Qoǵam • 19 Qyrkúıek, 2019

Baýyrjan Baıbek Shymkent qalasyndaǵy áleýmettik máselelerge nazar aýdardy

39 retkórsetildi

«Nur Otan» partııasy Tóraǵasynyń Birinshi orynbasary Baýyrjan Baıbek jumys saparymen Shymkent qalasyna keldi. Sapar barysynda ol shahardaǵy birqatar áleýmettik máselelerge nazar aýdaryp, jergilikti turǵyndarmen kezdesti. Sondaı-aq partııanyń qalalyq aktıvimen kezdesip, partııalyq jańǵyrý aıasynda Elbasy, partııa Tóraǵasy Nursultan Ábishuly Nazarbaev anyqtap bergen jańa mindetter men Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevtyń Qazaqstan halqyna arnaǵan Joldaýynda aıtylǵan basymdyqtarǵa toqtalyp ótti. Bul týraly partııanyń baspasóz qyzmeti habarlady. 

Elbasy 21 tamyzda ótken partııa Saıası keńesiniń keńeıtilgen otyrysynda «Senim. Dıalog. Bolashaqqa nyq qadam – «Nur Otan» partııasynyń 7 serpini» atty partııa jumysyn júıeli jańǵyrtý baǵdarlamasyn usynǵan bolatyn. Sol qujatta azamattardyń suranystaryna ýaqytyly jaýap berý, ásirese óńirlerdegi jurtshylyqpen etene jumys isteý máselesine erekshe mán berildi. Sondyqtan partııa bul baǵytta belsendilikti odan ári kúsheıtip, qarqyndy jumysty qolǵa aldy.

Osyǵan oraı partııa Tóraǵasynyń Birinshi orynbasary Shymkent qalasyndaǵy saparyn Vodopıanov kóshesinen bastady. Maýsym aıynda bul kóshedegi №1 kóp páterli úıden órt shyǵyp, saldarynan 45 otbasy baspanasyz qalǵan. Sol kezde qala basshylyǵy otqa oranǵan úıdiń tolyǵymen súrilip, ornyna kóp qabatty úı salynatynyn jáne odan zardap shekken otbasylarǵa páterler beriletinin aıtqan edi. Alaıda turǵyndar tamyz aıynda qurylys jumystarynyń kesheýildeýine jáne qujattardyń rásimdelý máselesine alańdap, narazylyqtaryn bildirdi.

Bul máselemen áleýmettik jeli arqyly tanysqan Baýyrjan Baıbek Shymkent qalasynyń ákimi Erlan Aıtahanovpen birge baspanasyz qalǵan turǵyndarmen kezdesip, atalǵan baǵyttaǵy jumystardy «Nur Otan» partııasynyń tikeleı baqylaýǵa alǵanyn aıtty. Sondaı-aq ol qazirgi tańda qujattardy rásimdeý jumystarynyń júıeli túrde júrgizilip jatqanyna, zardap shekken ár otbasyna jańa úıden tegin páter beriletinine toqtaldy.

– Elbasy, partııa Tóraǵasy memlekettiń halyqqa jaqyn bolý kerektigin, azamattardyń muń-muqtajyn tyńdap, ashyq jumys isteý qajettigin aıtty. Memleket basshysy da «Halyqtyń únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasyn usyndy. Sondyqtan osy máseleni áleýmettik jeliden estip, bilip, arnaıy aldaryńyzǵa keldim. Qazir qala basshylyǵy, partııanyń qalalyq fılıaly bul túıtkildi ońtaıly sheshý úshin barlyq sharany qolǵa aldy. Biz bul isti sońyna deıin baqylaýda ustaımyz, – dedi Baýyrjan Baıbek.

Qazirgi tańda qurylys jumystarynyń alǵashqy kezeńi qarqyndy júrgizilýde. Atap aıtqanda, Shymkent qalalyq sáýlet jáne qala qurylysy basqarmasy men qalalyq jer qatynastary basqarmasy tarapynan tıisti jumystar qolǵa alynǵan. Sonyń nátıjesinde búginde jerge ornalastyrý jobasy daıyndalyp, kadastrǵa kelisim alý jumystary júrgizilýde. «Shymkent» ÁKK» AQ tarapynan ınjenerlik jelilermen qamtamasyz etý úshin jobalyq-smetalyq qujattama da saraptamaǵa tapsyryldy. Aldaǵy qarasha aıynda qurylysy bastalatyn 9 qabatty turǵyn úı 2020 jyldyń qyrkúıeginde paıdalanýǵa berilmek.

1

Baspanasyz qalǵan turǵyndardyń biri Safýra Batyrbek bastaryna qıyn-qystaý kún týǵanda memleket tarapynan úlken qoldaý kórsetilip, barlyq jaǵdaıdyń jasalǵanyn aıtyp, rızashylyǵyn bildirdi. Sondaı-aq dúnıe-múlki men kıim-keshekteriniń órtenip ketkenin aıtyp, qoldaý suraǵan turǵyndarǵa partııanyń muryndyq bolýymen materıaldyq kómek kórsetilgenin de aıta ketken jón.

Búginde elimizde qarqyn alǵan ıgi istiń biri aımaqtarda ınfraqurylymdy damytý. Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev «Syndarly qoǵamdyq dıalog – Qazaqstannyń turaqtylyǵy men órkendeýiniń negizi» atty Joldaýynda osy máselege úlken kóńil bóldi. Memleket basshysy ár aımaq turǵyndaryn taza aýyz sýmen, tabıǵı gazben, jolmen birkelki qamtamasyz etý jáne osy saladaǵy teńsizdikti joıý úshin jumysty jandandyrý kerektigin basa aıtty.

Soǵan baılanysty «Nur Otan» partııasy Tóraǵasynyń Birinshi orynbasary Shymkent qalasynyń «Azat» shaǵyn aýdanyna arnaıy bardy. Búginde bul aýdan turǵyndary úshin aýyz sý men jylý máselesi eń ózekti. Tipti tutas bir aýdanǵa aýyz sý jetkizetin jalǵyz kolonka ǵana jumys iteıdi. Onyń ózi jekeniń menshiginde.

Gazben qamtý máselesinde de aýdan halqyn áýrege salǵan túıtkilder az emes. Aýdandy gazben qamtyp otyrǵan jeke kásipkerlerdiń baǵany qymbattatýy azamattardyń janyna batyp otyr. Bul másele de áleýmettik jeliler men aqparat quraldarynda az kóterilgen joq.

1

Jeli arqyly atalǵan máselelerdiń mán-jaıyna qanyq bolǵan Baýyrjan Baıbek azattyqtarmen kezdesip, memleket tarapynan aýdannyń ınfraqurylymyn damytýǵa úlken kóńil bólinip otyrǵanyn aıtty. Aldaǵy ýaqytta osy máselege qatysty barlyq bastama partııanyń jiti nazarynda bolmaq.

– Árıne, bul jerde sheshýdi talap etetin birqatar ózekti máseleniń bar ekenin bilemiz. Biraq bárin birdeı sheship tastaý múmkin emes. Sondyqtan memleket turǵyndardyń talap-tilekterin eskere otyryp, eń aldymen, gaz, jaryq jáne aýyz sý máselesin sheshýdi qolǵa aldy. Keıin jol jáne basqa da máselelerdi sheshemiz, – degen partııa Tóraǵasynyń Birinshi orynbasary barlyq jumystardyń zań aıasynda júrgiziletinin aıtty.

Sondaı-aq ol memleket tarapynan jer men úıdi zańdastyrý jumystary qolǵa alynǵanyn aıtyp, turǵyndardyń ózderin barlyq iste zańǵa súıenip áreket etýge shaqyrdy. Baýyrjan Baıbek «Azat» shaǵyn aýdany qaraıtyn qalanyń Qarataý aýdanynyń ákimine bul máseleni basty nazarǵa alý kerektigin aıtty.

– Ákim eldiń ortasynda júrýi kerek. Eshqashan halyqtan qoryqpaı, azamattardy alańdatqan máselelerdi sheshý úshin jumys isteý qajet. Qandaı jaǵdaı bolsyn ákim halyqtyń aldyna shyǵyp, túsindirip, eldi uıyta bilýi kerek. О́z kezeginde halyq ta bárin memlekettiń moınyna artyp qoımaı, qoǵamdyq baqylaýdy qolǵa alyp, belsendilik tanytýy tıis, – dedi Baýyrjan Baıbek.

1

Aıta keteıik, atalǵan shaǵyn aýdan 2014-2015 jyldary Túrkistan oblysynyń Saıram aýdanynan qala aýmaǵyna qosylǵan. Al 2017-2018 jyldary qala ákimdigi tarapynan turǵyn alabynyń jerlerin rásimdeýge ruqsat berildi. Sondaı-aq bıyl, ıaǵnı 2019 jyly qala ákimdigi tarapynan 370 jer ýchaskesine aýyz sý, elektr, tabıǵı gaz jelileriniń qurylysyn júrgizýge arnalǵan jobalaý-smetalyq qujattamasyn ázirleý úshin 12 mln. tenge qarajat bólindi.

Jalpy jobalardyń boljamdyq qunyna keler bolsaq, aýyz sý jelileri – 260 mln. tengeni, elektr jelileri – 220 mln. teńgeni, al tabıǵı gaz jelileri 250 mln. teńgeni qurap otyr. Bul jumystardy júrgizýge 2020 jylǵy bıýdjetten 480 mln. tenge bólý josparlanǵan. Kelesi 2020 jyldyń naýryz aıynda bıýdjetti qaıta qaraý barysynda qalǵan 250 mln. tengege túzetý engizý qarastyrylýda. Qurylys-montajdaý jumystary da keler jyly júrgiziledi dep josparlanyp otyr. Bul jumystardyń barlyǵyn partııa óz baqylaýyna alady.

1

Sonymen qatar Baýyrjan Baıbek «Nur Otan» partııasy Shymkent qalalyq fılıalynyń kezekten tys XXXVIII konferensııasyna qatysyp, qalanyń partııalyq aktıvimen kezdesti. Kezdesýde partııa Tóraǵasy aıqyndap bergen júıeli jańǵyrtý jumystaryna basa nazar aýdarylyp, aldaǵy basym-baǵyttar keńinen sóz boldy. Sonyń ishinde partııanyń halyq arasyndaǵy bedelin arttyrý, saılaýshylardyń senimin aqtaý, Májilis pen barlyq deńgeıdegi fraksııalardyń jumysyn kúsheıtý, bastaýysh partııa uıymdarynyń jumysyn jetildirý, partııanyń ıdeologııalyq áleýetin nyǵaıtý sııaqty mańyzdy máselelerge erekshe kóńil bólindi.

Konferensııada Baýyrjan Baıbek Elbasy, partııa Tóraǵasynyń tapsyrmasymen Shymkent qalasynyń ákimi Erlan Aıtahanovtyń kandıdatýrasyn partııa qalalyq fılıalynyń tóraǵalyǵyna usyndy. Nátıjesinde konferensııanyń biraýyzdan qoldaýymen shahar basshysy «Nur Otan» partııasy Shymkent qalalyq fılıalynyń tóraǵasy bolyp saılandy. О́z sózinde partııa Tóraǵasynyń Birinshi orynbasary qalalyq fılıaldyń burynǵy tóraǵasyna partııalyq baǵytta atqarǵan jumystary úshin barsha nurotandyqtardyń atynan alǵys bildirdi.

Sonymen birge ol partııanyń Shymkent qalalyq fılıalynda josparlanbaǵan qabyldaý ótkizip, turǵyndardyń ótinishterine qulaq túrdi. Qabyldaý barysynda negizinen jer ýchaskelerin zańdastyrý, bólý jáne rásimdeýge qatysty máseleler kóterildi. Nátıjesinde Baýyrjan Baıbek partııanyń qalalyq fılıalyna ár máseleni baqylaýǵa alyp, oń sheshilýine yqpal etýdi tapsyrdy.

Sapar barysynda partııa Tóraǵasynyń Birinshi orynbasary partııanyń Shymkent qalalyq fılıalynyń qyzmetkerlerimen jáne aýmaqtyq partııa fılıaldary tóraǵalarynyń birinshi orynbasarlarymen kezdesti. Erkin formatta ótken basqosýda taraptar qalalyq fılıaldyń aldaǵy baǵyt-baǵdaryn pysyqtady.

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar