Rýhanııat • 23 Qyrkúıek, 2019

El ardaqtaǵan er Ábish

95 retkórsetildi

Bul kún – Kekilbaev atynyń asqaqtaı túsken kúni boldy! Qazaqstannyń halyq jazýshysy, Eńbek eri, kórnekti memleket jáne qoǵam qaıratkeri Ábish Kekilbaıulynyń 80 jyldyǵyna arnalǵan is-sharalar sherýi Almatydan bas­taý aldy.

Úsh júz alpys áýlıeli Mań­ǵys­­taýdyń oımaqtaı ǵana Ońdy aýylynda dúnıege kelip, bozbala shaǵynda toǵyz adam ǵana syıatyn parommen ortalyqqa jetip, kólikten kólik aýystyryp, bilim izdep kelgen onyń bar ǵumyrynyń eń baqytty da maǵynaly shaqtary osy Almaty qalasynda ótti. Osynda júrip jazýshylyq ónerdiń, sýretkerlik sheberliktiń shyńyna shyqty. Maǵynaly da ǵıbratty ǵumyrynyń tabany kúrekteı qyryq jyly dál osy qalada ótkendikten zańǵar jazýshy esimin ulyqtaýdyń basy onyń atyna kóshe berýmen bastaldy. Shahardyń ortalyǵynan tup-týra taý betkeıine deıin symdaı tartylyp jatqan sándi ári uzyn kóshelerdiń biri Kablýkov endi Ábish Kekilbaıulynyń esimimen atalatyn bolady. Qara sózdiń has sheberin máńgilik este qaldyrý sharasyna jınalǵan zııalylar men týǵan jerinen, alys-jaqyn aımaqtardan kelgen qaýym kórikti kósheniń laıyqty ıesin tapqanyna shyn qýanysh bildirdi. Kósheniń ashylý rásimine Almaty qa­lasynyń ákimi Baqytjan Saǵyntaev qatysyp, ult rýhanııatyna ólsheýsiz úles qosqan jazýshynyń esimin ulyqtaýdyń mańyzyn atap ótti.
Ábish Kekilbaıuly sekildi birtýar perzentti baǵalaýǵa baǵyttalǵan sharalar sherýi taǵy bir taǵylymdyq máni bar tarıhı sátpen sabaqtasty. Kóshe ata­ýyn berý sharasy aıaqtala sala, jıylǵan qaýym jampoz jazýshynyń tabanynyń izi qalǵan alǵashqy qarashańyraǵy turǵan N.Nazarbaev kóshesindegi 118 úıge qaraı shubyrdy. Ádebıet, óner, ǵylym alyptary qonystanǵan Almatynyń altyn ortalyǵyndaǵy tórt qabatty bolǵanymen, tóbesi bıik salynǵan eńseli úı ótken-ketkenge endigi jerde Ábish Kekilbaıuly turǵan úı ekenin eskertkish-taqta belgisimen moıyn burǵyzyp aıtyp turady. Jazýshylar odaǵynan taıaq tas­tam jerde turǵan qonaqjaı qalamgerdiń qutty mekenine kelip dám tatyp, óz úıin­deı erkin kósilip jatyp, tonnyń ishki baýyndaı aralasqan rýhanı aǵalary men qalamdas baýyrlary sol bir aıaýly shaq týraly alǵaýsyz estelikterdiń tıegin aǵytty. Qazaq ádebıetiniń klassıgi Ábdijámil Nurpeıisov saǵynyshqa aınalyp, kómeski tarta bastaǵan shýaqty kúnder týraly daýysy dirildeı, kózi býal­dyr tartyp turyp áńgimeledi. «Búgin biz qazaq halqynyń teńdesi joq súıikti uly Ábish Kekilbaıuly turǵan úıdiń aldynda bas qosyp turmyz. Bul úı – barsha halqymyz úshin orny bólek tarıhı úı. Bul – Ábishtiń shańyraq kóterip, urpaǵy ósip, órisi keńigen úıi. Ol kezde Ábish jas, anasy Aı-apa tyń, osynda qan maıdanda qaza tapqan Kekilbaıdyń urpaǵy birinen keıin biri dúnıege keldi. Qýanyshyn birge toıladyq. Ábishtiń alǵashqy óleńder jınaǵy da, tuńǵysh prozalyq týyndylary toptasqan «Bir shókim bult» ta, basqa da eń qýatty, eń qundy shyǵarmalary osy úıde dúnıege keldi. Tanymy tereń, zerdesi bıik jas Ábishtiń qazaq ádebıetindegi qubylys bolyp qalyptasýyna da, uly jazýshy bolyp tanylýyna da osy úı kýá». О́k­shesin basqan inisi bolsa da, daryny men daralyǵyn ózinen bıik qoıa sóılegen qart qalamger Ábishin saǵynyp, joqtap turǵanyn jasyra almady.

Almatyda josparlanǵan Ábish Kekil­baı­ulynyń 80 jyldyq mereıtoıy­na arnalǵan aıtýly oqıǵalardyń tizbegi tús­­­ten keıin Abaı atyndaǵy Qazaq mem­le­kettik akademııalyq opera jáne balet teatrynda ótken saltanatty keshpen jalǵasyn tapty. Qazaq qoǵamynda «Ábish álemi» degen tutastaı tujyrym qa­lyptastyrǵan ańyz adam týraly aýqym­­dy jıyndy Almaty qalasy ákimi­niń orynbasary Erjan Babaqumarov ashty. «Búgingi qazaq ádebıetin Ábish Kekilbaıulynyń mol murasynsyz eles­tetý múmkin emes. Á.Kekilbaıulynyń ádebıetimizge, táýelsizdigimizdiń baıandy etýge qosqan úlken úlesin elimiz joǵary baǵalady. Elimizdegi eń jo­ǵarǵy nag­rada «Qazaqstannyń Eńbek Erimen» marapattaldy. Búgingi keshte Ábish Kekil­baıulynyń jan-jaqty qyrymen tereń tanysamyz dep oılaımyn. Búgingi kesh búkil elimiz úshin, shyǵarmashylyq qa­ýym úshin óte mańyzdy. Onyń taǵy­lym­dy eńbek joly bizdiń tarıhy­myz­dyń, bizdiń mádenıetimizdiń ajyramas bóligi. Sondyqtan mundaı rýhanı kesh­terdi ótkizýdiń mańyzy zor. Ábish Ke­kilbaıulynyń asa kórnekti qaıratker retindegi kelbeti, asqaq tulǵalyq esimi el esinde máńgi saqtalady», dedi ákim orynbasary E.Babaqumarov.

Ádebıettegi alǵashqy joly bastalǵan, kemeline kelip qalyptasý kezeńiniń kýási bolǵan Almaty qalasyndaǵy kesh talaı jaqsy-jaısańnyń basyn qo­syp, erekshe taǵylymdy bolyp ótti. О́zi erekshe jaqsy kórip, súıip ót­ken týǵan jeri Mańǵystaýynyń ys­tyq sálemin jetkizgen el azamattary ardaqty ulyna aıaýly meken bolǵan Al­ma­tyǵa rızashylyǵyn bildirip, álem áde­bıetine olja salǵan uly sýretkerdi ardaqtaý isi jalǵasa beretinine sendirdi. Uly tulǵaǵa laıyqty qurmet kórsetý maqsaty kózdelgen mereıtoı aıasynda aldaǵy ýaqytta Mańǵystaýda da áde­bıet jáne óner qaıratkerleriniń halyq­aralyq Kongresi, «Ábish álemi» atty teatr fes­tıvali, mádenı baıqaýlar men sport­tyq jarystar, eskertkish ornatý, mýzeı ashý sekildi mol sharalar jıyntyǵy josparlanyp otyrǵanynan kópshilikti habardar etti.

Ult rýhanııatynda, ádebıettiń jylnamasynda óshpesteı izin qaldyryp ketken qabyrǵaly qalamger jónindegi qatarlas qalamdastardyń esteliginiń jóni bólek. Jazýshynyń sonaý stýdenttik jyldardan jaqyn joldasy bolǵan belgili qalamger, Memlekettik syılyqtyń laýreaty Tólen Ábdiktiń saǵynyshqa, syrǵa, syılastyqqa toly esteligin jıynǵa kelgen jurt tolqyp otyryp tyńdady. Beınesi alystaǵan saıyn, asqar taýlar sekildi shoqtanyp, birte-birte bıiktep bara jatqan Ábish dosynsyz ótken tórt jyldyń tereń salmaǵyn sezindirdi. «Ataq-dańqtyń túr-túri bolady. Biri – adamnyń óziniń kózi tirisinde, ekinshisi – ózi máńgilik mekenine attanǵannan keıin. Dúnıeni dúrkiretken talaılar kózi jumylǵannan keıin ózi de, sózi de kómeski tartyp, keler urpaqqa bolǵan-bolmaǵany belgisiz bolyp qalady. Sebebi dańq bar da, daqpyrt bar. Astyńda taǵyń, basyńda baǵyń bolsa, seni jaǵalaıtyn adamdar tabylady. Bul – erte me, kesh pe, kúni bitetin daqpyrt. Shyn dańq, ol – máńgilik. Ábish sondaı máńgilik dańqtyń ıesi», dedi Tólen Ábdik. Álemdik ádebıettegi úlken kúrdeli máselelerdi keıipkerdiń ishki jan dúnıesine, ishki taǵdyryna syıǵyzyp qurý sheberligi ulttyq ádebıette Á.Kekilbaıulynyń shyǵarmalarynan keń kórinis tapqanyn jazýshy jan-jaqty áńgimeledi. Qazaq ádebıetine «oı tolqynyna» negizdelgen jańasha jazý úlgisin ákelgen, bir ózi ádebıettiń búkil janrynda qalam tartqan Ábish Kekilbaıuly áli talaı urpaq zertteıtin, shyǵarmalarynyń tyń, tosyn ıirimderi ashyla túsetin keń aýqymdaǵy jazýshy. Aınymaıtyn minezimen bolmy­synyń asyldyǵyn kórsetip, qımasy­na aınalǵan qymbat dosy týraly tolǵa­nysyn jurt ta «aıta tússe» degendeı, siltideı tynyp otyryp tyńdady. «Onyń shy­ǵarmashylyq qyry, qoǵam, mem­leket isin basqarýdaǵy mineziniń keńdigi, adamǵa degen jaqsy kórý sezimi, yqylasy – osynshama baı minezdi bir adamnyń boıyna Qudaı taǵalanyń qalaı syıdyrǵanyna tańǵalamyn. Adamdy jaqsy kórý degenniń úlgisin aınalasyna Ábish úıretti. Ol shyn máninde uly tulǵa, ózi ketkennen keıin bul tipti aıqyndala túsken sekildi. Ábish árqa­shan da oıyńdaǵynyń ar jaǵyn aıtatyn ǵajap aqyldy jigit edi!» dep túıindedi sózin ádebıettiń uzyn soqpaǵynda birge saparlaǵan kúnderdiń jadyda máńgi qalǵan eń sáýleli sátterin eske alǵan Tólen aǵa.

Respýblıkalyq «Egemen Qazaqstan» gazetiniń basqarma tóraǵasy Darhan Qydyr­áli kemeńger Kekilbaıulynyń 80 jyldyq mereıtoıyna «Alashtyń aıboz abyzy» atty arnaıy baıandama jasady. El gazetin ózi basqaryp otyrǵan tusta, «Egemen Qazaqstan» dep atyn aýystyrǵan Ábish Kekilbaıuly bolǵanyn, endeshe Ábish aǵamyzdyń toıy – «Egemenniń» de toıy ekenin oryndy atap ótti. San qyrly asyl tas sekildi ýaqytpen birge jarqyraı túsetin kemeńgerdiń ustanǵan ustanymdarynyń negizgi tirekterin – kisilik, qalamgerlik, qaıratkerlik tur­ǵysynan tereń ashyp kórsetti. «Azat­tyqtyń aq tańy sibirlep atqanda mem­lekettigimizdi nyǵaıtyp, rýhanı tu­ǵy­ryn bekemdeýge, jańa turpatta zań-jar­ǵysyn túzýge danalyqpen úles qosyp, qalamgerligi men qaıratkerligin táýelsiz respýblıkamyzdyń gúldenýi jolynda sarp etken, alǵashqy Memlekettik hatshy, Joǵarǵy Keńestiń Tóraǵasy laýa­zymyn atqarǵan, asa kórnekti memle­ket jáne qoǵam qaıratkeri, klassık jazýshy Ábish Kekilbaevty abyz deý jarasymdy-aq» dep, taý tulǵanyń rýhanııat pen qoǵamdyq-saıası ómirge sińirgen qyzmetine keń sholý jasap, «abyz týraly ańyzdyń endi bastalǵanyna» úmit artty.

Bir boıyna aqyndyq, jazýshylyq, synshylyq, aýdarmashylyq, saıasatkerlik syndy san qyrly qasıet qatar qonaqtaǵan, tuǵyry bıik parasatty tulǵanyń keshin uıymdastyrýshylar sol biregeı bol­mysty birtutas etip kórsetýdiń bar múm­kindigin qarastyrǵany utymdy shyqty. Abyzdyń alqaly jıynyna kelgender sahna tórinen úzilissiz kórsetilip turǵan derekti fılmniń qyzyqty kadrlaryn kesh boıy tamashalap, onyń ultyn sheksiz súıgen úlken júreginiń dúrsilin dál janynan tyńdaǵandaı, asqaq adamı bolmysymen qaıta tabysqandaı boldy. B.Baıqadamov atyndaǵy memlekettik Hor kapellasynyń súıemeldeýimen M.Áýezov atyndaǵy akademııalyq drama teatrynyń ártisi, Qazaqstannyń halyq ártisi Tuńǵyshbaı Jamanqulovtyń «Aby­laı han» spektaklinen oqyǵan monology kesh ajaryn asha tústi. Tarıhtaǵy azattyq jolyndaǵy kúresti beıneleý Kekilbaıulynyń kóp qyrly talantynyń basty muraty bolsa, el týraly armanyn syıǵyzǵan «Abylaı hannyń» orny tipti alabóten. Otyz jyl buryn sahnalansa da, búgingi kúnmen úılesimdi sabaqtasyp jatqan Á.Kekilbaıulynyń tarıhı dramasy áli de ózektiligin joımaǵanyn, kerisinshe, dál osy kúnge arnalyp aı­tylǵandaı ómirsheń ıdeıasyn kórermen asa yqylasty qabyldady. Kesh óleńmen órnekteldi, ánmen ajarlanyp, kúımen kómkerildi. Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkerleri ánshi Elena Ábdihalyqova, kúıshi Aıgúl Úlkenbaeva, Tamara Asar, Mańǵystaý fılarmonııasynyń ánshisi Jolaman Kóshkinov, «MýzArt» toby sekildi belgili óner sheberleriniń shashýy kesh saltanatyn asyra tústi.

«Uly adamdardyń týǵan kúni bolady, ólgen kúni bolmaıdy» degen sózdiń rastyǵyn kól-kósir talantymen ózine tuǵyr soǵyp ketken alashtyń aldaspanyna kórsetilgen tolassyz qurmet tipti dáleldeı túskendeı...
ALMATY

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Aldabergen Kempirbaı

Eń qysqa áńgime • Búgin, 13:00

Eń qysqa áńgime. Erkeǵalı Beısenov

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:42

Eń qysqa áńgime. Kógedaı Shámerhan

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:39

Eń qysqa áńgime. Jasulan Serik

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:37

Eń qysqa áńgime. Aqjol Qalshabek

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:28

Eń qysqa áńgime. Nurbek Nurjanuly

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:24

Elbasy Takeo Kavamýramen kezdesti

Prezıdent • Búgin, 11:34

Saǵynaıdyń beıiti tabyldy

Aımaqtar • Búgin, 10:52

Aqmolanyń astyǵyna suranys mol

Aımaqtar • Búgin, 10:22

Kúlki kerýeni № 7

Rýhanııat • Búgin, 10:20

Uly dalanyń tarıhy qaıta jańǵyrýda

Qazaqstan • Búgin, 10:09

Atalmaı nege qalsyn Musa aty?!

Rýhanııat • Búgin, 10:01

«Astana» Nıderlandqa attandy

Sport • Búgin, 08:53

Jaqsy dástúr jalǵasady

Rýhanııat • Búgin, 08:49

Alashtanýshy ǵalymnyń belesi

Rýhanııat • Búgin, 08:47

Igilikti eńbek ıesi

Qoǵam • Búgin, 08:46

Namazaly Omashuly: El shejiresi

Rýhanııat • Búgin, 08:42

Taraz shaharyndaǵy tamasha tún

Aımaqtar • Búgin, 08:39

Tuńǵysh Til forýmy ótedi

Qoǵam • Búgin, 08:36

Patrıarhtyń oryndalǵan paryzy

Rýhanııat • Búgin, 08:33

Kedergisiz keleshek

Qoǵam • Búgin, 08:31

Endi mekenjaı anyqtamasyn suramaıdy

Qoǵam • Búgin, 08:29

Joshy hanǵa eskertkish ornatylady

Rýhanııat • Búgin, 08:24

Qazaqtardyń atqa miný mádenıeti

Qazaqstan • Búgin, 08:22

Eýrony satyp alýshylar kóbeıdi

Ekonomıka • Búgin, 08:20

AQR: 14 bankti «saýyqtyrý» kerek pe?

Ekonomıka • Búgin, 08:15

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Uqsas jańalyqtar