Qoǵam • 19 Qyrkúıek, 2019

Kún saıyn Qazaqstanda jatyr moıny obyrynan 2 áıel qaıtys bolady

175 retkórsetildi

О́kinishke oraı, búgingi tańda qaı elde bolsa da áıelder arasynda gınekologııalyq qaterli isik túrleri kóbeıip tur. Jyl saıyn Qazaqstanda 1800-ge jýyq adam jatyr moıny obyryna shaldyǵady.

Bul keselden jylyna 600-ge jýyq áıel kóz jumady. Al Eýropalyq Odaqta saǵat saıyn 2 áıel JMQI saldarynan ómirden ozady. Jatyr moıny obyry – onkologııalyq aýrýlardyń ishinde 2 orynǵa shyqty. Alaıda, álemdik medısınalyq tájirıbe jatyr moıny obyryn bastapqy kezeńde anyqtaǵan jaǵdaıda bul dertten qulan-taza aıyǵýǵa bolatynyn kórsetip otyr. Biraq osyǵan qaramastan, naýqastardyń kópshiligi áli de dárigerge derti meńdegende bir-aq keledi.

Sondyqtan da 20 qyrkúıek gınekologııalyq qaterli isikten habardar etýdiń halyqaralyq kúni bolyp jarııalanyp, ESGO men ENGAG qaterli isikpen kúres jónindegi halyqaralyq uıymdary 20-dan astam eldi GODay, ıaǵnı – gınekologııalyq qaterli isiksiz álem atty birlesken áreketkee shaqyryp otyr.

Sonymen osy máselege oraı, Almatydaǵy Qazaq onkologııa jáne radıologııa ǵylymı-zertteý ınstıtýty 19 qyrkúıekte «Qazaqstanda áıelder arasynda gınekologııalyq qaterli isik aýrýy kóbeıip barady» taqyrybynda baspasóz málıhatyn ótkizdi.

Baspasóz konferensııasynda QR DSM Bas onkology, QR DSM Qazaq onkologııa jáne radıologııa ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń basqarma tóraıymy Dılıara Qaıdarova men S.Asfendııarov atyndaǵy Qazaq ulttyq medısınalyq ýnıversıtetiniń Onkologııa kafedrasynyń dosenti Tolqyn Sadyqova onkologııadaǵy qazirgi jaǵdaıǵa qatysty jan-jaqty  málimetter berdi.

Mamandardyń aıtýynsha bizdiń elimizde de gınekologııalyq qaterli isiktiń eń jıi kezdesetin túrleri: jatyr moıny obyry, analyq bez obyry, endometrııa obyry jáne sarpaı (výlva).

Máselen, 2018 jyly búkil álemde gınekologııalyq raktan 468 000 áıel qaıtys bolǵan. Qaıǵyly oqıǵalardyń 67%-y jatyr moıny obyrynyń úlesinde. Demek, gınekologııalyq qaterli isik týraly áıelderdiń jalpy habardarlyq deńgeıi áli de aıtarlyqtaı tómen ekendigi anyq bolyp otyr.

Máselen, maqala basynda atap ótkendeı, kún saıyn Qazaqstanda jatyr moıny obyrynan 600 áıel, jatyr denesi obyrynan 230, analyq bez obyrynan 450-deı qyz-kelinshek kóz jumady. Eń ókinishtisi, olardyń kópshiligi bala tabatyn, ómiri jaınaıtuǵyn jasta ketedi.

Naqty derekterge súıensek, jatyr moıny obyry kórsetkishi Qostanaı oblysy (100 myń áıelge shaqqanda 16,2) Aqtóbe oblysy (14,7), Batys Qazaqstan (14,4) oblystarynda joǵary. Eń tómen kórsetkish – Shymkent qalasynda (5,7), Túrkistan oblysynda (5,8) Jambyl oblysynda (7,1). Al jatyr denesi obyry Qaraǵandyda 10,9, al Shyǵys Qazaqstan, Pavlodar men Soltústik Qazaqstan oblystarynda 100 myń turǵynǵa shaqqanda 9,9 bolyp keledi. Bul dertke shaldyǵý kórsetkishi Túrkistan (1,5) men Qyzylorda (2,9)  oblystarynda tómen.

Sol sııaqty analyq bez qaterli isigine shaldyǵý kórsetkishi Pavlodar oblysynda (8,6), Soltústik Qazaqstan (8,7) oblystarynda joǵary. Eń  tómen kórsetkish – Jambyl jáne Atyraý oblystarynda – 100 myń turǵynǵa shaqqanda 3,9.

Sońǵy jańalyqtar

Jetisaılyq jomart jandar

Aımaqtar • Keshe

Ishan baǵy qaıta qalpyna keledi

Rýhanııat • Keshe

? (Suraq belgisi) Poema

Ádebıet • Keshe

Senzýrasyz Abaı

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar