Qoǵam • 20 Qyrkúıek, 2019

Buqara qamyn oılaǵan basshy

18 retkórsetildi

Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń saılaýdan keıin resmı qyzmetine kiriskenine júz kún toldy. Árıne júz kún tarıh úshin qas-qaǵym ǵana sát. Biraq adam balasy júz kúnde kóktemde ekken egininiń piskenin, tólderiniń marqaǵa aınalǵanyn kóredi. Demek ár sátti baǵalaı bilgen adam úshin júz kún nemese bir toqsan da az ýaqyt emes. Sol sebepti Prezıdenttiń 100 kúnin sholyp shyqpaqqa bekindik. Alaıda áńgimeni tek áleýmettik máseleler turǵysynan órbitpek nıettemiz. О́ıtkeni qazaqstandyqtar úshin búginginiń eń ózekti máseleleri áleýmettik salada jatyr. Azyq-túlik baǵasy da, jalaqy da, bilim berý men densaýlyq saqtaý da qysqasy buqaranyń kúnkórisine tikeleı qatysy bar dúnıelerdiń barlyǵy osy «áleýmettik sala» deıtin keń aýqymdy uǵymǵa syıyp ketedi.

Ol áý bastan buqara men bı­­lik­tiń arasynda shyńyraý qa­lyptasa bastaǵanyn jaqsy bildi. Onyń kóp máseleden habardar ekenin, álgi shyńyraýdy sezip júrgenin biz twitter-degi jazbalarynan baıqaıtynbyz. Ári onyń akkaýnty feık emes ekenin de biletinbiz. «Iаpyr-aý, myna kisi joǵary qyzmette otyrsa da bu­qara qyzý talqylap jatqan dúnıelerdi bilip otyrady eken ǵoı» deıtinbiz ishteı. Keıin onyń bul daǵdysy memleket basqarý isine kirisken soń buqara men bıliktiń arasyndaǵy alshaqtyqty azaıtýǵa qyzmet ete bastady. Al ózi Prezıdent retinde ustanatyn basym baǵyttarynyń biri etip áleýmettik máselelerdi sheshýdi tańdady.

Elimiz Konstıtýsııasynyń 1-babynda «Qazaqstan Respýb­lıkasy ózin demokratııalyq, zaıyrly, quqyqtyq jáne áleý­­mettik memleket retinde or­nyq­tyrady, onyń eń qymbat qazynasy – adam jáne adam­nyń ómiri, quqyqtary men bos­tandyqtary» dep jazylǵan. Bul degenińiz bizdiń el óz múm­kindigine qaraı azamattardyń jaq­sy ómir súrýine jaǵdaı jasaý­ǵa, áleýmettik teńsizdikti azaıtýǵa mindetteme alatyn mem­leket bolýdy kózdeıtinin bil­diredi. Konstıtýsııalyq ke­ńes biz sóz etken bapty osylaı túsindirgen. Odan bólek Kons­­tıtýsııanyń birqatar ózge bap­tary da «áleýmettik mem­leket» qalyptastyrýǵa yq­pal etýi tıis. Atap aıtqanda ju­mys­­syzdyqty azaıtýǵa, áleý­mettik qamsyzdandyrýǵa, zeı­netaqy tóleýge, bilim alýǵa, den­saýlyq saqtaýǵa, otbasyn, ana men ákeni, balany qorǵaýǵa, aza­­mat­tardy múmkindigine qaraı tur­ǵyn úımen qamtamasyz etý úshin jaǵdaı jasaýǵa memleket mindetti. Árıne memleket bul baǵytta qyrýar sharýa tyn­dyrǵany da belgili. Bi­raq sońǵy jyldary halyqtyń áleýmettik jaǵdaıynyń tómen­degeni ras. Sodan da bolar El­ba­sy Nursultan Nazarbaev muny eskere otyryp, bıylǵy aqpan aıynda ótken Nur Otan partııasynyń XVIII sezinde halyqty áleýmettik turǵyda qoldaý máselesine aıryqsha nazar aýdarǵan bolatyn. Bul bastamany Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev ármen qaraı jalǵastyryp áketti. Sóıtip memlekettiń halyqtyń áleýmettik jaǵdaıyn jaqsartýǵa baǵyttalǵan saıasatyna tyń serpin bergen jaıy bar. Shynymen «áleýmettik memleket» qurýǵa bel she­she kirisken syńaıly. Maqsat – halqynyń qarny toq, kóılegi kók, ekonomıkasy damyǵan memleket qalyptastyrý.

Áý basta Q.Toqaev óziniń saı­­­­­­­­­laýaldy tuǵyrnamasyn «Igi­­lik barshaǵa! Sabaqtastyq. Ádil­­­dik. О́rleý» dep ataǵan edi. Prezıdenttiń saılaýaldy tu­ǵyrnamasyndaǵy basymdyqtar da áleýmettik salaǵa berilgen bolatyn. Tuǵyrnamada memleket áleýmettik salany damytýǵa qosymsha 2 trıllıon teńgeden astam qarjy bóletini aıtylǵan. Al bir ǵana densaýlyq saqtaý júıesine jumsalatyn shyǵyndy turaqty negizde arttyryp, IJО́-niń 5%-yna deıin jetkizý kózdelgen. Az qamtylǵan, kóp balaly otbasylar úshin 40 myńnan astam jaldamaly páter salynýyn qamtamasyz etý, 2023 jylǵa deıin elimizdiń barlyq óńirindegi stýdenttik jataqhanalar sanyn úsh esege kóbeıtý maqsattary da bar. Aıta bersek, tikeleı buqa­ranyń áleýmettik jaǵ­da­ıynyń jaqsarýyna yqpal etetin maqsattar kózdelgen-di. Keıin Q.Toqaev saılaýaldy tu­ǵyrnamasynda aıtylmasa da, el úshin ózekti sanalatyn bir­qatar máselelerdi sheshýdi de qolǵa aldy. Sóıtip áleýmettik máselelerdi sheshý bizdiń mem­lekettik saıasattyń basym baǵyt­tarynyń birine aınalǵanyn kór­setti. Máselen, azamattar alǵan nesıeleriniń bir bóligin keshirý máselesi Prezıdenttiń saılaýaldy tuǵyrnamasynda joq, biraq qoǵam úshin óte ózekti másele edi. Q.Toqaev osy bastama arqyly ha­lyqqa aıryqsha qoldaý jasady.

Ras, buryn bul másele týraly qoǵam belsendileri ishin­ara aıtyp qalatyn. Alaıda aza­mat­tardyń nesıesin keshirýge qatysty bılik eshqandaı emeýrin baıqatpaǵan-dy. Sóıtip júrgende maýsymda Prezıdenttiń Jar­lyǵy shyqty. Osylaısha eli­mizde alǵash hám sońǵy ret azamat­tardyń nesıelerin keshirý sharasy bastaldy. Qyrkúıekte bas­talǵan shara kezinde kóp balaly, áleýmettik jaǵdaıy nashar ot­basylardyń tutynýshylyq nesıeleriniń biraz bóligi jabyldy. Biletinder 500 myń adamnyń nesıesiniń bir bóligin memleket ótep bergenin aıtady. Halyq buǵan dán rıza. Oǵan Q.Toqaevtyń áleýmettik jelilerdegi resmı akkaýnttaryn sholyp shyqqan adamnyń kózi aıqyn jetedi. Sol kúnderi buqaranyń Prezıdentke degen alǵysy men yqylasy zor boldy. Sebebi bul shara eldegi nesıe alýshylarǵa úlken kómek bolǵany málim. Al bizdiń elde moınynda nesıesi bar adamdardyń sany Ulttyq banktiń esebi boıynsha 5 mln-ǵa, táýelsiz sarapshylardyń derekterine qaraǵanda 6.3 mln-ǵa jetken. Onyń 1,5 mln-y ne­­sıelerin ýaqytynda óteı alma­ǵandar qataryna kirgen. Al otan­­dastarymyzdyń bankterden alǵan nesıeleriniń jalpy so­masy 4 trln teńgege jetipti. Mine, dál osyndaı kúrdeli jaǵ­daı qalyptasqanyn eskere otyryp Prezıdent azamattarǵa bir ret memleket tarapynan jár­­dem jasaýǵa bekinse kerek. Odan bólek Prezıdent aldaǵy tórt jyl ishinde muǵalimderdiń ja­laqysy 2 ese ósetinin aıtqan-dy. Sóıtip 2020 jyldan bastap muǵalimderdiń jalaqysy 25 paıyz ósetin boldy. Ári qaraı kezeń-kezeńimen jalǵasa beredi. Prezıdent qazaqtyń «ash bala toq baladaı oınamaıdy, toq bala ash bolam dep oılamaıdy» deıtin (tanymal maqal «Eńbekshi qazaq» gazetiniń 1921 jylǵy sandarynyń birinde osylaı jazylypty) maqalynyń búginde óte ózekti ekenin sezip otyrsa kerek. Áleýmettik másele sheshilmeı ózge sharýalardyń ońala qoıýy qıyn ekenin túsingen adamnyń áreketi bul.

Qasym-Jomart Toqaevtyń ha­lyqpen keri baılanys or­natýdyń mańyzyn eshqashan nazardan tys qaldyrmaǵany baıqalyp turady. Ony Prezı­dent­tiń el halqyna arnaǵan al­ǵash­qy Joldaýy da aıǵaqtaıdy. «Syndarly qoǵamdyq dıalog – Qazaqstannyń turaqtylyǵy men órkendeýiniń negizi» atty Joldaýynda «Qoǵamdyq dıalog, ashyqtyq, adamdardyń muń-muqtajyna jedel nazar aýdarý memlekettik organdar qyzmetiniń negizgi basymdyqtary sanalady» degen edi Prezıdent. Al ózi memleket basqarý isine kiriskennen beri elimizdiń barlyq aımaqtaryn aralap shyqty. Eldegi kez kelgen máseleni na­zar­­dan tys qaldyrmaýǵa tyrysyp keledi. Prezıdenttiń twitter ak­kaýntyn sholyp shyqqan adam onyń eldegi árbir oqıǵaǵa beı-jaı qaramaıtynyn kóredi. Tabysqa jetken jas balany da, aryzyn aıtqan jasamysty da tyńdaıtynyn baıqaısyz. Mar­qakólde brakonerlerdiń saıran salyp júrgenin de twitter-de jazyp, tıisti qurylymdarǵa tapsyrma bergen-di. Nátıjesinde tabıǵatty tonap júrgen brakonerler tutqyndalǵany bar. Jaqynda Qytaıǵa jasa­ǵan memlekettik saparynda bir­neshe jyl buryn sol el­de tutqyndalǵan otandasymyz Aqjarqyn Turlybaıdyń taǵ­dy­ryna qatysty máseleni kóterip, kórshi eldiń basshylaryna jeke ótinish aıtqany bar. Bul da buqaranyń kóńilindegi dú­nıelerdi dóp basatynyn baıqatady. Basylymdar men ınternet resýrstarynda ja­ryq kórgen materıaldardy bólisip, lebiz bildirip otyratyny da Prezıdenttiń zamanaýı kommýnıkasııa quraldaryn buqaramen baılanys úshin tıimdi paıdalanatynynyń belgisi. Ári saılaýda ózine daýys berip, qoldaǵan halqynyń ıgiligi úshin qyzmet etý jaýapkershiligin sezinýdiń kórinisi. Bul − buqarasyn sońynan ertý úshin asa mańyzdy qasıet. «Artynan eli ermegen basshy – basshy bola almaıdy. Basshynyń artynan ermegen el – el bola almaıdy. Qudaıǵa shúkir, ázir basy aman, maly túgel elimiz de bar, el qamyn oılap, týra bastarlyq erimiz de bar» depti Júsipbek Aımaýytuly osydan bir ǵasyr buryn. Bizdiń taqyryp retinde ult zııalysynyń sózin tańdaýymyzdyń syry osynda.

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar