syr­malar berilip, otandyq jumys­shylarǵa laıyq­ty eńbekaqy taǵaıyn­daý isi pysyqtalyp, qatań qadaǵalaýǵa alyndy. Qazir biraz kompanııa halyqqa ja­rııalamaı-aq jumysshylarynyń jalaqysyn kóterýdi bastap ketti. Bul úderis kelesi jyly da jalǵasady. Bul da ekonomıkanyń damyp, halyqtyń áleýmettik jaǵdaıynyń jaqsarýyna tıisti yqpalyn tıgizetini belgili.

Endi naqty statıstıkalyq málimet­terge súıensek, elimiz boıynsha jala­qynyń IJО́-degi úles salmaǵy 30 pa­ıyz shamasynda ekenin baıqaımyz. Bul – elimizdiń damý deńgeıine sáıkes kel­meıtin qubylys ekeni buǵan deıin de aıtylyp júrgen másele. Jalpy, kez kelgen memleket úshin IJО́-niń 30 paıyzyn ǵana eńbekaqy retinde tólep, 70 paıyzyn kapıtaldyń úlesine bólý tek kedeı, ekonomıkasy tyǵyryqqa tirelgen, áleýmettik jaǵdaıy ábden shıelenisken elderge ǵana tán jaǵdaı. Bizdiń ekonomıkalyq damý kórsetkishimiz odan kósh ilgeri, Reseı, Belarýs syndy eldermen deń­geılespiz. Bul elderde IJО́-niń 47-48 paıyzy eńbekaqy retinde halyqqa beriledi, demek Qazaqstanda da solaı bolý kerek. Eńbekaqydan únemdeý memleketke de, qoǵamǵa da, jeke tulǵaǵa da úlken kesirin tıgizetini belgili jaıt. Sondyqtan sapaly adam kapıtalyn qalyptastyrý úshin laıyqty eńbekaqy bolýyn qadaǵalaý memlekettiń eń bas­ty saıasattarynyń biri bolýy tıis. Sondyqtan Prezıdent Q.Toqaevtyń osy jaǵdaıǵa kóńil bólip, atqarylyp jatqan sharýalardy qatań baqylaýǵa alýy kópshiliktiń kóńilinen shyǵyp jatqany ras. Bul baǵytta aldaǵy ýa­qytta úlken ózgerister bolatynyna halyq senimmen qaraı bastady.

 

Baspana – bazalyq qajettilik

Prezıdenttiń áleýmettik saladaǵy alǵa tartqan basymdyqtaryn Jol­daýynan birden baıqaýǵa bolady.­ Men muny shartty túrde eki top­qa bóler edim. Birinshisi – eko­nomı­kanyń barlyq salasynda ja­laqyny ósirý. Memlekettik bıýdjet­ten qar­jy­landyrylatyn salada bıýdjet esebinen jalaqyny kóterýdi de atqa­rýshy bı­liktiń barlyq sa­la­syna tabystady. Keler jyldan bas­tap bıýd­jettik mekemeler qyz­met­ker­leriniń, sonyń ishinde mádenıet, óner salasyndaǵy qyzmetkerlerdiń jala­qylary artady. Odan bólek muǵa­limderdiń eńbekaqysy 4 jylda 2 ese, al keler jyly 25 paıyzǵa kó­teri­ledi. Áleýmettik osal toptardyń múd­­desin qorǵaýǵa arnaıy áleýmettik paket engiziledi. Munyń barlyǵy keler jyldyń bıýdjetine enip otyrǵan úlken áleýmettik sheshimderdiń biri. Sóz­siz quptarlyq qadam.

Ekinshisi – halyqty baspanamen qamtý. Jalpy, baspana azamattarǵa kerek bazalyq qajettilik. Sondyqtan bul máselege Prezıdent erekshe kóńil bólip otyr. Baspanamen qamtý baǵdarlamalary boıynsha aldaǵy 3 jylǵa 240 mlrd teńge bıýdjette qarastyryldy. Elde basynda baspanasy joq jas otbasylar, kóp balaly analar, múgedek jandar bar. Buǵan deıin de bul máselege úlken kóńil bólinip kelgen. Mysaly, sońǵy jyldary halyqtyń suranysyna ıe bolǵan «7-20-25» syndy baǵdarlamalar iske asyryldy. Bul baǵdarlamalar arqyly kóptegen azamat baspanaly boldy. Degenmen oǵan qatysý úshin bir otbasynyń tabysy 320 myń teńgeden kem bolmaýy kerek. Qazaqstanda ta­bysy oǵan jetpeıtin otbasylar kóp, sondyqtan olar memlekettik baǵ­darlamalardan tys qalyp qoıdy. Osy­ny eskere otyryp, Prezıdent bastapqy salymy 10 paıyzdan aspaıtyn, paıyzdyq mólsherlemesi 2 paıyzdan aspaıtyn «Baqytty otbasy» baǵdarlamasyn iske asyrýdy tapsyrdy. Bıyldyń ózinde áleýmettik osal topqa jatatyn 6 myń adam, keler jyldan bastap 10 myń adam osy «Baqytty otbasy» baǵdarlamasy sheńberinde turǵyn úıge ıe bolady. Oǵan qajetti qarajat bıýdjette qarastyrylyp otyr.

Demek, keler jyldan bastap Pre­zıdenttiń áleýmettik baǵdarlama­lary eki baǵytta júrgiziledi. Onyń birinshisi – halyqtyń turmys sapasyn arttyrý úshin onyń tabysyn kóterý, al ekinshisi – memleket tarapynan jasalatyn áleýmettik qamqorlyqtyń aıasyn keńeıte otyryp, azamattardyń jeke baspanaǵa ıe bolýyna jaǵdaı jasaý.

 

Bolashaq bıznespen baılanysty

Naryqtyq ekonomıkada halyq­tyń bárine birdeı memlekettik kásip­oryndardan nemese kvazı­mem­lekettik sektordan jumys taýyp berý múmkin emes. Biraq tıisti jaǵdaı jasap, halyq­tyń ózine bıznespen aınalysýǵa, jeke isin bastaýǵa múmkindik týǵyzýǵa bolady. Prezıdenttiń tapsyrmasy boıynsha memleket shaǵyn jáne mıkrobıznesti da­mytýǵa úlken kóńil bólip otyr. Q.Toqaev kimde-kim shaǵyn nemese mıkrobıznespen aınalysyp júrgen adamdarǵa qııanat jasasa, ol memleketke qarsy jasaǵan qylmys ekenin, memlekettiń bolashaǵy kásipkerlerge baılanysty ekenin naqty aıtty. Bılik osy saıasatty ustansa, birte-birte ha­lyqtyń bılikke, memleketke degen senimi artady. Qazir elimizdegi qarjysy bar isker azamattar jeterlik. Biraq olar búgin qarajatyn salyp úlken is bastasa, erteń onyń qaıtarymyn kóre alatynyna kúdikpen qaraıdy. Azamattardyń óz ınvestısııasyn bızneske salýy nemese salmaýy memleketke jáne memlekettik ınstıtýttarǵa degen tikeleı senimge baılanysty. Bılik halyqty bızneske shaqyryp, olardyń múddesin qorǵaýǵa ázir ekenin kórsetti. Q.Toqaevtyń ózi de eshqandaı deldalsyz-aq áleýmettik jeli arqyly halyqtan tikeleı aqparat alyp, qoǵamnyń tamyr soǵysyn baqylap otyr. Endi keıbir tómengi jaqtaǵy problemalardy joǵary bılikten jasyryp qalý múmkin emes.

Bıznesti damytý úshin bıznesmen­derdi qoldaý kerek. Aıtalyq, kásipker­lerge nesıeni jeńildikpen berý, túrli yntalandyrý sharalary jasalýy qajet. Osyny eskerip, Prezıdent Q.Toqaev «Bıznestiń jol kartasy» sheńberinde aldaǵy 3 jylda bıýdjet esebinen 250 mlrd teńge bólýdi tapsyryp, bul jospar bıýdjetke engizildi. Budan bólek Ulttyq qordan taǵy 100 mlrd teńgege jýyq qarjy jumsalady. 350 mlrd – óte aýqymdy qarjy. Osynyń nátıjesinde Qazaqstanda shaǵyn jáne orta bıznestiń damýyna jaqsy jaǵdaı jasalatynyna kúmán joq.

Eger shaǵyn jáne orta bıznes ókilderi ónimderin eksportqa shyǵa­ratyn bolsa, memleket tarapynan qol­daý tetikteri jasalýǵa tıis. Bizde bız­nesmenderdi osy iske yntalandyrý áli de tómengi deńgeıde ekenin eskergen Prezıdent oǵan tıisinshe kóńil bólýdi tapsyrdy. Eksporttaýshy kásipkerlerdi qoldaý maqsatyna qansha qarajat bólinetini jyldyń sońyna deıin sheshiledi.

Memleket basshysy shaǵyn jáne mıkrobıznesti birqatar salyq túr­lerinen bosatý týraly tapsyrma ber­di. Bıznes nysandaryna tekseris júr­gizýge 3 jylǵa deıin moratorıı ja­rııa­lady. Zeınetaqy tólemderin ju­mys berýshiniń esebinen 5 paıyzǵa ul­ǵaıtý máselesi qoǵamda qyzý tal­qylanǵany belgili. Ol usynysty da Prezıdent 2023 jylǵa deıin 5 jylǵa she­gerdi. Munyń bári bıznesti qoldaýǵa baǵyttalǵan úlken saıası sheshim dep sanaımyn.

Qazaqstan halqynyń jartysyna jýyǵy, naqtyraq aıtqanda 47 paıyzy aýyldyq jerlerde turady. Iаǵ­nı, halyqtyń turmys sapasyn jaqsartqymyz kelse, aýyl halqy memlekettiń qamqorlyǵynan tys qal­maýy kerek. Osy baǵytta Memleket bas­shysy tarapynan birneshe naqty usynys aıtyldy. Ol, birinshi kezekte, aýyl halqynyń sharýashylyqpen aınalysýyna qolaıly ahýal týdyrý. Aldaǵy on shaqty jylda sýarmaly jerlerdiń kólemi 3 mln gektarǵa jetkizilmek. Eger sýarmaly jerlerdiń aýmaǵy
3 mln gektarǵa jetse, aýylsha­rýa­shylyq ónimderiniń kólemi birneshe ese ulǵaıady. Iаǵnı, eńbek tıimdiligi artady. Bul aýyl halqynyń jaǵdaıyn jaq­sartady.

«Aýyl – el besigi» baǵdarlamasyna aldaǵy 3 jylda 90 mlrd teńge qar­jy bólinbek. Qarajattyń negizgi bó­ligi áleýmettik ınfraqurylymdy jaq­sartýǵa baǵyttalady. Túptep kelgende, bul – aýyldy kórkeıtýge yqpal etetin sheshim. Prezıdent qaı óńirge barsa da eldi mekenderge sapaly jol salý, aýyz sý tartý isin aıtady. Áli de bolsa kóptegen aýylda aýyz sý problemasy sheshilgen joq. Osy máseleni birjola sheshý úshin Prezıdent bıýdjetten 250 mlrd teńge bólgizdi.

Salyq – memlekettiń eń tıim­di quraldarynyń biri. Salyq tetik­terin durys paıdalana otyryp, ekono­mıkanyń túrli salasyn damytýǵa, kásip­kerlerdiń qyzyǵýshylyǵyn art­tyrýǵa bolady. Al durys paıdalanbasa, kerisinshe áser etetini túsinikti. Bul memlekettiń qolyndaǵy eń tıimdi tetik­terdiń biri.

Prezıdenttiń osy júz kún ishinde qolǵa alǵan áleýmettik-ekonomıkalyq baǵdarlamalary halyqtyń jaǵdaıyn jaqsartyp, turmys sapasyn arttyryp, elimizdiń ishki suranysyn ulǵaıtýǵa, sol arqyly ekonomıkanyń qarqyndy damýyna jaǵdaı jasaýǵa baǵyttaldy. Sóz basynda atap ótkenimdeı, ha­lyqtyń tólem qabileti neǵurlym artsa, ekonomıka soǵan saı qarqyndy ju­mys isteýge kóshedi. Sol sebepti aza­mattardyń tabysyn meılinshe jaq­sartýǵa kóńil bólinip otyr.

Joǵaryda aıtylǵan jaǵdaılardyń barlyǵy el senimi men úmitin aqtaýǵa baǵyttalǵan naqty sheshimder dep bilemin.

 

Jaqsybek QULEKEEV,

memleket qaıratkeri

 

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar