Qoǵam • 23 Qyrkúıek, 2019

О́zbekstan toı ótkizý erejelerin bekitetin zań qabyldady...

100 retkórsetildi

Zańmen bekitilgendeı, memlekette otbasylyq toı men sharalardy saǵat 6:00-den 23:00-ge deıin ǵana ótkizýge bolady. Sonymen qatar palaý tartýdan basqa jaǵdaılarda, toıdy birneshe kúnge sozýǵa tyıym salynǵan. Qalalyq jáne aýdandyq keńester palaý tartý ýaqytyn «jergilikti jaǵdaıǵa baılanysty» belgileı alady.   

Endi toı ýaqytyna ǵana emes, qonaqtar sanyna da zańmen shekteý qoıýǵa múmkindik bar. Endigi jıyn-toılarǵa 200-den asa, palaý tartýǵa 250-den asa qonaq shaqyrýǵa bolmaıdy. Sondaı-aq úılený toılaryna qatysty da jekelegen norma bekitilgen. Ol boıynsha, toı qonaqtarynyń qataryna taǵy 50 adamdy qosýǵa ruqsat. 

Sonymen qatar jańa zań boıynsha, úılený toılarynda jeńil avtokólik sany 3-eýden aspaýy tıis jáne toıǵa ekiden kóp ánshi men mýzykalyq topty shaqyrýǵa ruqsat joq. 

Mundaı zańnyń qabyldaný maqsaty – otbasylyq saltanatty sharalardaǵy ysyrapshyldyqpen kúres. Depýtattar zań jobasyn talqylaý barysynda «ysyrapqa toly jáne saltanatty» úılený toılaryn ótkizý úshin, azamattardyń qaryzǵa batyp, artynsha tabys tabý úshin shetelderge ketetinin aıtyp shaǵymdanǵan.

Sońǵy on-on bes jylda qazaqtyń toıy tárbıelik máninen aıyrylyp, baqtalastyq pen básekelestiktiń, ysyrapshyldyq pen astamshylyqtyń alańyna aınalǵanyn kózimiz kórip júr. Búginde kórpesine qaraı emes, jurttyń sózine qaraı áreket etetinder nesıege belsheden batyp, dúbirletip toı jasaıdy. Tipti áne bir jyldary toıdan túsken toı shyǵynyn jappaǵan otbasynda dámhana ıeleri kelinin kepilzat retinde alyp qaldy degen áńgimeler áleýmettik jilede jeldeı eskeni eldiń esinde.   

Qazaq toıyndaǵy ysyrapshyldyq – qoǵamda burynnan qyzý talqyǵa túsip júrgen ózekti ári jaýyr bolǵan taqyryp. Talaıdan beri sóz bolyp júrgen máselege  Memleket basshysy  Qasym-Jomart Toqaev ta 2018 jylǵy 4 qazan kúni tvıtterdegi paraqshasynda: "BAQ-ta úılený jáne basqa da toılardy jańa úlgide ótkizýge qatysty pikirtalastardy qoldaımyn. Kózboıaýshylyq, dańǵazalyq, ysyrapshyldyqqa jol bermeı, baýyrlas ózbek, túrik, túrikmen xalyqtary sııaqty ulttyq dástúrge basa mán berýimiz qajet", — dep jazǵan edi.

Biraq qazaq qoǵamy toı men janazany ótkizý formaty jáne oǵan jumsalatyn qarjy kólemi týraly áli tolyqqandy pikirge kele almaı júrgende óz-aǵalarymyz toıdyń etek-jeńin zańmen qymtap alýǵa kirisip ketti.

 

ALMATY

 

.

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar