Qoǵam • 23 Qyrkúıek, 2019

Adal isti aramdamasaq qaıter...

146 retkórsetildi

– Ákem Qajymurat Berezov sovhozynda ataqty malshy, komsomol jastar brıgadasynyń tálimgeri boldy, – dedi Baıbolat Álpeıisov. – Eńbek jolymdy men de malshy bolyp bastadym. Keıin qurylys tehnıkýmyn bitirip, osy sharýashylyqta qurylys masteri, prorab bolyp eńbek ettim.

Iá, Bórli aýdanynyń burynǵy Berezov sov­hozy Keńes zamanynda jaıqaltyp ondaǵan myń gektar egin ósirgen, myńǵyrǵan maly bar edi. Munaı men gazdyń jer astyndaǵy qısapsyz mol qory týra osy Berezov aýylynyń irgesinen tabyldy. Qarashyǵanaq kenishiniń munshama baılyǵyn ıgerýdiń mańyzy aýdandaǵy aýyl sharýashylyǵynyń paıdasynan áldeqaıda basym tústi. Ekologııalyq turǵydan egin ósirip, mal baqqan aýyldyń kenishtiń alapat óndirisimen qońsy bolyp qalýy múmkin bolmady. Kenishtiń irgesindegi birneshe aýyldyń turǵyndary olarǵa arnap úıler salynyp, Oral men Aqsaı qalalaryna, sondaı-aq burynǵy Pýgachev sovhozynyń aýmaǵyndaǵy Araltal aýylyna túp kóterile kóshirildi.

Telefon shalǵan azamat Aqsaı qalasyna qonystanypty. «Bir shańyraq astyndaǵy áýlet úsh birdeı páter aldyq, – dedi ol jadyrańqy kóńilmen. – Qarııa áke-sheshem óz aldyna páter aldy, kyzym men kúıeý balam baspanaly bolyp bólinip shyqty. О́zim jubaıymmen, kishi qyzymmen Aqsaı qalasynda Qarashyǵanaq kenishi – ıaǵnı KPO kompanııasy salyp bergen toǵyz qabat tamasha úıde turamyz. Zeınet jasyndaǵy bizder úshin bul – rahat!

Arǵy-bergini surap bilisken áńgimeniń sońynda B.Álpeıisov jáne bir máseleniń ushyn shyǵardy. Berezov jáne Bestaý aýyldarynyń turǵyndaryn jańa oryndarǵa kóshirip qonystandyrýǵa qatysty úlijińgir kóldeneń sóz, daý-damaı, qısynsyz jala kópten beri tolastamaı, ózderi tikeleı kýá istiń mánisi burmalanyp, keıbir jergilikti gazette orynsyz syn aıtylyp júrgenine qatty qynjylatynyn jetkizdi. Ásirese «Nadejda» gazetinde jarııalanǵan «Bizdiń zańdy olar moıyndamaıdy» degen maqalada san márte tekserilip, tergelip, aqyrynda sotta qaralyp, núktesi qoıylǵan máseleniń qaıtara kóńirsetilgenine qatty qapaly eken.

– Qalam ustaǵan olar – sizdiń áriptesterińiz emes pe, býynsyz jerge pyshaq urǵandary nesi? – dep sóziniń aıaǵyn maǵan tirep toqtaldy.

Ne demeksiń mundaıda? Oılanyp qaldym. Qarashyǵanaq kenishiniń sanıtarlyq-qorǵanysh aımaǵyn keńeıtý qajettiligine oraı, el Úkimetiniń 2015 jylǵy 28 shildedegi qaýlysyna sáıkes Berezovka jáne Bestaý halqynyń jańa qonysqa kóshirilýiniń jaı-japsaryna birshama qanyqpyz. Odan buryn Tuńǵysh aýyly turǵyndarynyń qaıda, qalaı kóshirilgenin de bilemiz.

Árıne, qanshama ýaqyttan irge tepken qara jurttan basqa jerge qonys aýdarýy psıhologııalyq turǵydan ońaı emes. Áıtse de qonys aýdarýshylardyń áleýmettik-turmystyq máseleleri qanaǵattanarlyq deńgeıde oń sheshildi. Úı-jaıy, menshigindegi jeri, dúnıe-múlki úshin táp-táýir ótemaqy aldy, saıly baspanalarǵa ıe boldy. Buryn tar jerde tyǵylysyp otyrǵan qaısybir otbasylardyń aıaqtanǵan ul-qyzdary óz aldaryna bólinip shyqty. Júzbe-júz jolyǵyp, jaǵdaılaryn suraǵan tanys-beıtanys kópshiliktiń bári de osy áleýmettik ahýalǵa barynsha rıza.

Berezovka jáne Bestaý aýyldarynyń turǵyndaryna arnap Aqsaı qalasynda toǵyz qabatty eki záýlim úı jáne Araltal aýylynda zamanaýı jańa úlgimen bir qabatty 100 úı salynǵan edi. Qaıda turǵysy keledi – qalada ma, álde aýylda ma? Ony da qonys aýdarýshylardyń ózderi tańdady. Kúnkórisi aýladaǵy azyn-aýlaq malǵa ǵana qarap qalǵan aǵaıyndardyń birsypyrasy birtindep óndiris oryndarynda jumysqa kirip, ózge jurt qyzmet kórsetý, saýda-sattyq salalarynda baq-talandaryna qaraı tirlik keshýde. Áıteýir qol qýsyryp otyrmaı, typyrlap áreket etkenderdiń bári ózdiginen kúnderin kórip júr.

«Nadejda» gazetinde jarııalanǵan maqaladan da kópshiliktiń ókpe-nazynyń ıisi sezilmeıdi. Maqalada redaksııaǵa kelip túsken, eshkimniń qoly joq áldebir qujatqa jáne ony qýattap qoldaǵan Ekonomıkalyq tergeýler departamentiniń jaýabyna silteme jasap, Aqsaı qalasynda salynǵan toǵyz qabatty eki úıdiń joba-smetasynda qurylys-montaj jumystary men qyzmetteriniń barlyq túri ádeıi asa qymbat baǵalanǵany týrasynda KPO-ny aýyr aıyptap synǵa alǵan eken. Gazettiń attandap dabyl qaǵýynsha, qurylysqa bólingen KPO qarjysynyń 1,5 mıllıard teńgege jýyǵy belgisiz baǵytta ǵaıyp bop ketipti-mys. Iаǵnı budan urlandy degen tujyrym aıqyn uǵylyp tur.

Munshama mol qarjy bireýlerdiń jut­qynshaǵyna jutylyp ketse, oǵan qalaı tózýge bolar?! Sondyqtan óz tarapymyzdan jýrnalıstik tekserý júrgizip kórýge bekindik. Alaıda arynymyz áp-sátte basyla qaldy. Aqsaılyq zeınetker B.Álpeıisov joǵaryda atap kórsetkendeı, shynynda ábden aqjemi shyqqansha san márte tekserilip, tergelip, sot qaýlysymen núktesi qoıylǵan derek bolyp shyqty. Áýeli osy iske qatysty sotqa deıingi tergeýler quramynda qylmystyq quqyqbuzýshylyq bolmaǵandyqtan 2016 jylǵy 20 jeltoqsanda zańnama talaptaryna sáıkes toqtatylǵan. Budan soń ákimshilik quqyqbuzýshylyq týraly is qozǵalypty. Oral qalasynyń mamandandyrylǵan ákimshilik soty qalalyq prokýratýranyń, KPO kompanııasynyń, Ulttyq ekonomıka mınıstrliginiń BQO boıynsha Tabıǵı monopolııalardy retteý jáne básekelestikti qorǵaý departamentiniń ókilderin qatystyra otyryp, bul isti 2017 jylǵy 20 aqpanda ashyq sot májilisinde qaraǵan.

Hattamany túgelimen táptishtep túsin­dirýdiń qajeti joq bolar. Sottyń túıindi sheshimin ǵana aıtaıyq. Oral qalasynyń mamandandyrylǵan ákimshilik soty KPO tarapynan ákimshilik quqyqbuzýshylyq bolmaýyna baılanysty QR ÁQtK 159-baby 1-bólimi boıynsha qozǵalǵan ákimshilik is óndirisin 2017 jylǵy 20 aqpandaǵy qaýlysymen toqtatqan.

Endeshe, bul máseleni «Nadejda» gazetiniń qaıtalap byqsytýy – beker áýre jáne jýrnalıstik etıkaǵa jýyspaıtyn áreket. Redaksııaǵa kelip túsken materıalǵa qol da qoıylmaǵan. Áldebireýdiń tasada turyp tas atqan aram pıǵyly osynyń ózinen-aq ańǵarylmaı ma? Halyqqa qalam qýatymyzben qyzmet etemiz desek, kásibı mindetimizge árqashan adal bolǵanymyz abzal.

Tıhon ÁLIPQALI,
Qazaqstannyń qurmetti jýrnalısi

Batys Qazaqstan oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar