Rýhanııat • 21 Qyrkúıek, 2019

Oralda aqyn Aqushtap Baqtygereevanyń 75 jyldyq mereıtoıy toılandy

259 retkórsetildi

Oral qalasynda Hadısha Bókeeva atyndaǵy qazaq drama teatrynda belgili aqyn Aqushtap Baqtygereevanyń «О́leń-ómir» atty shyǵarmashylyq keshi ótti.

Sýretterdi túsirgen Rafhat HALELOV

Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, Halyqaralyq «Alash» syılyǵynyń, Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik syılyǵynyń laýreaty, «Qurmet» ordeniniń ıegeri, «Aq Jaıyqtyń aq shaǵalasy» atanǵan Aqushtap Baqtygereevanyń mereıtoıy bıyl jyl basynan beri oblystyń barlyq aýdandarynda, JOO-lar men mekeme-ujymdarda atalyp kelgen edi. Mereıtoılyq sharalardyń núktesi Oral qalasynda jáne aqynnyń týǵan jeri – Terekti aýdanyna qarasty Aqjaıyq aýylynda «Alash jyrynyń aq shaǵalasy» mádenı keshimen jáne dala oıyndarymen qoıyldy.

 

Qazaq teatrynda ótken sharaǵa halyq kóp jınaldy. Bul toıǵa qutty bolsyn aıtý úshin mártebeli meımandar Nur-Sultan, Almaty, Atyraý jáne Aqtóbe qalalarynan arnaıy kelipti.

– Aqushtap apa, Sizdiń shyǵarmashylyǵyq áleýetińiz eshkimge uqsamaıtyn oıshyldyqpen, bıik parasatpen, sazdy jyrlarmen erekshe. Qazaq poezııasy asqarynda ózindik órnegińiz bar. Búgingi tańda sizdi kópshilik tek qarymdy qalamger dep emes, eldiń mártebesin, mádenıet, óner, ulttyq rýhty asqaqtatyp júrgen qaıratker dep biledi, ári qurmet tutady. Al urpaqtaryńyzdyń aldynda aıaýly ana, ardaqty ájeabyroıyna ıesiz! Búgingi ótip jatqan osynaý tamasha keshińiz Jaıyq jurtshylyǵyna úlken qýanysh syılaıtyny anyq. Sizdiń el úshin, urpaq tárbıesi úshin atqaryp kele jatqan eńbegińiz eleýli. Qarymdy qalamyńyzdan týǵan qýatty ári shynaıy shyǵarmalar urpaqtan urpaqqa jetetinqundy mura. Sizdiń mereıtoıyńyz óńirimizdiń ár aýdanyndaatalyp ótti. Qala, aýdan-aýyl turǵyndary Sizben qaýyshyp, poezııa áleminiń tylsymyna endi. Taǵylymy mol kezdesýlerde eldik, otanshyldyq, batyrlyq, jastartárbıesi, ult bolmysynyń tiregi sanalatynqyzdarymyzdyń tálim-tárbıesi týrasynda keleli oı qozǵaı bildińiz. Munyń bári keshegisi men búginin saralaı bilgen, erteńi úshin aıanbaı qyzmet etip júrgen tulǵanyń shynaıybolmysyn bildirse kerek. Sol úshin óz atymnan, oblysjurtshylyǵy atynan shyn júrekten alǵys bildiremiz.Qashan da sizdiń toıyńyz – eldiń toıy, keshińiz – halyqtyń keshi bolýǵa jazsyn deımiz. Halqymyzdyń qadirmendisi, ultymyzdyń maqtanyshy bolyp, jalyndy jyrlaryńyz elmen birge jasaı bersin! – dedi Batys Qazaqstan oblysynyń ákimi Ǵalı Esqalıev óziniń quttyqtaý sózinde.

Ádebı-mýzykalyq keshtiń negizgi bóligi aqyn óleńderine jazylǵan ánderge arnaldy. Keshtiń basty tartýy – Qazaqstan Respýblıkasynyń Halyq ártisi, memlekettik syılyqtyń ıegeri, T.Júrgenov atyndaǵy ulttyq óner akademııasynyń qurmetti professory Roza Rymbaevaoryndaǵan ánder boldy. Aqynnyń qyzy, belgili qobyzshy Ǵazıza Ǵabdyrahımovanyń súımeldeýimen shyrqalǵan kompozıtor Sátjan Shámenovtiń «Sezim» áni tyńdarmanqaýymǵa burynnan belgili bolsa, «Esimde» (áni Rınat Ǵaısındiki) jáne «Bolamyz birge» (áýen avtory Talǵat Sarybaev) ánderi osy keshte tuńǵysh ret oryndaldy.

- О́zderińiz bilesiz, osy kezge deıin men oryndaıtyn ánderdiń avtorlary – Tumanbaı Moldaǵalıev, Shómishbaı Sarıev, Ibragım Isaev, Ulyqbek Esdáýletov syndy aqyndar, er azamattar bolyp keletin. Sońǵy kezde áıeldiń atynan jazylǵan, áıel tabıǵatyna saı shyǵarmalardy oryndaýǵa ańsarym aýdy. Sóıtip, Aqushtap apaıǵa qolqa saldym. Búgingi oryndalǵan shyǵarmalar – osy áriptestiktiń nátıjesi. Bolashaqta shyǵarmashylyq baılanysymyz odan ári bekı túsedi dep oılaımyn. Aqyn apamyzben birge áli talaı jańa ánder jazamyz! – dedi Roza Rymbaeva.

Hadısha Bókeeva atyndaǵy Batys Qazaqstan oblystyqqazaq drama teatry sahnasynda aqyn óleńderine qoıylǵan teatrlandyrylǵan kórinis kópshilik kóńilinen shyqty. Aqyndyǵy men azamattyǵy qatar júretin Aqushtap Baqtygereevanyń órshil jyrlary tyńdaǵan jannyń júregine jiger quıyp, tereń áserge bóledi.

 

О́nerge qanat qaqtyrǵanyń úshin,

О́mirden oryn taptyrǵanyń úshin,

О́zińe árkez arqamdy súıep,

О́tkir shyndyqty aıttyrǵanyń úshin –

Oraldym saǵan, Aq Jaıyq!

 D

Kórgen-bilgenimdi aıta qalaıyn dep,

Kóńilder syryn baıqap alaıyn dep,

Jalǵan kúlkiler sharshatqan janarymdy

Móldir aıdynǵa shaıqap alaıyn dep –

Oraldym saǵan, Aq Jaıyq!

 

Qarlyǵash qusym joǵalǵan kezde,

Han ordam túgel tonalǵan kezde,

Erteńgi kúnnen kúttirip úmit

Aıdynǵa aqqý oralǵan kezde –

Oraldym saǵan, Aq Jaıyq!

 

Dostarym kelse, qarsy alý úshin,

Qosylyp birge án salý úshin,

Kógildir týǵa, egemen elge

Týǵan jerimde tamsaný úshin –

Oraldym saǵan, Aq Jaıyq!

Halyq aldyna shyǵyp, sahnadan osynaý jyr joldaryn tókken Aqushtap aqynyn Aq Jaıyq jurty gúlmen kómkerdi. Týǵan jerinen órimdeı on jeti jasynda Alataý baýraıyna attanǵan aqyn qyz 40 jyl Almatyda turyp, Alashqa tanymal qalamger atanyp, máýeli jemisin elge berer qazyna shaǵynda kindik qany tamǵan jerine oralǵan edi. Oǵan da mine, 17 jyl bolypty. Aınalasyna, keıingi býynǵa adamgershiliktiń sabaǵyn, otansúıgishtiktiń ónegesin, namystyń nasıhatyn taratyp júrgen Aqushtap Baqtygereıqyzynyń mereıtoıy – eldiń ortaq qýanyshyna, jalpaq jurttyń jarııa merekesine aınalǵany sondyqtan.

- Aqynnyń baqyty – onyń jazǵan óleńinen oqyrmannyń ózin tanýy, óziniń arman-ańsaryn, saǵynyshyn, mahabbatyn, júregindegi jan syryn tabýy der edim. Aqushtap apamyz dál osy jaǵynan baqytty aqyn. Sebebi qazaqtyń ár qyzy apaıdyń óleńin oqyp ósti. Olardyń qatarynda biz de barmyz.

«Osal da bolma oıyńnan ońaı adasqan,

О́jet te bolma orynsyz sózge talasqan.

Aldymen qyzǵa keregi páktik, náziktik,

Sodan soń janym, jaz minez kerek jarasqan! – degen sińlige syryn jattap óstik.

Boı jete bastaǵan kezimizde:

«Men seni oılaıtynmyn,

Taýsylmas jyr-án ǵoı dep.

Tómenge qonbaıtuǵyn

Tákappar qyran ǵoı dep.

Jalynnyń barlyǵyna

Kúımes dep oılaıtynmyn,

Saýsaǵy ár burymǵa

Tımes dep oılaıtynmyn...» - dep jaqsy kórgen adamymyzǵa nazdana qaradyq.

Odan keıin, bir shańyraqqa kelin bolyp túsken kezimizde:

«Shyraǵymbysyń, shynarymbysyń,

Qyranymbysyń, jyr-ánimbisiń?

Bári de sen bol,

Men áıel bolam,

О́zińe ǵana unaýym úshin!» - dep asyl jarymyzǵa erkeledik. Al qazir:

«Aqynmyn bóbegin saǵynǵan,

Anamyn jyr bolyp aǵylǵan.

Kóńilmin ekige bólingen,

Júrekpin ekige jarylǵan!» - dep ǵumyr keship jatyrmyz. Osy sáttiń bárinde, ǵumyrymyzdaǵy barlyq jaqsylyq pen jamandyqtyń, qaıǵy men qýanyshtyń bárinde ádemi burymdaı bolyp órilip, aq samaldaı janymyzdy terbetip, apamyzdyń óleńi júrdi. Aqushtap apa, Sizdiń toıyńyz – óleńniń toıy, qazaq óneriniń toıy. Qutty bolsyn! – dedi Atyraý qalasynan kelgen aqyn qyz Baqytkúl Babash aǵynan jaryla.

Aqynnyń mereıtoıyna Qazaqstan Jazýshylar Odaǵy basqarmasynyń hatshysy, basqarma tóraǵasynyń baspa isi jónindegi keńesshisi, Halyqaralyq «Alash» syılyǵynyń ıegeri, aqyn Ǵalym Qalıbekuly, Halyqaralyq «Alash» syılyǵynyń ıegeri, jazýshy-jýrnalıst, mádenıettanýshy Sara Látıeva, Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen qaıratkeri, Halyqaralyq «Alash» syılyǵynyń jáne Prezıdent syılyǵynyń laýreaty, «Parasat» ordeniniń ıegeri, jýrnalıst, satırık Kópen Ámirbek arnaıy kelip, aq tilekterin jetkizdi. Nur-Sultan qalasy mádenıet jáne sport basqarmasynyń basshysy Nurlan Sydyqov elordaákimi Altaı Kólginovtyń, Atyraý oblysy ákiminiń orynbasary Álibek Náýtıev Atyraý oblysynyń ákimi Nurlan Noǵaevtyń quttyqtaý hattary men syılyqtaryn tabys etti.

- Jaıyqtyń qyzy dep erkeletken halqyma osyndaı kóńildi án keshin syılaǵanyma rızamyn. Aqynnyń muńy – Uly Dalanyń, qazaq degen ulttyń muńy. Siz ben bizdiń qýanyshymyz da, muńymyz da ortaq. Jaıyqtyń sýy tartylmaǵaı, eldiń yrysy ortaımaǵaı! Aqynda, Anada – qazaqtyń qyzynda basqa qandaı tilek bolady?! Men sizderge árdaıym tilekshimin! – dedi kesh qorytyndysynda Aqushtap aqyn.

 Sh

Batys Qazaqstan

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Haram nıet indeti

Aımaqtar • Búgin, 12:21

Atyraý: Depýtat kórsetken demeý

Qazaqstan • Búgin, 12:14

Atyraý: 1300 turǵyn testten ótti

Aımaqtar • Búgin, 11:45

Atyraý: 50 adamǵa ystyq tamaq jetkizdi

Aımaqtar • Búgin, 11:32

Kásipkerler tilegi eskerildi

Qoǵam • Búgin, 11:11

Qarttar úıindegi qasiret

Aımaqtar • Búgin, 10:49

Daǵdarys daýylyna tosqaýyl - J. Nurabaev

Ekonomıka • Búgin, 10:45

Fýtbol: Para aldy dep aıyptalýda

Sport • Búgin, 09:38

Úkimet otyrysy ótip jatyr

Úkimet • Búgin, 09:20

Kómek alý ońtaılandyrylady

Saıasat • Búgin, 08:25

Infeksııanyń taralý qarqyny tómendedi

Koronavırýs • Búgin, 08:05

Senimge serpin bergen málimdeme

Qoǵam • Búgin, 08:02

Alǵashqy vırtýaldy sot otyrysy

Saıasat • Búgin, 08:00

Ár azamat atsalysýy tıis

Rýhanııat • Búgin, 08:00

Koreıadan kelgen qyz

Rýhanııat • Búgin, 07:50

Irkilis bolmaıdy

Aımaqtar • Búgin, 07:45

Balalarymdy saǵynsam da...

Medısına • Búgin, 07:45

Qaýipti indetpen qalaı kúresýde?

Aımaqtar • Búgin, 07:45

Jemqorlyqpen kúres jalǵasyn tabýda

Saıasat • Búgin, 07:40

Apatpen oınamaıyq, oılanaıyq aǵaıyn...

Rýhanııat • Búgin, 07:40

Jeńildetilgen nesıe jetken joq

Ekonomıka • Búgin, 07:38

Kıdim kamzol

Rýhanııat • Búgin, 07:35

Daǵdarys daýylyna tosqaýyl

Ekonomıka • Búgin, 07:35

Fermerler ýaqytpen sanaspaıdy

Saıasat • Búgin, 07:35

Tótenshe toqsan

Qoǵam • Búgin, 07:30

El ekonomıkasy eleýsiz qalmaıdy

Saıasat • Búgin, 07:30

Sý tasqyny bastaldy

Aımaqtar • Búgin, 07:28

Jumys isteý úshin qajetti jabdyqtar

Aımaqtar • Búgin, 07:27

Halyqtyń birtutastyǵy

Tanym • Búgin, 07:16

Pálsapa – Bekzat sana

Rýhanııat • Búgin, 07:15

Daladaǵy dúbirge daıyn

Aımaqtar • Búgin, 07:15

Baǵany turaqtandyrýda oń nátıje bar

Ekonomıka • Búgin, 07:13

Uqsas jańalyqtar