Rýhanııat • 24 Qyrkúıek, 2019

Júrekjutqan redaktor nemese «sosıalıstikten» qalaı qutyldyq?

342 retkórsetildi

Bıyl – «Egemenniń» mereı jyly. Meniń búkil sanaly ǵumyrym baspasóz salasynda ótti. Eńbek jolymnyń áýelgi toǵyz jylyn jas qalamgerlerdiń ustaha­nasy «Lenınshil jasta» («Jas Alash» gazeti) shyńdasam, keıingi otyz bes jyl taban aýdarmastan qazaq baspa­sóziniń qasıetti de, kıeli qara shańyraǵy – «Egemen Qazaqstanda» ter tóktim. Shı­rek ǵasyrǵa jýyq jaýapty hatshy laýazymyn abyroımen atqardym.

Qyzyǵy men qıynshylyǵy qat-qabat jýrnalıstik ómirde on Bas redaktormen, júzdegen qalamdas áriptestermen qoıan-qoltyq qyzmet etkenimdi ár kez maqtan etemin. Gazet shyǵarý barysynda talaı-talaı tarıhı oqıǵalar men umytylmas eleýli jańalyqtardyń bel ortasynda júrdik. Ýaqyt kerýeniniń kýágeri re­tinde súıikti gazetimniń ǵasyrlyq toıy qarsańynda tebirene qalam terbeý qan­daı ǵanıbet. Áńgimemiz shashyrańqy bolmas úshin tek Sherhan Murtaza gazet tizginin ustaǵan almaǵaıyp kezeńnen syr aqtarǵandy jón sanadym. Sheraǵań – meniń tuńǵysh redaktorym. Sońǵy kýrs­ta júrgenimde «Lenjasqa» jumysqa qabyldasa, jıyrma jyldan soń Ota­ny­myzdyń bas basylymynda qaıta qa­ýysh­tyq. Jalǵan dúnıe-aı, Alashtyń ardaqtysy atanǵan Sherhan aǵanyń sań­qyldaǵan ór daýsynyń estilmegenine de bir jyl bolypty-aý. Uly ustazdyń júregi damyldaǵanmen, onyń erlikke para-par ǵalamat isteri men izderi esh­qa­shan óshpeı, eliniń esinde árdaıym jań­ǵy­ryp tursa kerek...

Ár ujym úshin este qalar erekshe kún bolady. Mine, búgin sondaı mańyzdy da, tarıhı kún! 18 maýsym, 1991 jyl. Gazet aty ózgerdi. 54 jyl boıy «Sosıalıstik Qazaqstan» bolyp shyǵyp kele jatqan gazetimiz «Egemendi Qazaqstan» degen ja­ńa atpen jaryq kórip otyr. О́mir-baqı «SQ»-nyń shekesinde turatyndaı kórinetin devızi – uransózi «Barlyq el­derdiń proletarlary, birigińder!» ornyna qorǵasynnan quıylǵan «Egemen bolmaı – el bolmas!» shaqyrýy da ózgerdi. «Egemendi Qazaqstannyń» №139 tuńǵysh nómiriniń uransózi aıbarlana aıqaılap tur: «Azattyq. Teńdik. Týystyq!».

Jańalyqty jurt tez kóredi, birden baıqaıdy. Erteli-kesh damylsyz qut­tyq­tap jatyr. Telefon shalýshylar da, aıaǵymen kelip bas suǵýshylar da kóp. Árıne basylym atynyń ózgergeni týra­ly redaksııalyq maqalada búgilip qalǵan biraz jaılar bar. Biz úshin úlken oqıǵa sanalǵan gazet atyn ózgertý bary­syndaǵy qalyń kópshilik bile bermeıtin keıbir qaltarystardy retti tusta ashyq aıta ketkendi jón kórdim.

El eńsesin kótergen demokratııa dúm­pýi jetpis jyl boıy partııanyń qol­shoqpary bop kelgen syqıǵan «SQ»-ǵa da jetken. Ásirese sony silkinis, bul­­ǵaq minez gazet basyna emenniń qar­sy bitken ıir butaǵyndaı Sherhan Mur­taza otyrǵan sátten aıryqsha ańǵa­ryl­dy. Shyǵarmashylyq ujymdy basqa­rýda ózindik dara stıli bar qaıtpas-qaı­sar redaktor á degennen «SQ»-nyń siresken seńin sógýdi batyl qolǵa aldy. Joǵaryǵa jaltaqtamaı, Úlken úımen «aqyldaspaı», Kremldiń kóńilin aýlamaı, partııanyń gúrzisinen qoryqpaı-aq, týra erteńgi gazettiń materıaldary jos­parlanyp jatqanda, maket syzylyp, bet qattalý ústinde óz oıy men ta­labyn oryndatyp otyrdy. Sóıtip ga­zettiń mazmuny men bet-beınesin az ýaqyttyń ishinde túbirimen ózgertýge qulshyndy. Árıne mundaı qyrýar isti, kóterilmegen tyńdy, alynbaǵan asý­­dy jalǵyz redaktor ǵana tyndyra al­masy anyq. Eń ǵajaby, Murtaza qa­typ-semip, buıyǵy ári jaltaqtap qal­ǵan shyǵarmashylyq ujymdy qaıta tiril­tip, janartaýdaı dúr silkindirdi. Re­dak­tordyń qudirettiliginiń ózi, mine, osynda!

Az ýaqyttyń ishinde talantty da jaz­ǵysh, qabiletti de isker ujymdy qalyp­tastyrdy. Árıne sazaryp, bezerip, zil­denip, úrkitip-qorqytyp emes. Mur­ta­zanyń talaby men tegeýrinine tóze al­maǵan salbókseler men darynsyz ja­zarmandar óz erikterimen, óz aryzdaryn jazyp tabandaryn jaltyratty. Jerlesterin, tamyr-tanystaryn, úrim-butaǵyn qasıetti de, kıeli shańyraqtyń esiginen syǵalatpady. Aıtýǵa ońaı, bi­raq... Tazalyqty temirqazyq nysana etken reformator-redaktor ustaranyń júzinde otyrsa da jaltaqtyq kórsetpedi, jalpaqshesheılik baıqatpady. Jýrna­lıster qalamyna erkindik berdi, júre­gine ot jaqty. Sát saıyn demep, qoldap otyrdy. Arystannyń kóz aldynda qaıta túlegen basylym bedeli qysqa merzimde soqtalana tústi.

Birer ǵana mysal: Qadym zamannan aıtylyp júrgen aı attary qazaqsha jazyldy. Moskva, KPSS, TASS, Ýkaz, Sek­retar, t.b. tikeleı joǵary jaqtyń quzyryna telinetin resmı termınder gazet betinde, verstka ústinde batyl tárjimalanyp berildi. Kelimsekterdiń tilinde jazylyp, shubarlanyp ketken eldi meken, jer-sý ataýlary jóninde júreksinbeı-aq «Jerińniń aty – elińniń haty» degen aıdarmen máseleni búıirden qoıdy. «Ov», «ev» qamytynan qutqarǵan da «Altyn-kúmistiń ústinde otyrsań da óz qolyń óz aýzyńa jetpeıdi», «О́z astanasynan baspana buıyrmaǵan qazaq jastary tentirep júr» dep dabyldatqan da, «Kishi 37» emes pe?» dep búkil eldi eleń etkizgen de – ózimizdiń Sheraǵań. Gazettiń ádil sózi men ótkir syny tekke ketpedi, Almaty, Taldyqorǵan oblystyq partııa komıtetteriniń birinshi hatshylary Meńdibaev, Jıgýlın, Jambyl ob­lystyq partııa komıtetiniń hatshysy Volchkov kreslolarynan ushty. Buryn-sońdy mundaıdy estip-kórmegen qalyń jurt eńsesin tikteı bastady. Gazet reı­tıngin kótergen materıaldardy ondap sanaýǵa bolady. Biraq, qajeti shamaly. Aıtpaǵymyz ol da emes. Árıne sóz de es­tidi, eskertý de aldy. Áıtkenmen jú­­rek­­­jutqan redaktor jýrnalısterin jarǵa jy­ǵyp, otqa kúıdirmegen…

Aınaldyrǵan birer jyldyń bede­rinde gazettiń taralymyn qıyn-qystaý, almaǵaıyp zamannyń ózinde buryn-sońdy bolmaǵan bıikke kóterip, eki júz myńnyń ústine shyǵardy. Irgesi sógilip qulaýǵa taıanǵan «uly» derjavanyń so­ıylyn soqqan surǵylt ta, súreńsiz basylymnyń bedelin kúrt kótergen Sheraǵań mańyzdy da, jaýapty sheptegi aqmyltyq jýrnalısterine arqa súıedi. Myqty basshy bar jerde – myqty ujym bar. Ortaq jeńiske umtylǵan bas­shysy men qosshysy jarysa jazdy. Qysy-jazy tizgin bosatyp, bel shesh­pegen Murtaza komandasy ádettegi baspa­sóz­ge jazylý naýqanyn kútpesten, óz oqyrmandary ortasynda júrdi, kezdesýler ótkizdi. Gazet janashyrlarymen júzdesip, oı-pikirlerimen bólisti. Gazet sóziniń salmaǵy men qudiretin júrekterge uıalatty. Syqyrlaǵan keń­se­lerdiń esikterin ashýǵa asyqpaı, tal­ǵampaz oqyrmandar keńesine kóbirek qulaq túrdi. Bul da tek jankeshti kú­resker Sherhan Murtazaǵa ǵana tán úr­dis ekenin bólekshe aıtqanymyz jón. О́ıtkeni jeńis pen jemiske jetýdiń joly qashanda dańǵyl bolmaǵan.

Mereıi ósken Sheraǵań «taıaý arada júzege asyrsam» degen armanyn oq­tyn-oqtyn sezdiretin. Ol – gazet atyn ózgertý. Aqıqatyn aıtý kerek, qyr­dan lekigen altynkúrektiń lebindeı, soń­­ǵy kezdegi ózgerister nyshany men ýaqyttyń ózi qyl­tıtqan bul máseleni lez­demelerde ji­gitter kóterip júrdi. Tol­ǵaǵy jetken prob­lemany ujym naza­ryna alyp shyq­qan bas redaktorymyz Sherhan Murtaza:

– Qashanǵy «sosıalıstik» bop júre beremiz. Gazetimizdiń atyn ózgertýimiz tıis. Káne, qaısyńyzda qandaı oı bar. Ortaǵa salaıyq. Aqyldasaıyq. Máse­lenkı, men «Azat Qazaqstan» ataýyn usynar edim. Árıne, júregim sezedi. Saıası Bıýro ótkizbeıdi. Sóıtse de «Tor­ǵaıdan qoryqqan tary ekpeıdi» de­mekshi…

– «Azat Qazaqstan». Tamasha eken! Ortalyq Komıtetke usynyp kóreıik, – dedi tilshiler bóliminiń meńgerýshisi Keńeshan Záken bógelmesten.

– «Qazaqstan» dep atasaq qalaı bolar eken, – dedi bas redaktordyń birinshi orynbasary Erjuman Smaıyl óz pikirin dáleldep.

– «Egemen Qazaqstan» nemese «Qazaq Eli…».

Tus-tustan aıtylǵan usynystar, pi­kirler men qoldaýlar ortaq arnaǵa qu­ıylǵan.

– Káne, Erjuman myrza, – dedi Sher­aǵań bir kezde. – Shapshańdatyp Qazaqstan Kompartııasy Ortalyq Komıteti Saıası Bıýrosy atyna «Sosıalıstik Qazaqstan» gazetiniń atyn ózgertý máselesi týraly usynys-hat ázirleńiz. Ujymnyń usy­nysy men talap-tilegin tegis kórsetip ja­zaıyq. Egemendi elimizge sosıalıstik ataýy jaraspaıdy.

* * *

…Kóp uzamaı súıinshi habardy bas redaktorymyzdyń ózi jetkizdi. 5 maýsym kúni tústen keıin búkil ujymdy ka­bınetine jedel jınaǵan Sheraǵań:

– Iá, halderińiz qalaı? – dedi jaı­rańdap. Úninen de, kerilgen qabaǵynan da jaqsylyq belgisi ańǵarylady. – Tú­neýgúni gazettiń atyn ózgertý jó­nin­­de Ortalyq Komıtetke usynys ber­gen­derińiz esterińizde shyǵar. Osy má­se­leni búgin Saıası Bıýroda qarady. Sizderdiń tilekterińiz qabyl bolyp, qudaı buıyrsa, budan bylaı gazetimiz «Qazaqstan» dep atalady.

Bastyǵymyzdyń sózin aıaqtatpastan shatyrlata qol soǵyp jiberdik. Qatar otyrǵan jigitter jymyńdasyp, qol alysyp birin-biri quttyqtap jatyr. Sál saıabyr sátte Sheraǵań sózin jal­ǵaǵan.

– Janat myrza, fırmany ózgertý kerek. Sýretshilerge zakaz berip, konkýrs­tyq negizde gazet ataýynyń birneshe tú­rin jazdyryp, daıyndaı berińder. Ar­naıy qaýly shyǵyp, qaı kezden bastap qoıatynymyzdy qosymsha eskertedi...

Osy ýaqytta kóp telefondardyń biri shar ete tústi.

– Alo-o!.. Iá, О́zeke… Kollektıvti jınap, jańalyqty aıtyp jatyr edim ǵoı… – Ilki mezettik úzilisten soń, ile til qatqan Sheraǵańnyń daýsy álgindegiden góri qatqyl shyqqan. – Nemene, sonda bizdi qaıtaryp jiberip, ózderińiz sheshe salǵansyzdar ma?.. Bu qalaı?.. Endeshe, devızin jańasha ózgertińizder… Meniń usynysym «Azattyq» degen sózdi kirgizý kerek. Birde-bir sózimiz ótpese neǵyp otyram. Onda otstavkaǵa ketem…

Telefondaǵy áńgimege qulaq túr­gen ujym ún-túnsiz. Ashý býǵan redak­torymyz kimmen sóılesip otyrǵanyn áýelde-aq ańǵarǵanbyz. Qatelespeppiz. Telefon qulaqshasyn sylq etkizip uıa­syna tastaı salǵan ol:

– SK-dan, Jánibekov zvondap jatyr, – dedi zildene. – Gazet aty «Qazaqstan» emes, «Egemendi Qazaqstan» dep ózgeretin bol­dy. Al urany: «Azattyq. Teńdik. Týys­­tyq!». О́zderiń de estidińizder. Zor­­ǵa kelisti. «Azat» sózinen qorqady she­tinen. Úreılenetin nesi bar. Jańa ataý­laryń qutty bolsyn! Buǵan da shú­kir. Babalarymyz ańsaǵan kúnge de jetermiz...

Qabaǵy qaıta jarqyrap, qurys-ty­rysy jazylǵan Sherhan aǵa ornynan baısaldy túregelip bárimizdiń qolymyzdy yqylastana qysyp shyqty. Oıynyń oryndalǵanyna qýanǵandaı. Bizdiń de kóńilimiz shat.

Jamaýdaı japsyrylǵan «so­sıa­­lıstik» tirkesinen jarty ǵasyr­dan keıin osylaı qutylǵan edik.

* * *

Ile-shala gazet fırmasynyń jańa túrine konkýrs ótkizdik.

Basylymnyń baıyrǵy sýretshisi Januzaq Ábdiqulovtan bastap, Nıkolaı Lebedev, Rústem Jumakenov, Aleksandr Shestakov, Erhasan Kómekov, Volodıa Cherdansev, Borıs Ilın sekildi belgili baspasóz qylqalam sheberleri dáýir tynysyna, ýaqyt talabyna qaraı jasaǵan birneshe dúnıelerin usyndy.

Árıne gazettiń fırmasyn jazý (du­rysy syzý) ońaı sharýa emes. Jýr­na­lıster tilimen beınelep jetkizsek, ol – gazettiń shapkasy. Kózge ottaı basylyp, sonadaıdan atoılap turýy kerek. Aıbarly da, aıshyqty shalynýy qajet. O kezde bizde gazetterdi polıgrafııalyq bezendirýde kompıýter áli paıdalanylmaıtyn. Sondyqtan sýretshiler gazet ataýyn qolmen jazyp, shtrıh úlgisinde oryndady.

Alǵashqy irikteýde redkollegııa men komıssııa músheleri birden Shestakovtyń jasaǵan jumystaryna nazar aýdardy. Qııaly ushqyr tájirıbeli gazet sýretshisi «Egemendi Qazaqstan» fırmasynyń 8-9 jobasyn usynǵan edi. Osylardyń arasynan suryptalyp alynǵan úsh týyndysyn qatal syn tezinen ótkizip, eskertpelerdi qaıta-qaıta jazdyryp engizgennen soń, Sheraǵań jetekshilik etken top «Ege­menniń» sońǵy nusqasyna toqtady.

Marqum Sashanyń qolynan shyqqan bul fırma qalyń oqyrmannyń, bel­gili polıgrafıst mamandardyń oıy­nan shyq­qanyn qadap aıtqan jón. Bıik talǵam­men, dızaındyq úzdik she­­ber­likpen ja­zylǵan «Qazaqstan» só­zi­­ne erekshe mán berilgen. Aksent ár áripke, ár shrıftke qoıylǵanyn ań­ǵarý qıyn emes. Tar jol, taıǵaqty soq­paqtardyń qıly-qılysyn bastan ke­shirgen ejelgi elimizdiń bola­shaq­qa batyl bettep bara jatqanyn árip-tań­badan anyq baıqaısyń. Zer sa­­la, jiti janar júgirtip kórińizshi. Árip­ter ilgeri adymdap, júrip bara jat­qandaı. Dınamıkany, qozǵalysty se­zesiz. Qazirgi alfavıttiń dabyrasyz to­ǵysynan ózimiz qoldanǵan arab já­ne latyn álipbıiniń úlgi-keskinderi áp-áde­mi jymdastyrylǵan. Qylqalam she­beriniń qııalyn baıytyp, oıyn ushtaýǵa tikeleı aralasyp, ıneniń jasýyndaı ǵana bolsyn úlesim baryna óz basym ómir-baqı qýanatynymdy jasyra almaımyn.

Osy oraıda redaksııa basynan ótken bir jaıdy aıta ketkim keledi. Erterekte, alpysynshy jyldary «Pravda» gazeti fırmasynyń shrıftisi úlgisinde jazyl­ǵan «Sosıalıstik Qazaqstannyń» nusqa­syn ózgertip, tutas betke jaıyp (21 kv) jańadan jazyp shyqqan kúni dúnıe dúr silkingendeı bolypty. SK-dan bastap, barlyq oqyrmandar «SQ» fırmasynyń jańa nobaıyna narazylyq bildiripti. Respýblıkanyń túkpir-túkpirinen telefondar shalynyp, jedelhattar qarsha jaýǵan. Sóıtip jappaı qarsylyqtyń saldarynan kózqanyq burynǵy gazet fırmasy erteńinde-aq qaıtadan ornyna qoıylypty. Muny búgingi oqyrmannyń biri bilse, biri bilmeıdi.

Syrt kózge usaq-túıek kóriner fırma tóńiregindegi áńgimeniń tehnıkalyq qaltarysy, mine osyndaı. Al onyń saıa­sı astaryna qatysty beımálim jaıdy kýáger aýzynan estıik.

* * *

Adam jadynda umytylmastaı saq­talyp, oqta-tekte jańǵyrtyp qoıatyn úl­kendi-kishili oqıǵalar bolady. Sondaı eleýli mezetterdiń biri – joǵaryda ózim kýá bolyp, óz qulaǵymmen esti­gen Sherhan Murtazanyń Ortalyq Komı­tettiń hatshysy О́zbekáli Jánibekovpen telefonmen tildesýi.

Bul buldyr áńgimege qatysty jaǵ­daıdy sol kezde Ortalyq Komıtettiń ıdeologııa bóliminde jaýapty qyzmet istegen, osydan birer jyl buryn «Sosıa­lıstik Qazaqstanda» redaktordyń orynbasary bolǵan belgili qalamger Erbol Shaımerdenuly talaı jyl ótkennen keıin ashyq jazdy. Saıası Bıýro otyrysy jóninde áriptesimiz óziniń «Gazet qalaı «Qazaqstan» atana jazdady?» degen este­liginde egjeı-tegjeıli baıandaıdy.

«…Gazettiń atyn ózgertýge qatysty bir oqıǵa oralady. 1991 jyldyń jazy bolatyn. Táýelsizdik jarııalanýyna áli jarty jyl bar. Biraq sol baǵyttaǵy ózgerister barynsha kóbeıip, respýblıka ómiriniń barlyq salasyna dendep enip kele jatqan kez. Ásirese rýhanı saladaǵy silkinis ózgeshe. «Sosıalıstik Qazaqstannyń» atyn ózgertý týraly máseleniń de saıası astary tereńde ja­tyr. Sherhan Murtaza bastaǵan ujym usynysy – basylymnyń atyn «Qa­zaqstan» dep ózgertý. Áli odaqtas res­pýblıka sanatyndaǵy memlekettik már­tebege kóńil tolmaýshylyq, árige meg­­zeýshilik aıqyn seziledi. Qoǵamdyq pi­kir­­den de, el basshylyǵynyń oıynan da alshaq emes. Biraq bul áli keıbireýler úshin tosyn ekeni aıan.

Másele 1991 jylǵy 5 maýsymda qa­­raldy. Qazaqstan KP Ortalyq Komı­teti Saıası Bıýrosynyń kún tártibine «So­sıalıstik Qazaqstan» gazetiniń atyn já­ne respýblıkalyq partııa gazetteriniń uransózderin ózgertý týraly» degen má­sele qoıyldy. Ári tart ta, beri tart talqylaýdan keıin, jón bergende, oń sheshim qabyldanyp ketti. Tıisti qol da qoıyldy. Qaýlyda: 1. «Sosıalıstik Qa­zaqstan» redaksııalyq ujymynyń ga­zettiń atyn ózgertý týraly usynysy ma­­­quldansyn jáne ol 1992 jyldyń 1 qań­­tarynan bastap «Qazaqstan» degen at­­pen shyǵarylsyn. 2. «Sosıalıstik Qa­­zaqstan» gazetiniń uransózi etip «Ege­men bolmaı – el bolmas!» degen qanatty sóz, «Kazahstanskaıa pravda» gazetiniń uran­sózi etip «Za gýmanızm ı demokratııý» sózi bekitilsin» dep taıǵa tańba basqandaı anyq jazylǵan edi.

Biraq bul sheshimniń ǵumyry óte qys­qa boldy. Ártúrli sebeptermen sol kúni-aq qaýlynyń basqa nusqasy dúnıege keldi. Gazet «Egemendi Qazaqstan» atalatyn boldy da, uransózi «Azattyq. Teńdik. Týystyq!» dep qaıta aıqyndaldy. «Ka­zahstanskaıa pravda» gazetiniń uransózi ózgeriske ushyraǵan joq.

Jańa nusqa sol kezdegi bas ıdeolog – halqymyzdyń aıaýly perzentteriniń biri О́zbekáli Jánibekovtiń óz qolymen jazyldy. Kim biledi, el armanyna aınalǵan «egemen» sózi birden «menmundalap» tursyn degen ıgi nıetten týǵan da bolar?! Múmkin, ár saıası qadamdy bezbendep otyratyn, áli Máskeý tóbeden qarap turǵan sol kezeńde uransózdegi ótkir oıdy osylaısha jumsartý qajet bolar degen saqtyq jeńgen shyǵar?! Qalaı bolǵanda da bas basylymymyzdyń sol qabyldana sala ózgergen atpen shyǵyp kele jatqanyna da bıyl, mine, on ekinshi jyl». («Jádiger», 295-bet. Astana. 2004 jyl).

Naqty istiń ortasynda júrgen, tike­leı О́zaǵańmen baılanysyp otyrǵan bólimniń jaýapty qyzmetkeriniń sózi biraz jaıdan habar beredi. Baıqaǵan bolarsyzdar, biz bilmeıtin qupııa. Qaý­lyda jańa atqa ıe bolǵan gazetimiz tek aldaǵy 1992 jyldyń 1 qańtarynan bas­tap «Egemendi Qazaqstan» bop taraýy kerek ekeni taıǵa tańba basqandaı anyq kórsetilgen.

Jarty jyl… Kim bar, kim joq?! Ke­teýi ketken uly derjavanyń – qyzyl ım­­perııanyń irgesi sógilip, shańyraǵy shaıqalyp turǵan shaqtyń múmkindigin ýystan shyǵaryp almaǵan abzal. Jer ba­ýyrlap jetken jańalyqtyń áseri – álsiz, mereıi – mánsiz. Gazettiń fırmasy daıyn bolǵan kúni, yrǵalyp-jyrǵalmaı bas redaktorymyz táýekelge bel býyp batasyn berdi:

– Tekten-tek ýaqyt sozbaıyq. Týra erteńnen bastap jańa ataýmen, jańa fırmamen shyǵýymyz kerek, – dedi Sher­aǵań maketti talqylap, bekitý ústinde Er­juman ekeýmizge nazaryn aýdaryp. – Ázirge dabyrlatpańdar. Bárin de óz moınymmen kóterip aldym.

Netken batyldyq, netken júrek­jut­qandyq! Ekiniń biriniń qolynan kelmesi jáne anyq. Halqym dep týǵan naǵyz kúresker qalamger Sherhan Murta­za­nyń erligi demeı kórińiz.

 Iá, Sheraǵańnyń batyrlyǵy – bul!

Sóıtip SK-nyń sheshimine qara­mastan «Egemendi Qazaqstan» qalyń oqyr­ma­nyna asyǵa jol tartqan. «Sosıa­lıs­tik» tirkemesinen osylaı qutylǵan edik.

Tarıhtyń ózi shyndyǵynda, máńgi umy­tylmas jarqyldardan quralsa kerek.

 

Janat ELShIBEK,

Halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵynyń laýreaty

 

Sýrette: Sherhan Murtaza «koman­dasy» Elbasy qabyldaýynda. 6 sáýir 1991 jyl. Almaty

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar