Qoǵam • 23 Qyrkúıek, 2019

Hat qorjyn (23.09.2019)

4610 retkórsetildi

...áserimen bólisedi

Abaıdy oqy, erinbe!

Jaratylystyń qupııasyna, tabıǵat pen qoǵamnyń, adam men zamannyń syryna tereń boılaǵan oıshyl Abaı  qazaq dalasynda sham-shyraqtaı sáýle bolǵan danyshpan aqyn.

Osyǵan oraı Aqtóbe qalasyndaǵy Saǵı Jıenbaev atyndaǵy oblystyq jasóspirimder kitaphanasynyń qyzmetkerleri dástúr boıynsha qala turǵyndaryna arnap saıabaqta «Abaıdy oqy, erinbe!» atty poezııa saǵatyn ótkizdi. Ondaǵy maqsat – qazaqtyń uly aqyny, kompozıtor, fılosof, qazaq jazba ádebıetiniń negizin qalaýshy jáne onyń alǵashqy klassıgi Abaıdyń shyǵarmashylyǵyn jastarǵa tereńnen tanystyryp, kitaptaryna sholý jasaý, qara sózderine toqtalý boldy. Abaı atamyzdyń ustanǵan muraty – adamshylyqty buzbaý, adamgershilik izgilik qasıetterdi joǵarý kóterý, adam degen ardaqty atqa saı bolý. Kitaphanashylardyń da mindeti – osy qasıetterdi  jas urpaq boıyna darytý bolyp tabylady.

Saıabaqta taqyrypqa saı kitap kórmesi uıymdastyrylyp, kórmede Abaıdyń alǵashqy shyqqan eńbekteri, shet tilderine aýdarylǵan týyndylary, ol týraly jazylǵan ádebıetter men merzimdi basylymdar qala turǵyndaryna usynyldy. Sharaǵa qyzyǵýshylyq tanytqan qala jurtshylyǵy Abaı Qunanbaevtyń óleńderin, qara sózderin oqydy. Kitaphanashylar uly aqyn týraly aqparat berip, shyǵarmalaryn oqýǵa usyndy. Uly aqynnyń adamzatqa qaldyrǵan sarqylmas mol murasymen tanysqan oqyrman rızashylyqtaryn bildirdi.

Altyngúl  ERMEKBAEVA,

Aqtóbe oblystyq S.Jıenbaev atyndaǵy  jasóspirimder kitaphanasynyń bólim meńgerýshisi

...úmit artady

Qarttarym aman-saý júrshi

О́ńirimizde 84 myńǵa jýyq aǵa býyn ókilderiniń basyn qosyp otyrǵan ardagerler keńesiniń músheleri jýyrda Taıynsha qalasynda ornalasqan  qarttar úıinde bolyp qaıtty.

Amangeldi Kenjeǵozınov jetekshilik etetin áleýmettik-turmystyq máseleler jónindegi turaqty komıssııa ókilderi ártúrli sebepterge baılanysty qarttar úıinde taǵdyrlary toǵysqan adamdardyń jaǵdaıymen jan-jaqty tanysty.  2006 jyldan beri jumys istep kele jatqan “Nadejda” qarttar úıinde bir júzden astam jalǵyzilikti jandar turady. Bul ujymǵa abyroıly da qajyrly eńbek pen qaıtpas qajyrlylyq, jyly meıirimdilik tán. Tozyǵy jetken ǵımarat kúrdeli jóndeýden ótip, aýlada aǵashtar, gúlder jaıqala ósip tur. Jaýapty qyzmettiń tizgini baıyrǵy  ustaz Nına Popovaǵa senip tapsyrylǵan.

Kirse shyqqysyz mekemede áleýmettik máselelerdiń tolyq sheshilgeni tánti etedi. Bólmeler eki adamǵa laıyqtalǵan. Árqaısysynda jeke jýyný orny, budan bólek qoǵamdyq monsha bar. Bes dáriger, meıirbıkeler, sporttyq trenajer zalyndaǵy nusqaýshylar  qarııalarǵa qaltqysyz qyzmet etedi. Zerthanalyq synamalardyń osy jerde  alynýyna barlyq múmkindikter týdyrylǵan. Qarttar úıi janyndaǵy jylyjaıda kókónis, jemis-jıdek kóptep ósiriledi. Keń aýlada ornalasqan qazaqtyń kıiz úı jıhazy  alystan kóz tartsa, dál tórde qasıetti Quran kitaby men tashpıyq ilýli tur. Jasyl jelek, sýburqaq, gúlzarlar kózdiń jaýyn alady. Tipti qyrǵaýyl, basqa da qustar ósiriledi eken.

Komıssııa músheleri kitaphanaǵa  elý shaqty kitapty syıǵa tartty. Qarttarym aman-saý júrshi, degen ıgi tilekpen qımaı qoshtasty.

Jangeldi TÁJIN,

oblystyq ardagerler keńesi  tóraǵasynyń orynbasary                                                     

Soltústik Qazaqstan oblysy,

Taıynsha aýdany

 

…ýáj aıtady

Ata-tegimizdi qazaqılandyraıyq

Egemen el bolyp etek-jeńimizdi jınaǵaly beri tilimiz memlekettik mártebe alyp, arnaıy til týraly zań qabyldandy. Táýelsizdik alǵan soń keıbir azamattar burynǵy keńes zamanyndaǵydaı ata-tegin Pálenshıev, Túgenshıeva bolyp jazýdy quptasa, keıbiri «uly, qyzy» dep jazýdy ádetke aınaldyra bastady. Bul úrdis keleshekte jalǵassa nur ústine nur bolar edi. Keıbir azamattar – ata-tegin túrikshe jazýǵa daǵdylanyp alǵan. Din salasynda isteıtinder de túrikshe ata-tegin jazdyrmasa degen tilek. Erte zamanda qazaqtar Bekmurattyń Bektemisi, Aqarystyń Alpamysy dep bir-birin ataǵan. Qazirgi 21 ǵasyrda Darıǵa Tilendi kelini dep jazylǵanyn óz basym quptaımyn.

«Aýrý qalsa da, ádet qalmaıdy» degen naqyl sóz bar, jastarymyz túrikshe jazýdy jaqsy kóre me, álde daǵdysy ma, aty-jónin túrikshe jazýdy ádetke aınaldyryp alǵan.

Zamandastarym  – ata-tegimizdi qazaqılandyryp, jas jetkinshekterimizge úlgi-ónege kórseteıik.

Erdahmet DOSTEMESULY,

Jambyl oblysy,

Moıynqum aýdany,

 Shyǵanaq aýyly

 

...úlgi tutady

Ulylardy ulyqtaǵan

«Elsana» rýhanııat klýbynyń «Altyn aımaq» jobasy aıasynda «Babalar amanaty» tarıhı tanymdyq ekspedısııasy uıymdastyryldy.

Ekspedısııa músheleri qazaq ádebıetine aıryqsha iz qaldyrǵan, zar zaman aqyny atanǵan Murat Móńkeulynyń zıratyna bardy. Murat aqyn ózi ǵumyr keshken kezeńdi jyryna arqaý etip, eldegi ahýaldy tereń tolǵanyspen qabyldady. Murattyń «Úsh qııan», «Saryarqa» tárizdi shyǵarmalary eldik muratqa negizdelip jazyldy. Murat óleńderindegi etnografııalyq derekterge qaıran qalýǵa bolady. Ekspedısııa baǵyty Qaroı jazyǵynda damyl tapqan Malaısary bı men Mahambet babamyzdyń kesenesinde boldy. Mahambet babamyzdyń rýhty óleńderi oqylyp, Malaısary bıdiń Syrym batyrǵa bergen batasy oıǵa oraldy.

«Babalar amanaty» tarıhı-tanymdyq ekspedısııasynyń negizgi maqsaty – tarıhı tulǵalarymyzdy jas urpaqqa tanystyrý, óshpes erlikteri men ushan-teńiz eńbekterin jurtshylyqqa nasıhattaý bolyp sanalady. Ekspedpısııa quramy Batys Qazaqstan oblysy, Bókeı ordasy aýdanynda damyl tapqan Jáńgir han Bókeıulynyń, kúıshi Dáýletkereı Shyǵaıulynyń, ǵalym-etnograf Muhamed- Salyq Babajanovtyń kesenesine baryp, duǵa baǵyshtady. Bókeı ordasynda ornalasqan tarıhı-mýzeı keshenine baryp, kóne jádigerlermen tanysty. Mýzeı kesheni aýmaǵynda qaıta jańǵyrtylǵan «Jáńgir han» qudyǵymen tanysty. Batys Qazaqstan oblysy, Jańaqala aýdanynda ornalasqan Qurmanǵazy babamyzdyń shákirti Mámen Muratuly men belgili ártis, professor Tuıaqberdi Shámelovtiń kesenesinde jazylǵan tyń derektermen tanysty.

Ádilbek О́MIRZAQOV,

«Altyn aımaq» jobasynyń jetekshisi

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar