Rýhanııat • 24 Qyrkúıek, 2019

Latyn álipbıine qatysty semınar ótti

96 retkórsetildi

«Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyn júzege asyrý maqsatynda Almaty qalasy Tilderdi damytý jáne latyn grafıkasyna kóshý ortalyǵynyń jetekshiligimen qazaq tili álipbıin latyn grafıkasyna 2025 jylǵa deıin kezeń-kezeńimen kóshirý jónindegi is-sharalar josparyna sáıkes Qazaq ulttyq Qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetinde «Jańa latyn álipbıin engizýdiń ǵylymı jáne uıymdastyrýshylyq máseleleri» taqyrybynda ótken semınar keńeste joǵary oqý oryndarynda, memlekettik organdarda tildi damytý ortalyqtarynyń mamandary ózekti usynystarymen bólisti.

Búginde qalyń buqaranyń nazary latyn álipbıine kóshý máselesine aýyp otyr. Semınardyń kirispe sózinde Almaty qalasy Tilderdi damytý jáne latyn grafıkasyna kóshý ortalyǵynyń bas ınspektory Baqyt Qalymbet búginge deıin latyn álipbıin úıretýge baılanys­ty elimizde, sondaı-aq «Til qazyna» ortalyǵynda, Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetimen, t.b. or­talyqtarda ótken semınar-trenıngterde sala mamandarynyń usynys-pikirleri tyńdalǵanyn jetkizdi. Al trenıngten ótken mamandar máselemen jiti tanys bolǵandyqtan, keleli jaıttardy qozǵap, talqyǵa salý maqsatynda kezekti semınar alańynda bas qosyp otyr.

Atalǵan ýnıversıtettiń Tárbıe jáne áleýmettik ister jónindegi prorektory Jańagúl Sultanova Elbasynyń «Bola­shaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasynda kóterilgen latyn álipbıine kóshý jas urpaqtyń oı-órisiniń tereńdeı túsýiniń alǵysharty ekendigine toqtalyp, úzdiksiz damý men ınnovasııa ǵasyrynda zamanaýı múmkindikterdi ıgerý ásirese, pedagog kadrlardy daıarlaıtyn oqý oryndary úshin zor jaýapkershilik júktep otyr degen pikirimen bólisti.

О́z sózin «Qyrkúıek aıy – tilder merekesi» dep bastaǵan Sh.Shaıahmetov atyn­daǵy «Til-qazyna» ulttyq ǵylymı-praktıkalyq ortalyǵynyń keńesshisi, «Úsh baılyq» qoǵamdyq birlestiginiń bas dırektory, qoǵam qaıratkeri Orazkúl Asanǵazy «Qazaq tiliniń latyn grafıkasyna kó­shýiniń ómirsheńdigi» taqyrybyna oraı til tarıhyna qatysty birqatar jaıt­ty ortaǵa saldy. «Tilder mere­kesi 5 qyrkúıek dep belgilengenine mine, eki jyldyń júzi boldy. Bul kún ult­tyń ustazy, tuńǵysh reformator, ustazdyqty úlken ǵylymǵa aınaldyrǵan Ahmet Baıtursynulynyń týǵan kúnimen tyǵyz baılanysty. Úlken-kishimizge arnap kitap jazǵan Ahmet Baıtursynuly – ulttyq oqýlyǵymyzdyń atasy. Sondyqtan da Baıtursynuly syndy tul­ǵanyń ilimin oqyp-meńgerý árbir ult­jandy azamatqa rýhanı azyq bolýǵa tıis» dep atap ótken qoǵam qaıratkeri til tarıhyna qatysty jaıttardy da qozǵap ótti. «О́tken ǵasyrdyń 1992 jyldary latyn qarpine kóshý týraly ǵalym Ábdýáli Qaıdar másele kótergen tusta Elbasy eldegi demografııalyq ahýaldy eskerip, tynyshtyq máselesine de basa nazar aýdarǵan bolatyn. Ýaqyt óte kele halqymyzdyń sany elimiz úshin mańyzdy máselelerdi tolyqqandy júzege asyrýǵa múmkindik berdi. Osy tusta Elbasy latyn álipbıine kóshýdi kóterip, nátıjesinde ulttyq komıssııa jasaqtaldy. Búginde onyń quramynda tórt jumysshy toby bar. Qazirgi kezde elimizdiń barlyq aımaq­tarynda ótip jatqan semınarlar latyn álipbıiniń kem-ketigin pysyqtap, jan-jaqty jetildirýge baǵyttalýda. Kezinde arab qarpin de oqydyq, Atatúrik «jer betindegi túrki halqy bir árippen jazaıyq, Eýropaǵa túsinikti bolsyn» degen tusta latynǵa da kóshtik» dedi Orazkúl Asanǵazy. «Búginde túrki eliniń 56 paıyzy latyn, 28-deıi arab grafıkasynda, 17 paıyzǵa jýyǵy, ıaǵnı qyrǵyz aǵaıyndar men qazaqtar, sondaı-aq Reseıge qarasty túrkiler kırıll qarpin paıdalanyp keledi. Al jer betinde 200-deı memlekettiń 70 paıyzy latyn grafıkasyn paıdalansa, 4 paıyzdaıy ǵana kırıll qarpimen jazady. Aqparattyq kommýnıkasııa qaryshtap damyǵan zamanda qazaq tiliniń ultaralyq tilge aınalýy asa mańyzdy. Elordadaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetine Kúltegin tasynyń kóshirmesi qoıylǵanda qoǵam qaıratkeri Oljas Súleımenov «Meniń babam jazýyn tasqa jazǵanda, orystyń da, qytaıdyń da jazýy joq edi» degenin qaperimizde ustaıyq» degen Orazkúl Asanǵazy óz sózin: «Tól tańbamyzdyń tasqa basylǵany b.z.d. III-V ǵasyrlardan bastaý alatyndyǵyn eskeretin bolsaq, «О́sken el tarıhyn tasqa jazady, óshken el tarıhyn jaspen jazady» dep támamdady.

Semınar ári qaraı mamandardyń jekelegen usynys-pikirleri negizinde órbidi. «Kirme sózderdi ıgerýdiń til­dik mehanızmin qalaı joǵalttyq» taqy­rybynda pikir órbitken Abaı atyndaǵy QazUPÝ professory, fılologııa ǵylymdarynyń doktory Qalamqas Qalybaı: «Búgingi qazaq jazýynyń emle erejesin reformalaý ustanymynda ǵalymdarymyz úlken bir qarama-qaıshylyqta tur. Birinshiden, latyn jazýyna beıimdelgen qazaq tiliniń emle erejesin reformalaý arqyly kirme sózderdi ıgere alatyn ulttyq sıpattaǵy jazý qalyptastyrý, ekinshiden, dál osy kirme sózderdi ıgerýdegi tildik mehanızmniń kilti bolyp tabylatyn tilimizdiń ulttyq sıpatyn tanytatyn úndesimdilik zańdylyǵynyń álsireýine alyp kelgen «jazýdy ońtaılandyrý» úrdisin saqtap qalý» dep atap ótti. Ǵalymnyń aıtýynsha, eń qıyny – osy eki ustanym birin-biri joqqa shyǵarady. Halel Dosmuhamedovtiń «О́ziniń zańymen ózgertpeı qazaq tili ishine eshbir jat sózdi almaıdy, kirgizbeıdi. Bul aqıqat nárse» deýiniń ózi sol kezdegi tilimizdiń kirme sózderdi ıgerýdegi osy áleýetiniń qanshalyqty myǵym bolǵandyǵyn kórsetedi. Qazaq tiliniń osy «tildik mehanızmin» durys tanyǵan til janashyrlary sol kezeńde kirme sózderdi (termınderdi) jazýdyń basty ustanymy sóıleý tilindegi úndesim zańdylyǵyna baǵynýy qajettigin kórsetip, jazýda fonetıkalyq ustanymdy basshylyqqa alatyn óte durys sheshim qabyldaǵan edi. Jazý teorııasy erteden qalyptasqan, tilderi san qıly fonemalarǵa baı úndieýropa elderiniń jazý teorııasy úshin óte qolaıly bolyp tabylatyn «ońtaılandyra jazý» ustanymy qazaq tiliniń tabıǵatyna saı kelmeıtindigin, únemdeı jazý qazaq tiliniń úndestik (sıngormonızm) zańyna nuqsan keltirip, til áýezdiligin búldiretindigin ult janashyrlary tereń túsingen.

«Latyn qarpin oqytýdyń ǵylymı-ádistemelik máseleleri» taqyrybyn qoz­ǵaǵan Qazaq ulttyq Qyzdar peda­gogı­kalyq ýnıversıtetiniń professory, fılologııa ǵylymdarynyń doktory Tynyshtyq Ermekova «Sońǵy álipbı quramyndaǵy áripter sol kúıinde qala ma, álde ózgertile me?» degen saýalǵa jaýap bere otyryp, áripterdi jazýdyń ádistemelik sıpatyn ashyp kórsetip, «Qalaı bolǵanda da, Ahmet Baıtursynuly aıtqan tańba júıeli sheshilmeıinshe, túıtkildi máselelerdiń shyǵa beretindigi aıqyn» dep atap ótti.

«Álipbıge ózgeris engizbes buryn, aldymen /ı, ý/ áripteriniń dybysyn biriktirip ne ajyratyp jazý máselesi túbegeıli sheshimin tapqany jón. Onsyz álipbı máselesi sheshimin tabýy ekitalaı» degen Nur-Múbárák ýnıversıtetiniń dosenti, PhD doktor Qaldybaı Qydyrbaev: «Atalǵan dybys tirkesterdi biriktirip jazýǵa negizdelgen álipbı, olardy ajyratyp jazýǵa negizdelgen álipbıden ózgeshe bolýy tıis. Latyn grafıkasyna negizdelgen qazirgi qazaq álipbıi ı men ý-dy (ıaǵnı [yı], [iı], [uý], [úý], [yý], [iý] dybys tirkesterin) biriktirip jazýdy qoldaıtyndarǵa da, ajyratyp jazýdy qoldaıtyndarǵa da saı kelmeıdi» degen usynysymen bólisti. Al matematık ustaz Qýantqan Vanov latyn álipbıi jobasyna qatysty «Emlemizdegi keıbir túıtkildi máseleler» taqyrybyn qozǵap, birqatar dálelderin usyndy.

Semınarda latyn álipbıin engizýdiń ǵylymı jáne uıymdastyrýshylyq máselelerin talqylap, sheshý joldaryn qarastyrǵan mamandarǵa tildi oqytýǵa baılanysty materıaldar taratylyp, sertıfıkat beriledi.

 

ALMATY

 

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar