Rýhanııat • 23 Qyrkúıek, 2019

Qazaq tili – elimizdi tutastandyratyn qýatty qural

42 retkórsetildi

Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Parlament palatalarynyń birlesken otyrysynda Qazaqstan halqyna arnaǵan alǵashqy Joldaýynda Qazaqstan Respýblıkasynyń damý joly, baǵyt-baǵdary týraly birqatar mańyzdy máseleni kóterip, memleketti tıimdi jetildirý úshin atqarýǵa tıisti mindetterdi belgilep berdi.

Jumysty 5 ınstıtýsıonaldy reforma jáne Ult josparyn júzege asyrý, Jańǵyrtý jónindegi ulttyq komıssııanyń jumysyn qaıta jandandyrý týraly máselelerdi júzege asyrýdan bastaıtynyn aıtqan Prezıdenttiń «Qazaq tiliniń memlekettik til retindegi róli kúsheıip, ultaralyq qatynas tiline aınalatyn kezeńi keledi» dep nyq basyp aıtýy til janashyrlaryn bir serpiltip tastaǵany ras.

Shyndyǵynda da qazaq tilin ultara­lyq qatynas tiline aınaldyrý – qazaq halqy­nyń memleket quraýshy ult retin­degi tuǵyryn nyǵaıtyp, eńsesin tikteýine áser etedi. Qashanda tatýlyq pen bir­likti bıik ustap, toleranttylyq tanyta­tyn Otanymyzda memlekettik tildiń ult­ara­lyq tilge aınalýy ortaq tarıhı sanany nyǵaıtýǵa, qazaqstandyq qundylyqtardy arttyrýǵa múmkindik beredi.

Elimizdiń saıasaty tynyshtyq pen úndestik, ózara senimdilik pen barlyq qazaq­standyqtarǵa degen qurmettiń ornyǵýyna baǵyttalyp, taǵdyr tálke­gimen Qazaqstan jerine eriksiz kóshi­rilgen túrli etnos ókilderiniń qutty qonysyna aınalǵanyna álem kýá. Búgin­de Qazaq eliniń bir tarmaǵyndaı tuta­syp, alyp báıterektiń jaıqalǵan japy­raǵyndaı ósip-ónip otyrǵan ózge etnos ókilderiniń qazaq tilin ultaralyq til retinde qabyldaýy adamgershilik qa­rym-qatynastyń ónegeli ólshemi ǵana emes, rýhanı tamyrdan nár alyp, jahan­danýdyń yzǵarly tustarynan aınalyp ótýge múmkindik beretin qajetti qural bolmaqshy.

Prezıdenttiń «Biraq mundaı dárejege jetý úshin bárimiz dańǵaza jasamaı, jumyla jumys júrgizýimiz kerek» degen tapsyrmasynyń da mańyzy zor. «Jumyla kótergen júk jeńil» demekshi, memle­kettik tildiń mártebesiniń kóterilýine ár qazaqstandyq atsalysqany jón.

Biz – «Til-Qazyna» ulttyq ǵylymı-praktıkalyq ortalyǵynyń qyzmetkerleri memlekettik tildiń mártebesin kóterý, ony ǵylym tiline aınaldyrý, jańa ulttyq álipbıdi halyqqa nasıhattaý baǵytynda qoǵamnyń ártúrli áleýmettik toptary arasynda, ǵylymı ortada, til mamandary, ádiskerler, memlekettik qyzmetkerler arasynda túsindirý jumystaryn júıeli túrde ótkizip júrgenimizdi aıta ketkim keledi.

Ár qazaqstandyq memlekettik til – qazaq tilin qurmetteýdi azamattyq boryshy sanap, ultaralyq tilge aınaldyrýdy perzenttik paryzyna balasa, tilimiz kórkeıetini aqıqat. Al azamattary qoldap, basshylary qorǵaı bilse, qýatty da baı til – qazaq tili san urpaqtyń rýhanı, áleýmettik qajettiligin ótep, ultaralyq mártebege jetedi.

Álibek ASQAR,
«Til-Qazyna» ulttyq
ortalyǵynyń bas dırektory

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar